Kellele teemast välja minev kirjutis vastukarva on, ärgu edasi lugegu.
Ei ole ainult minu teooria, natuke laiem teooria on
. Ning selle teooria järgi ongi nii: õhukese kihi puhul loeb erisurve, kuid paksema (kolm ja rohkem hekslipikkust) puhul on olulisem kogumass. Tegelikult loevad siin veel materjali omadused (mõõtmed, niiskus, libedus) ja anuma kuju, kuid need on nüansid. Erisurve jälgimine silo tallamise kontekstis on oluline peamiselt pinnalpüsimise kindlustamiseks (mida vähem auke, seda ühtlasem tihedus, seda kvaliteetsem silo). Kui pelgalt erisurvest oleks virna tallamisel abi, siis oleks ju hea tallaja vahetharimisratastega MTZ - erisurve, missugune. Täpsemalt 0.44 kilo ruutsentimeetrile (kaal 3,5 t, rataste tööpindala silovirnas nii 0,8 ruutmeetrit).
Aga millegipärast on virna otsas ikka võimalikult raske masin...
Muide, ka väikeste ratastega teleskoop on päris tummine tallaja. Kaaluga 8 tonni ja rattapinnaga üle 1 ruutmeetri tuleb erisurveks 0.8 kilogrammi ruutsentimeetrile.
Tallamisel on oluline järjepidevus - siis pääseb maksvusele ka erisurve. Kiht-kihilt, jälg jäljes...
Erisurve mõjutab kõige enam rehvilähedast kihti. Tihendatav kiht on seega õhuke. Mida suurem rehvirõhk, seda sügavamale ulatub vahetu mõju. Kui kiht tüseneb, ei mõjuta erisurve enam alumisi kihte, kuid telgede kaudu virnale kanduv kogumass ei kao kuhugi. Selle surve koos järjest lisanduva massi kaaluga pressib alumisi kihte kinni. Vibratsioon (mida vene tehnika üsna edukalt tekitab ja jäigad diagonaalrehvid ka edastavad) parandab tihendamist veelgi. Ma ei tea, kas keegi on Eestis kasutanud vibrorulli silovirnal, kuid Soomes lasti HAMMi iseliikuvaga tranšee laiali - vibratsiooniga raputas vuugid lahti ja virn pressis otsmised plaadid paigast. Tulemuseks oli küll tihe, kuid pragude kohalt riknenud silo ja rikutud hoidla. Talus ehitati uut lauta ja masin oli parajasti jõude. Üllatavalt hästi ronis närvutatud silol...
Raba ja tikkontsade võrdlus silovirnaga on kohatu - silovirn ei ole püdel raba ja traktori erisurvet ei ole mõistlik viia tikkontsade tasemele (60 kg tüdrik seistes umbes 20 ruutsentimeetril annab 3 kg/ruutsentimeetrile). Kollase kirovetsi erisurve on mitu korda madalam (mass umbes 12,5 tonni, originaal rehvide kontaktpind silo tallamisel 2,midagi ruutmeetrit, teeb 0.625 kg ruutsentimeetrile).
Tundub, et kõige tõhusam oleks nagu tikkkontsadel tibin silovirna otsa saata. Kes proovib?
Erinevalt rabast kannab silomass päris hästi ja isegi pinnakihi ärarebimisel traktorirattaga on all järgmine kiht, mis võtab koormuse kanda. Tõsi, nihutatud kihist kipub tekkima omakorda vall, mis liikumist takistab...
Siin mängib rolli kabiinis asuva tihendi seisukord - kas oskab veoga mängida või lasebki rattal endale augu kaevata.
Kusjuures veega silo tihendamise kogemus on mul olemas
. Soome piimakarjatalus kasutati silotornis hermeetilisuse tagamiseks kilet, millele lasti nii 30 cm vett (torni diameeter 4 m, veekihi mass umbes 12 tonni). Kuigi kilet paigaldades tornis liikudes mass jala all enam ei vajunud, pressis vesi 8-meetrist kihti paari meetri võrra kokku.
Veega muidugi ei saa pressida tranšeesid ega siloaunu. Ning automatiseeritud torniski ei ole sel mõtet (palju neid torne üldse praegu Eestis ongi kasutusel). Tihendab ju levitusseade massi töö käigus üsna kenasti.
Ning jah, kui silovirn katta peale täitmist ühtlase massiga, mis annab välja tallamistraktori erisurve (erisurve on vaid kogumassi väljendus pinnaühikule), ei ole tõesti vaja tallamisele kütust kulutada. Eeldusel, et silos ei ole õhku (kuidas seda küll tagada, mina ette ei kujuta...). Ainult, et materjali on palju vaja: tranšeele mõõtudega 12*48 (pindala seega 576 ruutmeetrit) kulub erisurve 0,625 kilogrammi ruutsentimeetrile tekitamiseks vaid 3600 tonni liiva... Mis tuleb ühtlase kihina laiali ajada... Ning pärast ära korjata...
Ma soovitan tallamist olemasolevate hulgast sobivaima tehnikaga.
Aga teemasse otsapidi tagasi tulles: suure NH mass on kirovetsiga võrreldav, rehvimõõt vähe suurem. Seega tuleb selle erikaal nii 0.5 kanti (12,5 t, töötav rehvipindala 2,5 ruutmeetrit). Topeltrataste lisamisel (350 kg ratas, 25 kg kinnitusvidinad) suureneb kogukaal poolteist tonni ja erikaal väheneb 0.28 peale (mass 14 t, töötav pindala 5 ruutmeetrit). Kui aga igasse rehvi pumbata pool tonni vedelikku, saame vastavalt 0.58 ja 0.36...
Natuke teemasse ka: on keegi sattunud vesiniktraktori sanga? Euroopas olevat mõnel üritusel see võimalus olnud... Kommentaare?
Jätaks mõttekuse välja, tegemist on ju promomasinaga, millest töölooma sellisena ei saa.