rohkem rattaid ei ole kuidagi suurem mass. Ainuke põhjus jh võib olla,et ei kaevu sisse aga ta ei talla siis nii hästi kinni. Nähtud küll neid virnasid,mis topeltratastega tallatud.

Mõeldi rataste enda arvelt tulevat massi, ehk mõnedsajad kilod ikka. Kas sellest ka kasu on, selles osas ma kaasa rääkida ei oska.

Tõsi, et massi kasv tagasihoidlikuks jääb. Palju üks topeltratas sihukese kaalub? 300 kg? Vedeliktäitest oleks abi...

Virna tallab siiski mass (ning selle mõjumise aeg) ja mitte erisurve. Küll aga võib topeltrehvi korral tekkida kiusatus vähem tallata - jäljed on ju peal....

Vapšee jutt. Maisaand midagi aru. Et siis vahet pole, kas astud räätsadega raba peal, või tikkkontsadega kingadega- sisse vajub ikka samamoodi? Kuule, me teeme silo planeedil maa, mitte kuu või marsi peal, kus on teised gravitatsioonitingimused.

Ära pane tähele,teoreetikute värk.

Ei suuda ükskõikseks jääda sellise jama peale. [quote="v6sa"]

Virna tallab siiski mass (ning selle mõjumise aeg) quote]
Hr. Võsa teooria kohaselt võid silo auku ajada, viskad kile peale ja kilele traktoriraskuse jagu liiva terve virna kohta, sõltumata virna suurusest. Siis ju mass silol peal ja mõjub 24/7. Mida seal siis enam sõita ja kütust kulutada. Ehk siis teisisõnu pane traktorile nii palju rattaid või linte alla, et katad terve silo augu pinna täielikult. Võid ju joristada ka veidi kui ruumi ja aega on, aga näe, mass on peal ja mõjub pikalt, ja Võsa jutu järgi ju vahet pole, kas 200 paari rattaid, topeltrattad või 4 ratast traktoril all...... Ma ei viitsi rohkem.

Seda äkki võiks nimetada viitega surveks ehk massiks või siis lühendatult viitmassiks. Ok teemasse tagasi ,uued new hollandid:)

Kellele teemast välja minev kirjutis vastukarva on, ärgu edasi lugegu.

Ei ole ainult minu teooria, natuke laiem teooria on . Ning selle teooria järgi ongi nii: õhukese kihi puhul loeb erisurve, kuid paksema (kolm ja rohkem hekslipikkust) puhul on olulisem kogumass. Tegelikult loevad siin veel materjali omadused (mõõtmed, niiskus, libedus) ja anuma kuju, kuid need on nüansid. Erisurve jälgimine silo tallamise kontekstis on oluline peamiselt pinnalpüsimise kindlustamiseks (mida vähem auke, seda ühtlasem tihedus, seda kvaliteetsem silo). Kui pelgalt erisurvest oleks virna tallamisel abi, siis oleks ju hea tallaja vahetharimisratastega MTZ - erisurve, missugune. Täpsemalt 0.44 kilo ruutsentimeetrile (kaal 3,5 t, rataste tööpindala silovirnas nii 0,8 ruutmeetrit).
Aga millegipärast on virna otsas ikka võimalikult raske masin...

Muide, ka väikeste ratastega teleskoop on päris tummine tallaja. Kaaluga 8 tonni ja rattapinnaga üle 1 ruutmeetri tuleb erisurveks 0.8 kilogrammi ruutsentimeetrile.

Tallamisel on oluline järjepidevus - siis pääseb maksvusele ka erisurve. Kiht-kihilt, jälg jäljes...

Erisurve mõjutab kõige enam rehvilähedast kihti. Tihendatav kiht on seega õhuke. Mida suurem rehvirõhk, seda sügavamale ulatub vahetu mõju. Kui kiht tüseneb, ei mõjuta erisurve enam alumisi kihte, kuid telgede kaudu virnale kanduv kogumass ei kao kuhugi. Selle surve koos järjest lisanduva massi kaaluga pressib alumisi kihte kinni. Vibratsioon (mida vene tehnika üsna edukalt tekitab ja jäigad diagonaalrehvid ka edastavad) parandab tihendamist veelgi. Ma ei tea, kas keegi on Eestis kasutanud vibrorulli silovirnal, kuid Soomes lasti HAMMi iseliikuvaga tranšee laiali - vibratsiooniga raputas vuugid lahti ja virn pressis otsmised plaadid paigast. Tulemuseks oli küll tihe, kuid pragude kohalt riknenud silo ja rikutud hoidla. Talus ehitati uut lauta ja masin oli parajasti jõude. Üllatavalt hästi ronis närvutatud silol...

