Tere, kuna oleks vaja maid juurde rentida ning ainus väljapääs on laieneda Lätimaale, siis kas kellegil on kogemusi või aimu, kuda seal see Põllumajandussüsteem töötab, ning kas on võimalik ka mingeid toetusi taotleda.

Maal onul oli sama mure. Kuid tulemus oli selline, et miks minna kodu ligidalt kaugele maid otsima, kui leiab ka kodu ligidalt. Eestis on palju suuri põlde kolhoosi ajast veel ripakil. Jah neile on 10-15aastane võsa peale tulnud, kuid tänapäeva vahenditega on seegi eemaldatav. Omanik on siis kas riik või mõni vanamemm. Meil oli samamoodi, tuli teha vaid küla kokkutulekul veidi juttu, rääkida naabritega ja tuld anda. Enda põldude juures saime kogemust sellega veel, et põlluääred tuleb teha vanade "taluaegsete" piiridega samaks, võsad maha võtta. Sellega suutsime hea 15% maad juurde tekitada. Ebameeldiv töö see on, kuid sellega saime maad juurde.

Kas siis tõesti on vaja võõrale maale maad rentima minna- isiklikult seda ei usu. Kuid kui tõesti soov suur, siis oletan, et ka lätlastel on mingi foorum selle kohta. Kuid ülepiiri tehnikaga käimine see on nuhtluseks tulevikus kindlasti. Ise oletan küll, et see on kahjumiga ettevõtmine.

kas see oli lätis või leedus et saab kakskorda aastas rapsi koristada ja külvata??? või vastupidi..

huvitav miks see peaks kahjumiga ettevõtmine olema, kui mul naabermaa lähimad põllud on 3km kauguse, kui masinapark on kõik tibens tobens, siis ei tohiks ju sellega probleeme tekkida. Siin kandis, kus mina elan on kokku kolm loomapidajat ning suur viljakasvataja. Lähim koht kust saaks normaalseid suuri põlde oleks 13km kaugusel - seega lihtsa tulemi valemiga on see iga lollile selge, et hetkel on mõistlikum variant üle piiri kiigata

Sel juhul on sul tõesti õigus. Tavaliselt ei ole 2 suurtegijat kõrvuti. Sinu puhul lausa 3+1 seljuhul on tõesti raskem.

Kuid üldiselt ise soovitaks mõnda läti põllumehega suhelda. Ta täpsemalt kursis. KUid ega seal palju erinevusi ei saa Eestiga olla, euro toetused on mõlemas kohas.(oletan et ka summa sama) riigisisene toetus vaid erinev oletan....

Kas olemasolev maa ei toida tõesti ära?

kui karja suurendamise soov on, siis tõesti ei toida.

Mees teab, mis teeb! Jõudu!

nonii, sai siis täna sammud võetud läti poolele ning suundutud kohalikku linnavalitsusse.
Hämmastav oli see, et sai kohe jutule ja linnapea oli väga abivalmis, linnapeaga jutud räägitud sai suundutud mingi tädikese juurde, kes tegeleb konkreetselt põllumajandus valdkondadega. Asi liigub ikka kiiresti teispool piiri, kohe sai vajalike maaomanikega ühendust võetud ning kohtumise aeg kokku lepitud. Paberimajandust nii palju, et tuleb avaldus linnavalitsusse kirjutada, seejärel rendilepingud ning hiljem katastrisse maad kanda. Toetustest oli nii palju juttu, et hektari peal makstakse u. 35 EUR´i. Esialgu sai võetud kaks suurt põldu, mille kogupindala on kusagil saja hektari kanti.

Nüüd aga küsimus selline, põllud on söötis olnud üle viie aasta. Mis oleks kõige efektiivsem viis umbrohust eemaldada. Kõige tõhusam viis vist Roundrop, või on ka mingeid alternatiive?

ma tean aint mahedat moodi:2 x kooreliga--->künd---->külv---->2 x äestamine

mul koorelit pole, huvitav kas vene randaal hakkab peale?

Mul kaa vanasti polnud ja siis lihtsalt ei teinud....kündsin kohe. Maad olid kah kümneid aastaid söötis. Kündsin ära ja kaer peale...see surus umbrohu alarindesse ja vili kasvas hästi kuna hea puhand maa. Äestada pole siiamaani saanud sest äket pole.

Mina lugesin kuskilt,et kaua aeg söötis olnud maadel tuleb kõigpealt roundupiga üle käija,siis randaalida ning oodata kuni uus umbrohi kasvama hakkab ning uuesti roundupiga üle lasta.Peale seda siis künda.
Meil endal randaali pole ning seetõttu künname kohe pärast esimest mürgitamist.

Noh ei tea kui palju abiks aga: Soomlased said kh maid tagasi mis on olnud kas aastaid tühjana või oli rohumaa kus tehti silo.. Tegid niimoodi: Roundup, natukeaega seista, Siis ma ei tea ks ei tahtnid künda või milles asi oli lasid mitu korda randaaliga üle. Kui ilusti enamähem must oli Külvati talinisu sinna..

devil22

Kui õieti mäletan, siis oled mahetootja? Mina olen siiamaani söötis põllud ära kündnud, korra või kaks randaalinud enne külvi ja kui vili peal, siis paar korda äestanud - põllud on puhtad küll. Külvanud olen nii kaera kui otra. 2007 vaatasid inspektorid ühte odrapõldu ning küsisid, millega pritsistud (see põld sai kevadel viimasena küntud ning vili läks peale alles mai lõpus). Samas minu põllud pole ka täitsa harimata olnud - varem oli neid kord aastas purustusniidukiga ikka külastatud