8-11kmh oleneb täitsa vaalust. rull tuleb nii kõva kui see press mul kannatab, kuna juba 6 aastat vana siis väga vägistada enam ei või. kilet paneme 6 kihti. teisele niitele 4,selle söödame esimesena. enamik rulle tuleb siiski 6kihiga.

on kellelgi kogemusi ka muljutud vilja sileerimisega?

kui paljud on kasutanud oma talupidamises E silokombaini (E 281 vist), kuidas on vastupidavus ja palju on tootlikus.

Kui paljud teist kasutavad silokindlustuslisandeid ehk siis konservante,millised on kogemused?

küsimus siis kõige targematele. kumba masinat teie eeslistaksite kas iseliikuvat E-281 või traktorile järelhaakesse purustit( näiteks jf fc 850). mõtlen just küttekulu töötades ning töökiirus?

keeruline kysimus kuna olen ainult E 281 c peal olnud. vaalust võttes on kesmine kyttekulu pole kunagi üle 15 l ha olnud (loe: päevas 200 liitrit pole õnnestunud ära põletada) ja tootlikus oleneb vedajatest. see hooaeg tuleb kolmas käru ka mängu (2 * pim 40 ja mengele) aga kahe vedajaga jäävad vahed sisse. muidugi kõik oleneb materjalist ja sellest kui ahneks lähed. tüüpviga on toru ummistumine kui ettenihe kõige aeglasem ehk materjal kõige lyhemaks. aga päevas (8-10 tundi, milles ka tunnine lõuna) olen ikka 10 hektarit alati ära teinud. keskeltläbi siiski kuskil 15. tuleb muidugi mainida, et masin tiksub ka siis kui vedajaid all ei ole . niiduheedriga ära isegi mitte mõtle töötama hakata. võrdub reeverskasti surmaga ja töö kiirus ka olematu. ise lendan ikka tavaliselt 2 variaator keskel. niiduheedriga tuksud esimesega ja siis ka edasi tagasi. kunagi kui vana sinisega (E-280) sai teha siis üle 5 hektari ei saanud kuna see lagunes nii mis kole.
Üldiselt mõnus masin ja see ka sellepärast et see hästi hoitud ( loe iga hommikul laagrite määrimine ja kettide õlitamine, mootoris uus õli alati sees). igatahes on vast kasulik kui mainin ka ära, et 280 ja varusadeks 281 c sain ligi 10 aastat tagasi kummagi 10 tuhandega. korraliku 281 c eest tuli 4 aastat tagasi 50 tuhat välja köhida. Kokkuvõtteks aastas omal 20-30 hektarit silo 2 korda ssatas läbi ajada pluss sõbra juures umbes samapalju ja veel vahest teenust ka ca 10 ha. siiani on ilusti vastu pidanud ja rullisilo peale ei kavatse minna kuna aunasilo kordades odavam. homme lisan täpse kyttekulu ja tootlikuse kuna võin numbritega eksida aga mul kusagil targas raamatus kirjas palju kytet eelmine aasta kulus mitu koormat keegi tõi ja palju hektareid tuli

Kui panna niiduheedrile topelt vikatid siis pole midagi edasi tagasi.Sai kunagi terve suvi tehtud niiduheedriga ja väga norm oli.Ja tootlikus oli ka suht hea.

oleneb materjalist aga tunduvalt efektiivesem on ikka eelnevalt maha niita. ja topeltvikatitega on on yldse jama. yhel heedril on topeltvikatid ja tera vahetuseks tõmba jälle vikat välja.

ette niita on ka tunduvalt kulukam.Sõrgadega pole jah mõtet ültse jalapealt silo teha see rohkem aja viitmine.ise ainult topelt vikatitega niitnud ja mitu aastat

pole vahet kas topeltvikatid või sõrgadega kiirus on ikkagi sama. topeltvikatid õigustavad ainult märja rohu niitmisel. ette niites on nii aja kui kytusekulu. Mina niidan e ga öösel või varahommikul maha ja mul kulub selle peale max 5l /ha ja tootlikus kui midagi hullu ei lagune siis oma 2 hektarit saab tunnis maha nüpeldatud. ei usu absoluutselt. et sa niiduheedriga teise käiguga purustada saad. sellel masinal pole sellist jõudu et niita ja purustada korraga. niiduheeder on mõeldud ikkagi viljasiloks ja ja isegi selle niidan ette maha kuna ei viitsi heedrit vahetada ja vedrusid juurde panna.