Raba ja tikkontsade võrdlus silovirnaga on kohatu - silovirn ei ole püdel raba ja traktori erisurvet ei ole mõistlik viia tikkontsade tasemele (60 kg tüdrik seistes umbes 20 ruutsentimeetril annab 3 kg/ruutsentimeetrile). Kollase kirovetsi erisurve on mitu korda madalam (mass umbes 12,5 tonni, originaal rehvide kontaktpind silo tallamisel 2,midagi ruutmeetrit, teeb 0.625 kg ruutsentimeetrile).
Tundub, et kõige tõhusam oleks nagu tikkkontsadel tibin silovirna otsa saata. Kes proovib?

Erinevalt rabast kannab silomass päris hästi ja isegi pinnakihi ärarebimisel traktorirattaga on all järgmine kiht, mis võtab koormuse kanda. Tõsi, nihutatud kihist kipub tekkima omakorda vall, mis liikumist takistab...
Siin mängib rolli kabiinis asuva tihendi seisukord - kas oskab veoga mängida või lasebki rattal endale augu kaevata.

Kusjuures veega silo tihendamise kogemus on mul olemas . Soome piimakarjatalus kasutati silotornis hermeetilisuse tagamiseks kilet, millele lasti nii 30 cm vett (torni diameeter 4 m, veekihi mass umbes 12 tonni). Kuigi kilet paigaldades tornis liikudes mass jala all enam ei vajunud, pressis vesi 8-meetrist kihti paari meetri võrra kokku.

Veega muidugi ei saa pressida tranšeesid ega siloaunu. Ning automatiseeritud torniski ei ole sel mõtet (palju neid torne üldse praegu Eestis ongi kasutusel). Tihendab ju levitusseade massi töö käigus üsna kenasti.

Ning jah, kui silovirn katta peale täitmist ühtlase massiga, mis annab välja tallamistraktori erisurve (erisurve on vaid kogumassi väljendus pinnaühikule), ei ole tõesti vaja tallamisele kütust kulutada. Eeldusel, et silos ei ole õhku (kuidas seda küll tagada, mina ette ei kujuta...). Ainult, et materjali on palju vaja: tranšeele mõõtudega 12*48 (pindala seega 576 ruutmeetrit) kulub erisurve 0,625 kilogrammi ruutsentimeetrile tekitamiseks vaid 3600 tonni liiva... Mis tuleb ühtlase kihina laiali ajada... Ning pärast ära korjata...

Ma soovitan tallamist olemasolevate hulgast sobivaima tehnikaga.

Aga teemasse otsapidi tagasi tulles: suure NH mass on kirovetsiga võrreldav, rehvimõõt vähe suurem. Seega tuleb selle erikaal nii 0.5 kanti (12,5 t, töötav rehvipindala 2,5 ruutmeetrit). Topeltrataste lisamisel (350 kg ratas, 25 kg kinnitusvidinad) suureneb kogukaal poolteist tonni ja erikaal väheneb 0.28 peale (mass 14 t, töötav pindala 5 ruutmeetrit). Kui aga igasse rehvi pumbata pool tonni vedelikku, saame vastavalt 0.58 ja 0.36...

Natuke teemasse ka: on keegi sattunud vesiniktraktori sanga? Euroopas olevat mõnel üritusel see võimalus olnud... Kommentaare?
Jätaks mõttekuse välja, tegemist on ju promomasinaga, millest töölooma sellisena ei saa.

v6sa jutule lisaks tahaks mainida, et topeltrataste lisamisel ei pruugi rehvide kontaktpind 2x suureneda vaid see võib tegelikult samaks jääda teatud tingimustel.......

Võib küll. Kui põhiratas on kõrgemal kühmul või topeltratta all piisavalt sügav lohk/kraav.

Kui lisatavad rattad on sama läbimõõdu, kulumisastme ja rõhuga, siis kõval horisontaalsel pinnal siiski kahekordistub. Samas piisab juba rehvirõhkude erinevusest , et eelmainit pinnal lisaratastele koormust ei langekski... Sama efekti annab oluliselt kulunumate rehvide kasutamine lisaratastel - kadunud paar sentimeetrit krihvi kõrguses vähendab oluliselt lisarattale mõjuvat reaktsiooni. Samas kannab selline ratas kenasti, kui põhiratas hakkab sisse vajuma.

