Tekkis paar küsimust. Veekaitsevöönd maaparandussüsteemil. Leidsin et laiuseks on 10m, aga kas kümme ühele poole tsentrist ja 10 teisele poole või viis ja viis? Tean, et täiesti loll küsimus, aga ehk keegi viitsib vastata. Seaduse tõlgendamist tuleb veel õppida. Teiseks teemaks on taimekaitseprits. Kui pritsil ei ole passi siis ei saa sellel ka ülevaatust teha? Kas on võimalik kusagil teha uus pass? Tundub utoopiline. Ja mis trahviühikutest räägime, kui pritsil ei ole ülevaatust ega passi? Ette tänades

ülevaataja tuleb kohale, kontrollib pritsi ära ja teeb muud oma vajalikud toimetused, kirjutab kleepsu peale et ülevaatus olemas ja kehtib ning paneb selle pritsi peale. Tehniline pass, kui seda mõtled, on vaja teepeal liikumiseks ja sellele minuarust eraldi ülevaatust vaja pole sest sihtotstarbeline. Vähemalt iseliikuval Taimekaitsepritsil polnud vaja eraldi ülevaatust

Nii et, kui kõik vastab nõuetele, ei ole pritsi passi ülevaatuse läbiviimiseks vaja?

Mis kontekstis sa seda veekaitset täpsemalt teada tahad? Taimekaitse ilmselt? Enamikel preparaatidel on vöönd kraavi pervest 1m. Osadel ka 10. Ehk siis vastus su küsimusele: jah, 1 (või 10) ühele- ja 1 (või 10) teisele poole kraavi, sõltuvalt, millega parasjagu pritsid.

A ja pritsidel pole mingit passi nõutud. Vähemalt mitte selle tehniliseks ülevaatuseks.

Need nõuded, armsad sõbrad, tulenevad veeseadusest ja ei ole lihtsalt preparaadi pakendile kirjutatud a'la "üks meeter kraavi servast". Piiranguala laius tavalisest veepiirist oleneb kraavi v oja valgalast ning ulatub kümne meetrini. Lugege Veeseadust.

Nojah, mul endal kõik kraavid alla 10 ruutkm valgalas, seega ei osanud tähelepanu juhtida

10m nõue kehtibki antud maaparandussüsteemi kraavile, kuna valgala ei ületa 10km2. Küsimus lihtsalt selles, kas tsentrist 10 paremale ja 10 vasakule või 5 ja 5

Nii vasakule kui paremale 10 m. Ja mitte tsentrist vaid kraavi pervest. Seaduses sõnastatult küll ''tavalisest veepiirist''. Ja kui valgala on alla 10 rkm on kaitsevöönd 1 m.

Mul võib olla veel lollim küsimus, kust peaksin ma teadma kui suur on mingi suvalise põllu servas oleva kraavi valgala?

Nt maaparandussüsteemide kaardilt, pria kaartil, valid linnukese kaardikihtidest, näitab kumba vaja.
Kui kõrvutada maa-ameti ja pria kitsenduste kaarti, siis saab palju infot. Üks tuttav tegi kuu aega tööd kaartidega ja pani iga põllu kohta kirja kitsenduste pindalad tabelisse (kaev, kraav, kallakud...). Müts maha tema ees, mina seda oma isikliku 40 ha pole teinud. Nüüd tal endal detailidesse ulatuv ülevaade põldudest ja ei tohiks tulla probleeme ametnikega. Tabeli juurde käivad muidugi kaardid ja siis iga masinamees vaatab neid ja "lükkab väetisesiibri kinni" kitsenduse kohal.

Tere oleks üks küsimus

Probleem on maa rendiga. Kui lepingu järgi oli maksetähtaeg 31dets. Ja ei saanud maksta ja rendile andjaga oli räägitud jaanuari algul, et veebruaris kui toetused saabuvad siis saab makstud, ja arvel oli kirjas ka intress mis oli mõistlik ja arvestatud sellega. Aga rendile andja andis asja juba 24jaanuar edasi inkassosse. Kas on see seaduslik? Või mis võimalused mul on?

Eesti seaduste järgi muutub arve sissenõutavaks 30 päeva pärast maksetähtaja saabumist, mis on 30 päeva pärast arve väljastamist. Sisuliselt on sul 60 päeva aega maksta enne kui asi päris p.....s on.
Maksa lihtsalt omanikule ära ja kui inkasso midagi tahab, küsigu omanikult. Sinul pole nendega ju midagi pistmist, seda muidugi hetkeni mil sa kuidagigi märku annad, et nõustud nende pasaga.
Nii huvi pärast küsin, kas tegemist on metsagrupiga?
Miks nad seda teevad? Vastus on lihtne: sind tahetakse tühjaks tõsta. Igasugused muidusaajad ujuvad nüüd välja, et kerge vaevaga ilma rahata rikkaks saada. Nagu haid ookeanis kui tunnevad haavatud looma/inimese vere lõhna.

Kui juba inkasso tähitud kirja oled allkirja vastu kätte saanud-siis vist tuleb ka nendele pappi käristada.

Päis nii see ikka ei ole. Arve muutub sissenõutavaks 30 päeva pärast esitamist üksnes siis, kui maksetähtaega ei ole kokku lepitud. Lepingu kohaselt oli ju maksetähtaeg kokku lepitud ja saabus ka kindlaksmääratud päeval.
Selles osas soovitus õige, et maksa omanikule ära ja sageli laheneb sellega ka probleem. Inkasso on lihtsalt üks osa "motivatisoonipaketist", et raha küsimine mõjusam paistaks.
VÕS-i järgi võib võlausaldaja lisaks viivisele nõuda ka sissenõudmise kulusid 40 € ehk inkasso nõue ei tohiks ületada seda summat.

Päris nii see siiski pole. Esiteks ei raatsi need röövlid tähtkirja saata, sest see maksab ja pole sugugi kindel et sa õnge hakkad. Kui selline asi juhtub, siis teavitad neid viisakalt, et pole sellist teenust neilt soovinud. Lihtsalt ära nõustu millegagi ja ära kuhugi allkirja anna.