Palju selline asjandus ka maksab?

umbes 5000.- +km

Minul küll karjamaal jootureid pole(kuna piimakari) aga selline asi oli,et esimene aasta kui uues laudas oli valmis ainult mullikate osa,sai jootjatesse vesi sisse lastud,kokku on 5 sellist rühmajootjat ja tsirkulatsiooni ning soojendus pump http://strangko.cma.ee/index.php?lang=e ... e3c079d48b kuna laut oli poolik oli sees sama külm kui õues aga jooturid ei külmunud,äärtesse tuli aind õrn kirme.-20 oli külma umbes. elektrit kulub täisvõimsusel kuus umbes 3000 eest rohkem siis kui muidu,viimased kaks talve olen seda väga vähe kasutanud. Jootur maksis toona 15kilo ,soojendit mai mäleta.

sain siis meilile sellise pakkumise http://www.latter.ee/tl15_3.php

Samas meil on kasutusel ka 2 kohaga jooturid, ja asuvad väljas, kuna laudal on esimene külg lahtine. Talvel külmuvad need kuulid kinni, kuna küttekeha hoiab vett külmumise eest, see-eest iga hommik peab kuulid lahti koputama.

on ka ilma küttekehata jootjaid, mis kannatavad 30 miinust. http://www.cobra.ee/EESTI%20KEELES%20-%20Cobra.ee/Tootel.%20Jootjad%20&%20Sootjad%20-%20EST/Frameset%20Jootjad%20Lehmadele%20@%20Jootjad-Sootjd%20%20-%20EST.htm
THERMOLAC 75 GV - Isotermiline külma- ja kuumakindel topelt jootja.

oleme 6 aastat kasutanud. Kõva pakasega on mõned korrad kuulid kinni külmunud.

kurjam küll!
laulsin halleluujat delavali jooturitele ja need ka kenasti kaks talve töötanud
aga nüüd selle nädalase -20ga hakkas üksik metallkorpusega "simson"i nimeline asjandus nöökima
mitte küll palju aga ikkagi
nimelt paigaldatud nagu paberid nõudsid siis betoonist pisipostamendi otsa
ja sealt tekkis külmasild mis külmutab ära kummivooliku mille kaudu saab jootur oma vee
jooturis vesi sula
raudtorus mis maa alt välja tuleb ka kena kõik
aga külm sees kummivoolikus millel omakorda ka veel selline poroloon/vahtplast isolatsioon ümber
nii et igal hommikul liiter kuuma vett kaasa
jootur lahti
vesi voolikule peale ja korras
vast häda ka selles et hetkel aint 7 vasikat selle jooturi teeneid vajavad
aga ikkagi
teine suurem plastkorpusega jootur pole siiani veel nöökinud
no nüüd ka küll soojemaks lubas minna nii et hullu pole
aga peab mõtlema mis ette võtta
vbla mingi väike villakiht ümber vooliku veel abiks oleks
ons kellelgi analoogset probleemi tekkinud?
uuel aastal vaja nii ehk nii veel ühte koplisse välijootmine tekitada ka talveks
seega ootan väga kogemusi nendes küsimustes
just pakub huvi ilma lisakütteta jooturite käitumine kuna tollesse koplisse juba jälle 100 m eklekteri väge vaja kaugemale viia
kardan et siis ka juba tekkib pingelang kaablis liiga suur
kaabli algus kahjuks aja ja olude sunnil veneaegne alu ja pisut peenikese ristlõikega
lisaks ju ka nüüd kaks küttekeha enne viimast võimsust tarbimas
äkki polegi siis küttekeha vaja sinna viimasesse?
plaanin niikuinii sinna ka suuremat karja sisse talvituma seega ka veetarbimine suurem ja külmumisoht peaks ju väiksem olema
jagage kogemusi
ärge olge kadedad!
jõuluaeg ju!
ja seda et siis ikka kommi sussi (kummiku) sisse kõigile!