Ju Sa teed siis seda silo mingi vana saraga aga endal konkreetsed kogemused olemas ja kui panna valtside kiirus keskmisse asendise vahekastist siis teisega võtmine pole probleem.Sa ei usu seda ka,et vanadel majandi aegadel sai E302 ga öösiti ainult teisega niidetud muidu ei jõudnud hommikuks vajaliku portsu ära niita seda kõike muidugi topelt vikatitega.

niiduheedriga sai jah vanaga tehtud aga uuega ei ole viitsinud mässata niiduheedriga. ja 302 niita transportkäiguga korralikku materjali on masina lõhkumine ja muud midagi olen proovinud ja on ka teised proovinud ja keegi ei jama sellega. transpordiga niitmine toimub siis kui rootor ees ja mootor käib tyhikäigul. minul on hekseldiga ligi 10-aastased kogemused ja väide, et otse võttes tuleb odavam ja kiirem on väär. asi miks niiduheedriga ei saa võtta on selles, et ava kust materjal peab läbi mahtuma on niivõrd väike. kunagi ammu, siis kui 302 veel polnud sai isegi silokombainiga niidetud, kui alumine valts ära võtta. ei olnud just lõbus ega säästlik tegevus. aga ma ei tahaks asja liiga isiklikuks ajada ja asja päris tyliks keerata. vb on sul materjal niivõrd hõre või teed palju niiteid siis võib see end õigustada aga ma teen kaks hunnikut aastas ja materjaliks on enamasti ristik koos kõrrelisega. on ka galeegat, lutsherni ja kaera.
üldiselt, et asja siiski teemas hoida, siis kui võimalik pane oma tootlikuse ja kyttekulu numbrid ka kirja ja ma vaatan ka homme need asjad täpselt yle ja siis kirjutan siia.

galeegat pole jah kül kunagi teind ja tonne ei oska üelda kuna endale pole teind olin lihtsalt tööl ja kui käsk anti siis pidi tegema.E 281c oli mul jah uus aasta vana ja kütet läks üks originaal paak päevas seda siis suht pikka päeva.Miks tehti toona oma kümme aastat tagasi jalapealt silo jään vastuse võlgu sest seda otsustasid teised.aga niiduheedriga sai suvel oma kaks kuud silo tehtud.Ja suvi koosnes E peal viiest kuust.Kui tuli lumi maha siis sai ka E talveunne.

281c mul 90 aasta oma muidu ja hunnikud on jäänud 120 - 150 tonni kanti. mille tegemiseks kulub oma kolm -neli päeva. sai sügisel silotegemisel sõbra juures oma e ga ka appi niitma mindud ja kolhoosi tunne tuli kohe peale kui kaks e-d põllul on . a üks asi tuli veel meelde mis võiks ka ära mainida, et all on nn balloonid või kaarkummid kuidas keegi nimetada tahab. ainus jama ongi selle silo tegemise juures see et rahvast on palju vaja ja minu kandis neid pm pole õigemini pole neid keda julgeks oma masinate peale lasta. iga aasta on probleem sellega et tallaja ei pea piiridest kinni. see aasta vist tõsisema karistuse sellise asja eest välja mõtlema.
muidu kui sa hekseldi peal olid siis vb mäletad mis masinad vedajateks olid pean silmas rohkem kärusid kuid traktorid võid ka ära mainuda. meil on sõbraga kahepeale armee kokku aetud. armee siis järgmine: MF 5470 + pim 40, mtz 952 + pim 40, mtz 82 + mengele, hekseldi e 281c, kummalgi oma e 302 ja t 150k tallamiseks. ja kyttekulud on siis nii et russid kumbki 30 liitrit päev fergu 150 hekseldi ka umbes sama ja 150 oma varjeerub juba tallaja jalast vahel 50 vahel 120 liitrit päev. ahsoo veel seda ka et hekseldil on nati paak peal.

tagasi tulles algse kysimuse juurde, siis üks asi mis e kahjuks räägib on myra. 8 tundi istet kulutasid siis õhtuks kõrvad huugasid ja pea valutas. viimased kaks aasta olen nyyd klapid peas teinud ja asi paranes- ilge väsimus on kyll õhtul ja söögiisu ka pole kuid kõrvad ei valuta ja pea ka mitte.