hillar2 kirjutas:
Lõuna ajal pritsisin, õhtul enam elutegevust silmaga ei näinud.
Aga nüüd kuula vaikselt- kas kõrvaga kõhvitsemist on kuulda 
| Foorum põllumeestele https://foorum.rodnas.ee/ |
|
| küsimused lihaveiste kasvatamise kohta https://foorum.rodnas.ee/viewtopic.php?f=5&t=196 |
13. leht 20-st |
| Autor: | katapeedu [ Teisipäev Mai 08, 2012 6:36 am ] |
| Teema pealkiri: | Re: küsimused lihaveiste kasvatamise kohta |
pügaraig on naha seenhaigus, tekivad mündi suurused ümarad laigud, eriti kaelale. sinu vasikal on täid, väid. nende vastu saad vet apteegist abi küll. nime ei mäleta aga lahjendus käis 1ml liitri veekohta ja sellega loom üle pritsida. |
|
| Autor: | Andrese talu [ Teisipäev Mai 08, 2012 7:57 am ] |
| Teema pealkiri: | Re: küsimused lihaveiste kasvatamise kohta |
Muidugi ei ole see pügajaraid. Ikka väisad. Üks aasta olid loomad nendega hädas. Vet-apteegist sain ampullid ja lasin mingi aja tagant paar kolm korda üle. Pritsimiseks kasutasin seljaskantavat pritsi, ja lasin ikka korralikult, nii et tilkusid. Muidugi võib sinu soetatav keemia erinev olla, nii et tutvu kasutusjuhendiga. Mingi aja jooksul tulevad munetud munadest uued bloodsuckerid välja, kellele on samuti vaja veidi õpetust teha. Ja siis ka viimane, igaks juhuks tõrje, et lahinguväljalt viimased ära noppida. |
|
| Autor: | hillar2 [ Teisipäev Mai 08, 2012 8:25 pm ] |
| Teema pealkiri: | Re: küsimused lihaveiste kasvatamise kohta |
Tõesti veivid. Söövad perse juurest ja kaela pealt. Anti rohtu, 5ml lahendada poole liitri veega. Silma ei tohi lasta. Tegin kokku ka sellised kohad kuhu loom võiks end hõõruda. Pihustiga lasin seljad üle ja harjaga hõõrusin, et nahk saaks ka kokku. Tõrjet alustasin tervetest loomadest, harja loputasin peale igat looma. Lõuna ajal pritsisin, õhtul enam elutegevust silmaga ei näinud. 3 korda tuleb pritsida iga 3 päeva tagant. Rohi tapab ainult elukad seljal, iga 3 päeva tagant arenevad munadest uued satikad. |
|
| Autor: | Andrese talu [ Kolmapäev Mai 09, 2012 5:51 pm ] |
| Teema pealkiri: | Re: küsimused lihaveiste kasvatamise kohta |
hillar2 kirjutas: Lõuna ajal pritsisin, õhtul enam elutegevust silmaga ei näinud. Aga nüüd kuula vaikselt- kas kõrvaga kõhvitsemist on kuulda
|
|
| Autor: | hillar2 [ Neljapäev Mai 10, 2012 9:36 am ] |
| Teema pealkiri: | Re: küsimused lihaveiste kasvatamise kohta |
Andrese talu kirjutas: hillar2 kirjutas: Lõuna ajal pritsisin, õhtul enam elutegevust silmaga ei näinud. Aga nüüd kuula vaikselt- kas kõrvaga kõhvitsemist on kuulda Iga päev hõõrub end kuhugi vastu, sitikate kuulamiseks on vaja vist kuuldetoru. |
|
| Autor: | devil22 [ Esmaspäev Sept 03, 2012 2:19 pm ] |
| Teema pealkiri: | Re: küsimused lihaveiste kasvatamise kohta |
Tekkis küsimus, et mis vanuselt realiseerite pulle ning palju on olnud rümba,eluskaal? |
|
| Autor: | Andrese talu [ Reede Sept 07, 2012 6:25 pm ] |
| Teema pealkiri: | Re: küsimused lihaveiste kasvatamise kohta |
