Tere foorum üle pika aja.

Kas siin on keegi kes oskaks rääkida mahedast küüslaugukasvatusest? Kui aus olla, siis senimaani internetitarkusest jääb väheseks. Tegelikult pakub huvi kõik mis maheda kasvatusega seotud. Milliseid vahekultuure kasvatada kui muud müügiks peale küüslaugu ei plaani? Hetkel maad veel nn tavakasutuses, kuid plaan mahedaks üle minna kevadel. Küüslauguplats hetkel ettevalmistatud ning kohe kohe saab ka küüned mulda pandud. Tuleva aasta platsid on vaja umbrohust puhtamaks saada. Mesikas/punane ristik-mida soovitaksite selle eesmärgi täitmiseks? Samas vajalik ka tihest tõrjuda. Käsin mingil mahedakoolitusel mis oli küll teraviljakasvatajatele mõeldud, aga vahekultuurid võiks ju samad olla?
Kui palju mahetootmise saagiks võiks prognoosida veisesõnnikuga ülekäidud maal?
Kas mulla freesiga ülekäimine on vajalik või piisab peale kündi kultivaatorist/äkkest ja siis vaod sisse? Peenras ei plaani kasvatada kuna vaheltharimine problemaatilisem sellisel juhul.
Saagi puhastamise nippe oleks meeldiv kuulata. Spets masin käib ülejõu kuna maksab pea 5000€. Samamoodi uuriks ka juurte ja varte lõikumise erinevaid variante.

Ja kui toetustest ja summadest keegi veel ka rääkida oskas, oleks suurepärane. Kuigi plaan nagunii selle küsimusega PRIA kontorist ka läbi astuda.

Palju küsimusi, aga tänan ette juba kui keegi võtab vaevaks vastata kasvõi osaliselt.

Uuri seda mahedaks ülemineku perioodi ka. Minuteada kui sul maad praegu tavakasutuses (väetised, taimekaitse), siis järgmise aasta saagile sa veel mahetunnustust ei saa ja maheküüslauguna müüa ei saa. Kunagi räägiti midagi 5 aasta pikkusest üleminekust, aga ma täpselt ei tea. Vb keegi ütleb mitmendal aastal põld mahedaks saab?

Hetke info põhjal peaks olema 2 aastat. Sellega iseenesest polegi arvestanud, et kohe mahedana saaks müüa. Nagunii paar aastat ei müüks suurt midagi, vaid paljundaks istutusmaterjali laiendamiseks. Kuskilt jäi silma ka mingi mullaproovide nõue jne. Iseenesest mõtlesin, et kuna saaks käima panna julgelt 4 või rohkema aasta vahega vahekultuuri, siis mingi hetk oleks mõistlik vist kõrvits maha lükata mitmetele hektaritele. Võibolla saaks midagi müüdud ning toetused on ka head hektari kohta. Usun, et kahjumisse sellise lükkega ei jääks, kuigi mitmetelt hektaritelt tuleva koguse turustamisega jääks jänni tõenäoliselt.

Vahekultuuridest on parim vast valge sinep, mis ühtlasi ka puhastab mulla haigustekitajatest ja vähendab umbrohtumist. Valge sinepiga on isiklikult kõige paremad tulemused saadud. Haljasväetistest sobiks punane või roosa ristik koos timuti või keraheinaga, samuti võib proovida nt tatart.
Koos haljasväetiste (ja vahekultuuridega) ja veisesõnnikuga peaks korralik saak tulema, oleneb muidugi palju ilmastikust.
Peaks märkima, et küüslauguküüsi peaks millegagi ka puhtima, kuna vastaseljuhul võivad mädanikud ja hallitused suurt kahju teha.

Kas puhtimine läheb mahedaga kokku? Sel aastal juba esimese küüslaugukatsetuse tegin ära. Põld oli kurnatud juba varasemalt ning umbrohi oli ka vaatamata 2x puhtaks kitkumisele, korjamise ajaks ikka küüslaugust üle. Sellistes tingimustes sain ilma igasuguse kogemuseta saagiks 3x maha pandud seemne kaal. Seda siis ilma kuivatamata. Peale kuivamist oli tulemus veelgi nutusem.