Latterist ei soovita midagi osta. Pärast on garantiiga igasugu jamad ja kvaliteet jätab ka soovida nende asjadel

to farmer jack
Sry, su jutu lõpuosa peale jooksis mul juhe kokku, aga korralik elektri kaabel on väga soovitatav (endal öösel rahulikum magada).
See kaugemale koplisse - ehk kaevad statsionaarselt ühe toru maase, ning igaks juhuks kütte kaabel sisse, muidu põllupeal ilmselt sellised jootjad suht oimetud oma otstarvet täitma.

torud niigi 2 m maas ja kaabel jookseb koos nendega kaasa
ainuke häda nagu kribasin siis et algselt ei osanud mõelda et vaja nii pikka elektriliini vedada
ja paigaldasin vast mingi 1,5ruutmillimeetrit ristlõikega alu kaabli
nüüd pelgangi et liini lõpuks pingelang juba liiast
ei toida korralikult küttekeha ära

Kuidas olete lahendanud Latterist ostetud E-Founti küttekeha probleemi? Seal on 110 voldine küttekeha. Kas olete selle asendanud või ära võtnud või kannatab see 220 volti välja?

Pole veel kahjuks jooturiteni jõudnud- krooniline rahapuudus... Aga veevärk on nii seatud, et vesi niriseb 100 l tünni (võiks suurem olla).
Päeval 30 looma joob täpselt nii palju, et kraani pole vaja rohkem avada. Öö jooksul saab vaat täis ja hommikul ajab vaevumärgatavalt üle. Vaadil muidugi kuni 10 cm jää peal, -sõltuvalt külmast. Kalamehed kasutavad jää raiumiseks tuura -vist oli see õige sõna. Vot selle sama jurakaga raiun veidi ja seejärel tõmban raudrehaga jääsupi pealt ära. Siiamaani süsteem hästi toiminud. Vaadini jookseb 15 meetri pikkune voolik maa peal. Kraan ,millega vaati voolavat vett reguleerin ei ole tünnipoolses toruotsas, vaid asub külma eest kaitstud kohas. Kui vaadi ümber ülejooksnud veest tekkinud "küngas" hakkab loomade joomist takistama, nihutan vaadi teise kohta. Siiamaani sel talvel pole veel olnud vajadust tünni liigutada. Mõtlesin ka sellise asja peale, et seda külmakindlat jooturit saab ka ise teha. Penoplast igasuguse mõõduga kauplusest saadaval. Küttekehaks maast tulev +4 celsius vesi Elektrisoendus jooginõus on alati ohtlik, olgu kuitahes turvalise seadmega tegemist´Mida suurem kari ja vabamalt pidamine, seda töökindlam ja lihtsam on suurte külmadega.

to: andrese talu
kas sellist kogemust pole, et loomad selle 100l vaadi paigast ära liigutavad või kummuli keeravad? kas siis janu pärast või tahavad lihtsalt sarvi sügada.

Farmis kus kunagi sai töötatud olid 90% trassidel soojenduskaabel sees, sest loomi oli algul uues laudas ainult kolmandik võimalikust ja oli erakordselt külm talv (vähemalt 5-7 aastat tagasi, täpsemalt ei mäleta). Mure turvalisuse pärast on põhjendamatu, kuna kõik kaablid on rikkevoolukaitsmega kaitstud, neid ei tohigi ilma rikkevoolukaitsmeta vee trassidesse paigaldadagi.

Suvel lükkavad 3 tonnise vaadi ka minema ,kui janused , aga talvel ei mäleta, et oleks juhtunud. Siis tuiavad niisama ühe koha peal, maigutavad ja nohisevad omaette... Kui nälgas, siis möögivad ka, muidu täielik vaikus. Loomadel on talveaedik, kuhu süüa viin .Samas on siiamaani neil võimalus koplisse jalutada, aga nad ei lähe söödast kaugemale. Tuleb siis nii välja, et polegi vajadust loomadele avarat aedikut talveks- nagunii nad ei liigu kuskile. Samas jälle karjatamisperioodil ei ole ükski koppel liiga suur.