Ise müünud elu peale edasikasvatamiseks, umbes 300+ kilosena. Aga eeskujuks siis niipalju, et üks tubli lihaveisekasvataja müüs paar päeva alla aastaseid pulle ja rümba kaal oli mõned kilod üle 300. Oli õnn temalt tõupull osta ja selle pulli vasikad on pikad nagu volaskid ja suurte tagumikkudega Eks üritan tema eeskuju järgida 
|
|
| Autor: | devil22 [ Reede Sept 07, 2012 9:02 pm ] |
| Teema pealkiri: | Re: küsimused lihaveiste kasvatamise kohta |
Andrese talu kirjutas: Ise müünud elu peale edasikasvatamiseks, umbes 300+ kilosena. Aga eeskujuks siis niipalju, et üks tubli lihaveisekasvataja müüs paar päeva alla aastaseid pulle ja rümba kaal oli mõned kilod üle 300. Oli õnn temalt tõupull osta ja selle pulli vasikad on pikad nagu volaskid ja suurte tagumikkudega Eks üritan tema eeskuju järgida mis tõugu lihaveised sellised siis on? oot ja nagu ma aru saan, siis need alla aastased pullid(põhimõtteliselt pärast võõrutamist) võis eluskaalu olla 500-600kg?? |
|
| Autor: | Andrese talu [ Reede Sept 07, 2012 9:31 pm ] |
| Teema pealkiri: | Re: küsimused lihaveiste kasvatamise kohta |
Limusiini tõugu lihaveised. Said õigesti aru- paar päeva alla aastane ja mõni kilo üle 300kg rümp. Annab järgi teha, aga nagu üks väga tark mees ütles- 8 kuuselt peaks võõrutamisele minev vasikas kaaluma 400 kilo. Nii et... vaatame kriitiliselt asjad üle. |
|
| Autor: | devil22 [ Reede Okt 19, 2012 10:25 am ] |
| Teema pealkiri: | Re: küsimused lihaveiste kasvatamise kohta |
Nonii targad, elukogenud ja muidu vinge lihaveisekasvatajad. Paar küsimust Teile seoses vabapidamis sügavallapanu lauda ehitamisel. Loodan, et suudan teile oma küsimuse ära seletada. Nimelt oleks vaja teada mingeid universaalseid mõõtusid põranda ning söödasõime rajamisel. Plaan on selline, et põrand oleks võimalikult madalal(kus loomad asetsevad) - kui palju oleks maksimum sügavus põrandal, et loomad ulatuksid veel sööma, arvestades, et söödapiirde all on barjäär, et loomad sööta sisse ei tõmbaks(võibolla seal 10-20cm). Ühesõnaga oleks vaja kui sügavaks saan minna aedikute põrandaga, et 1 ja 2 aasta pullid ulatuksid veel sööma. Ivar |
|
| Autor: | Pari [ Reede Okt 19, 2012 3:04 pm ] |
| Teema pealkiri: | Re: küsimused lihaveiste kasvatamise kohta |
Kui ma ei eksi, siis võib sõime alumisest äärest kuni põrandani olla max 75 cm. |
|
| Autor: | Andrese talu [ Reede Okt 19, 2012 7:03 pm ] |
| Teema pealkiri: | Re: küsimused lihaveiste kasvatamise kohta |
Devil, lahendus, mis tundub olema suht lollikindel on see, kui söödasõime ees ei ole sügavallapanu ja vaid vedel sitt lükatakse teatud aja tagant minema. Sügavallapanu oleks loomade taga, kui nad söövad. Ja see vahe peaks olema piisavalt suur, et masinaga pääseks lükkama. Mõtle selle variandi peale- sel juhul põrandapind koguaeg stabiilne. Üks eelis on veel- põhku kulub vähem ja seega tööd on vähem. Ja siit leiad mõõdud (kiirelt vaatasin, et vist oli kõik vajalik http://www.pikk.ee/upload/files/Loomaka ... tajale.pdf |
|