Sõnnikukohalt on netis kaheseid seisukohti näha olnud. Et võib kasutada ainult mahetootmisest pärinevat sõnnikut ja teises kohas lugesin, et võib ka vajadusel nn tavatootmisest pärinevat sõnnikut kasutada. Endal mul loomi ei ole, kuid saaksin naabrimehe veisefarmist vajalikud kogused kätte kui kasutada võib.

Sinepi idee mulle meeldib ja uurin seda lähemalt.

Kuidas Teil vaheltharimine lahendatud on?

Nõue on, et ei tohi kasutada intensiivtootmisest pärit sõnnikut. Küsisin ametniku käest kuidas nad seda eristavad ja ütlesid, et iga juhtum on erinev, aga üldiselt kui lehmad saavad karjamaal käia siis nad lubavad kasutada ka tavatootmisest pärit sõnnikut.
2 aastat ei pruugi olla üleminekuaeg. Kui tegemist on püsirohumaaga siis tavaliselt on antud peale kontrolli üleminekuaja lühendamine.

Küüslaugu kuivatamine on lahe. Ühel talunikul kogemust Parksepa kastkuivatiga. Ütles, et peaagu 2 nädalat sussutas seda nii et terve hoov oli küüslaugu haisu täis. Sai villand ja enam ei tee.

Puhtimise all pidasin silmas küüslauguküünte leotamist erinevates lahustes. Kõige tuntum on vast KMnO4 lahus, hävitab hallitusseeni jne. Selle kohta on internetis vähemalt vähe infot - kas on lubatud või mitte, kuigi keskkonnale ta mingit ohtu ei kujuta ja on päris tõhus. On võimalust ka seenhaiguste vältimiseks muidki lahuseid kasutada, nt soollahust, kuid seda mina pole proovinud. Küüslaugu nagu ka muude kultuuride kasvatamisel on tähtis külvikord, külvikorra abil saab umbrohtudest võitu ja ka haigustest ja kahjuritest, sest tekib (ise)toimiv süsteem.
Vaheltharimine käib mul peamiselt käsitsi, üks-kaks korda kasvuperioodi jooksul kobestatakse ja tõmmatakse umbrohud välja, tulevikus kui pind laieneb on plaanis tegevused mehhaniseerida, kuid see on alles plaani järgus. On juttu olnud ka leegitamisest, seda võiks küll proovida, kui hädas umbrohtudega, kuid see ei hävita mitmeaastaseid umbrohte, mida saab tõrjuda edukalt külvikorraga. Ühesõnaga tuleb leida endale sobivad lahendused ja katsetada, analüüsida ja katsetada.

Kuidas küüslauk on tärganud? Endal kohati päris kesiselt...

Suuremalt jaolt tärkamise osas kurta ei saa. Samas on selgelt põllul näha kus on peenema fraktsiooni küüned ja kus jämedam. Lõin küll sügisel tokid vahele, aga hetkel saaks need tokid panna lihtsalt põllule vaadates. Taime kasvuvahe pea kahekordne. Samas on enamus ikkagi ilusti üleval. Saan homme ka üldpildi teha kui on huvi. Selle nädalaga peavad saama tuleva hooaja haljasväetise külvid tehtud. Tuleb elus esimene kord külvikut vedada aga enne peab veel natuke putitama ja leiutama kuna seemendite taga ei ole miskit rulli ega muud asja mis seemne mullaga kataks. Suveks läheb peale punane ristik.

Pildil olev põld on juba ühe korra mullatud ning 2x rehaga läbi liigutatud. Vastasel juhul oleks hetkel ilus muruvaip juba kuna see oli sööt veel eelmisel sügisel ning platsi lõpus on orashein päris tüütu.