Kaarhallil korjab lume üles harjale ja litsub katuse sisse. Tarkade jutu järgi pidid lumeolud olema kuni 2,5 korda hullemad nõukaaja ette nähtud tugevusnormidest, mis tähendab seda, et levinud 3 meetrisest sammust karkassil ei tasu unistada. Lisaks peab ´ilmselt pennideks kõrgemalt lattraua keevitama. Samuti pidi hävitavalt mõjuma ühelt küljelt litsuv lumi. Śamas toodetakse ka eestimaal ilma karkassita kaarhalle, kus hoiab vaid plekk, mis on sügavate valtsidega ja suht paksu seinaga. Pidi lumekoormused oluliselt paremini vastu võtma. Aga seda tüüpi ei lapi vist kuidagimoodi, kui mõne agregaadiga plekki riivad või siis suisa sodiks sõidad paari meetri ulatuses. Samas tavalisel (nõukaaegsel) kaarhallil vahetad pleki ja lapid roovi ja miskit nagu polekski juhtunud

aga kes käsib pihta sõita

Mul siin ühel naabrimehel olid vahel tujud hooneid nihutada. Kunagi sõitis teisel naabril palkidest heinaküünil seinast väljaulatuvad palgitapid raginaga minema Nüüd on ta viisakas ja rahulikum, aga kunagi ei tea, mil mõni pullimürakas läheb ätsi täis ja seina loppi kütab. Samuti on selle uue tüübi kaarhalli viga selles, et kuskile midagi ei saa kinnitada- kõikjal on sile plekk ja kui kruvi paned, tuleb läbi katuse välja Samas selle kruvi külge mullikat ei seo

milliseid vee jootureid soovitate külmlauta talveks?

Soendusega.

sama siin,pole probleemi ka -20 kraadiga. kuigi laudas niipalju külma eriti pole.

Aga millised need soendustega siis paremad ja vastupidavamad on? mõtlen firmat siis.
Kas keegi teab, milliste firmade tavaliste jootjate sisemine süsteem on pronksist mitte plastikust?

www.strangko.ee dan egtvedi jooturid,mingi soojendus koos tsirkulatsiooniga käib eraldi ruumi seinale. väga head puhastada ja pole mingeid jamasi ka olnud,ligi 6 aasta jooksul. Aga mida aeg edasi kes teab,mis siis kui talvel külmaga vool lahkub vms,aiaiai. Genekas peaks ikka olema varuks.

Ei tule need täid sinna selga talveks spetsiaalselt kusagilt - nad on seal kogu aeg, lihtsalt suvel on nende populatsioon väiksem (kuumus pärsib paljunemist). Talveks - ehk siis külmade ilmade saabudes ja talvekarva kasvades nende paljunemisprotsess aga kiireneb ja talvekarva sees, eriti vastu kevadet nende tegevus lihtsalt aktiviseerub.
Täide hammustamine või vere imemine panebki looma end sügama, kasvõi paljaks.
Ega see heas toitumuses täiskasvanud loomale rohkemat teegi - lihtsalt väga karvutul on termoregulatsioon häiritud ja hakkab külm. Hullem lugu on vasikate ja noorloomadega (või ka lihtsalt kehvas toitumuses loomadega) - nõrgema immuunsusega loomale võib liigne kogus neid vereimejaid tekitada üldist nõrkust ja tervisehäireid, ka aneemiat. Järgneb kaalukaotus, ammel väheneb piimatoodang, suureneb vastuvõtlikkus muudele haigustele.
Mõned aastad tagasi ostsin kevadel, märtsis loomad, kes olid pea karvutud. Neid oli siis just pritsitud mingi tõrjevahendiga, ja mõne aja pärast oli ilus suvekarv peal.
Järgmisel talvel aga hakkasid jällegi sügama. Välipidamise puhul pole aga üleni märjaks pritsimine keset talve nagu päris normaalne tegevus, seepärast uurisin natuke asja, ja võtsin prooviks sellist vahendit nagu EPRINEX. Aitas. Hilissügisel tegin profülaktika mõttes sama tõrje ja peale seda mu karjas enam kevad-talvist "sügamismaaniat" pole.
Seepärast julgen soovitada.
Hind on küll krõbe, kuid see-eest võib seda iga ilmaga kasutada ja on lihtne kasutada - dosaatorist triip selga ja valmis. Paberi järgi peaks mõjuma ka siseparasiitidele ehk siis kaks ühes.
Iseasi kui ligidale oma loomale pääsete - mina saan lihtsalt karjas ringi käies selle pudeliga asjatada.
Eks metsikumatele aitab puur.
Paari - kolme kuu pärast oleks õige aeg katsetada.
Niiet, edu!
PS! Ennetamaks hilisemat raharaiskamist - tehke uutele sisseostetud loomadele enne karjatoomist alati tõrje ära!

Kohas kus soovin lihaveiseid jootma hakata on olemas elekter, kuid puudub veetrass. Kas on olemas ka selliseid soojendusega karjamaa jootureid, millesse ise peab vett kallama?

Jooturid ju nii väikesed, kui 1 loom joob päevas 50 liitrit, siis lihtsam vesi lihtsalt 2korda päevas ette valada, mitte hakata jooturiga solberdama.,

Mida arvata sellisest jooturist: http://www.delaval.ee/-/Product-Informa ... rer-2-lid/ Ei tea, kuidas -30 vastu peab? Samas 80 liitrit vett hoiab juba ise oma massiga temperatuuri ja tarbimine aitab asja vonksus hoida

Eelmisest jooturist ei arva keegi midagi... Mailile tuli selline pakkumine: http://www.greene.ee/index.php?page=sho ... 20&lang=et
Müügimehed ikka kiidavad... polevat eelmisel aastal ka väljas ´probleeme olnud. Eelpool kasutaja Erxk kiitis, kas teisigi kiitjaid on, või laitjaid? Samas delavali soojustatud joogiküna klapid tunduvad parem mõte olema, kui kuulid´.

sai see greene oma endal ka ülesse pandud.aga kogemused puuduvad.

Mul on sarnane kuulidega Miraco 50W soojendusega jootur väljas. Eelmine talv ära ei külmunud. Loomad õppisid kiiresti sealt jooma. Tänu kuulidele püsis vesi suvel puhas ja vetikavaba. Mille poolest klapid võiks paremad olla ei oska ma kommenteerida.