| Autor: | devil22 [ Reede Okt 19, 2012 8:19 pm ] |
| Teema pealkiri: | Re: küsimused lihaveiste kasvatamise kohta |
Andrese talu kirjutas: Devil, lahendus, mis tundub olema suht lollikindel on see, kui söödasõime ees ei ole sügavallapanu ja vaid vedel sitt lükatakse teatud aja tagant minema. Sügavallapanu oleks loomade taga, kui nad söövad. Ja see vahe peaks olema piisavalt suur, et masinaga pääseks lükkama. Mõtle selle variandi peale- sel juhul põrandapind koguaeg stabiilne. Üks eelis on veel- põhku kulub vähem ja seega tööd on vähem. Ja siit leiad mõõdud (kiirelt vaatasin, et vist oli kõik vajalik http://www.pikk.ee/upload/files/Loomaka ... tajale.pdf Jätame selle põhuvajaduse hetkel välja. Kuidas sa eraldad sügavallapanu ja vedela, kas üks osa kõrgemal, teine madalamal? või lihtsalt allapanu paned tagumisele osale kus magavad? Vahet pole kas lükkad kord nädalas paar päeva või kevadel otse hoidlasse päev. Mulle see vedela sita teema ei meeldi, pigem tahke kus looma peal kannab. Mul just ongi poleemika kui sügavaks saan ajada põranda pinna, ilma et poleks probleemi söömisel. |
|
| Autor: | Andrese talu [ Laupäev Okt 20, 2012 5:57 pm ] |
| Teema pealkiri: | Re: küsimused lihaveiste kasvatamise kohta |
Jah, vedelaosa on eraldatud. Võid ka nii teha, et põrand on tasane, aga sügavat paned ainult ühte osasse. See vedel sitt pole hullu midagi- valad sitapatareisse kopaga, ja seal seguneb ülejäänud teemaga ära. Vähemalt nii palju, kui nähtud ja tehtud ei olnud probleemi. Kas küsimus seisneb selles, et kui sügavaks saad teha, et allapanuta olukorras veel loom sööma ulatuks ja siis allapanu lisamise korral loomad ulatuvad järjest paremini sööma? Sel juhul pole olukord roosiline- antud lingis oli kõrgus vaid 20cm. Kuskil nagu oli sügavam, aga kui palju, ei mõõtnud, ja sinna on kauge kaema ka minna. |
|
| Autor: | devil22 [ Laupäev Okt 20, 2012 6:47 pm ] |
| Teema pealkiri: | Re: küsimused lihaveiste kasvatamise kohta |
Andrese talu kirjutas: Jah, vedelaosa on eraldatud. Võid ka nii teha, et põrand on tasane, aga sügavat paned ainult ühte osasse. See vedel sitt pole hullu midagi- valad sitapatareisse kopaga, ja seal seguneb ülejäänud teemaga ära. Vähemalt nii palju, kui nähtud ja tehtud ei olnud probleemi. Kas küsimus seisneb selles, et kui sügavaks saad teha, et allapanuta olukorras veel loom sööma ulatuks ja siis allapanu lisamise korral loomad ulatuvad järjest paremini sööma? Sel juhul pole olukord roosiline- antud lingis oli kõrgus vaid 20cm. Kuskil nagu oli sügavam, aga kui palju, ei mõõtnud, ja sinna on kauge kaema ka minna. kui söötmisala tõsta võimalikult kõrgele. Ütleme, et 20cm on söödakäigu ja piirde vahe(piire kõrgem, siis vahe ning siis turjapiire), siis usun, et kogu sügavus võib seal 60-70cm vabalt olla). Aga kus sa nägid seda lahendust? |
|
| 13. leht 20-st | Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi |
| Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group http://www.phpbb.com/ |
|