Soomes kasutasin põhiratastel maanteerõhku, lisaratastel minimaalset lubatut. Lõhkus vähem (teeäärsed kivid ei olnud tunda), kuid kandis vajadusel väga hästi. Ning rehvikülg purunes ka väga hõlpsasti vastu lõhatud kalju serva - madala rõhuga rehvi on lihtsam lõhkuda.

Usun, et sama pädeb ka N-H traktorite kohta;)

Tegelikult tekkis küsimus: palju kaalub üks komplekt topeltrattaid paigaldusvalmina? Näiteks 200 kW traktorile...
Ning palju N-H rehvidesse vedeliktäidet (kui üldse) lubab?

Kui lisatavad rattad on sama läbimõõdu, kulumisastme ja rõhuga, siis kõval horisontaalsel pinnal siiski kahekordistub. Samas piisab juba rehvirõhkude erinevusest , et eelmainit pinnal lisaratastele koormust ei langekski...

esimeses lauses väljendatud tõde ei taha kuidagi teises avalduda.......

Seletame siis pikemalt. Võib-olla ma kasutasin lauset lühendades liiga keerulist sõnastust... Püüame parandada...

Kui paarisrataste kasutamisel kõrvutised rattad on võrdsed: sama mõõt, kulumisaste on sama, rehvirõhk on võrdne ja aluspind järele ei anna ning on rataste teljega paralleelne, siis on mõlemal rattal sama koormus (täpsemalt, mõlemad rattad annavad sama reaktsiooni toetuspinnale).

Kui rataste telg ei ole aluspinnaga paralleelne, siis on teine seis. Mis tekib juhtsillal topeltrehve kasutades alati pööretel - nii määrab silla pööramise geomeetria. Mida järsemalt keerata, seda rohkem koormatakse sisekurvipoolset välimist paarisratast (nüüd sai vähe keeruliselt...)

Kui nüüd ühel rattast vähendada rehvirõhku oluliselt (näiteks viia maanteerõhult (2,4 bar) alla minimaalse lubatava töörõhuni madalal kiirusel (0,7 bar)), siis suureneb kõrgema rõhuga rehvile mõjuv koormus, sest madalama rõhuga rehvi reaktsioon väheneb. Rehvi ei suruta enam endise jõuga ümaraks ja materjali enda elastsusele lisanduv väike õhu rõhk ei anna enam võrdelist reaktsiooni pinnale.

Sama juhtub olukorras, kus paarilise ratta alal satub kühm (või lohk) või aluspind muutub kaldseks.

Erineva mõõdu korral on väga raske tagada võrdset reaktsiooni. Siiski lähedase mõõdu korral võimalik rehvirõhkudega natuke mängides võrdust taodelda...

Kuigi seda vaja on vaid mulla tervisele mõeldes. Praeguse teadmise järgi on mulla tervise huvides vaja traktori raskus jagada võimalikult suurele pinnale laiali.

Kui paarisrattaid kasutatakse pinnalpüsimise tagamiseks rasketes oludes, siis võibki lisaratas võtta koormust enda kanda alles siis, kui põhirehv hakkab läbi vajuma. Ehk kõva pinnaga maanteel kannab kõrgema rõhuga sisemine rehv enamuse koormast ja madalama rõhuga välimine rehv hakkab koormust kandma alles siis, kui pehmel pinnal on sisemine uppuma hakanud.

Välimine paariline (või mitu, kui kasutatakse kolmikrattaid) võibki olla veidi väiksema tööraadiusega. See hõlbustab sõitmist ja vähendab oluliselt koormust laagritele.

Kuna teemaväline paarisrataste teema tõmmati käima silo tallamisest, siis silo tallamisel ei ole määrav, milline on konkreetse rehvi rõhk, kuna materjal ise paikneb (vähemalt tallamise alguses) ebaühtlaselt ja seetõttu muutub reaktsioon pinnale pidevalt.

Ei ole mõtet nii pikalt vastata, vastus jääb ja jäigi arusaamatuks ja küsimusi tekib teooria kohta aina juurde. Kui veidi rohkem aega saan, küsin mõned asjad üle.

NH-l vedelik rehvidesse täiesti lubatud ja iga masina kohta peaks selle kogused minu teada ka kasutusjuhendis olemas olema

Aga palun. Selleks foorum ongi.

Ühtlasi palun moderaatoril kaaluda topeltrattaid puudutavate postituste tõstmist eraldi teemaks - see on oluline asi, millest tihti mööda vaadatakse. Ning N-H uute traktoritega üsna vähe seotud