Ei ole küll tehnika inimene,aga mul Nissan Navaral oli sama jama.
Oli surve jahutussüsteemis.

Ega jahutusvedeliku vahetust pole teinud?(kui oled, võib kuskil õhumull ees olla ja ringlust ei toimu- lõdvikute masseerimine aitab) Ja kas jahutusvedelikku on kadunud? Veendu, et jahutusvedelikku piisavalt sees on. .Rihmapingsus, et ei libise.

Aitäh vastuste eest, probleem lahenenud. Võtmeks oli salongi soojenduse puudumine, kuna sellel isendil kahe tsooniline jahutussüsteem. Niiöelda soojema tsooni pumba tiivik oli kolmeks pudenenud. Sai uus pump sebitud, nüüd ehk kõik korras.

On kellegil häid mõtteid mida teha kõvaks läinud väetisega.? Kompleksväetise kotipõhjad olid kohati kivikõvad ja sellist materjali nüüd vast mitu tonni alles.

Sitapatareisse

Väetise purustajasse ja külmikus põllule.

Väetisepurustaja oleks ehk okei aga kust selline asi leida?

vees lahustada ja paagisegu teha?

Tekkis selline küsimus, et kas keegi on toonud või uurinud väetiste hindu ja kättesaadavust Leedust? Et tuua otse, ilma vahendajateta. Ette tänades

kas kraavipervel kasvavat võssi on mõistlik oksapurustajaga suures kaares põllule lasta. Niiöelda väetiseks või nii. Asi selles, et niisama kuhjas ei raatsi põletada ja Päästeamet ei luba suurt lõket korraga teha ka ning kraaviperved on vaja puhastada jälle sellel talvel. Peamiselt paju, mõned lepad ning vb ka paar muud mitte väga väärtuslikku kaigast. Kased jätan puutumata ning vajadusel ainult harvendan. Kokku kanaliperve ümber põllu üle 500m. Hakkele omal muud otstarvet ei ole, et kokku korjata kuskile.

Ei ole üldse mõistlik. Süsiniku ja lämmastiku suhe on lai ehk saepuru tarvitab lagunemiseks palju lämmastikku. Mõistlikum oleks ehk lasta kraavipervele multsiks.

Guugelda ramial chipped wood seal väidetakse et lehtpuu oksad kuni 7 cm. toorelt mulla peale kõige parem , lämmastiku tõmbab ära tüvehake ja saepuru.

Tere
Küsimus selline, kas mtz 80 mootorisse võib valada täissünt õli.
Probleem nimelt käivitamisega,nii kui õue temperatuur langeb alla 14 kraadi ei jõua starter enam mootorit ringi ajada piisavalt kiiresti. Kāima saab ainult plokisoojenduse kasutamise järel.
Peal on 2,7 kw niiöelda tänapäevane ülekandega starter.

Vaevalt õli viga. Endal sama starter ja veab ja -10°C edukalt käima. Äkki tõmbab toitesüsteem õhku vahele? Kui mootoris on olnud vene diiselõli siis ei julgeks ühtegi lääne õli sisse valada, aga eks iga mees ise teab.

Sellel, et starter külmaga enam korralikult ringi ei jõua lüüa võib mitu põhjust olla. Oksüdeerunud klemmid-ühendused näiteks. Ning väga viskoosne õli on samuti probleem. Üldiselt toitesüsteem annab enda vigadest ka soojemal ajal märku. Kuid näiteks eelpritse nurk võib vabalt veidike paigast ära olla. Siis ka hakkab sellist nalja tegema.

Enne vedelamale õlile üleminekut tuleb alustuseks selgusele saada, mis vedelik mootoris varem on sees olnud. Kui pesuaineteta vene solk, pole lääne õlidele üleminek mõistlik. Mootor lihtsalt jookseb kokku, kuna seesmine tahm leotatakse lahti, mis omakorda ummistab kanalid. Mootori seisukorda saab kõige lihtsamalt kontrollida klapikambrist. Kui see on seest puhas võib vedelamat ollust panna küll. Ei pea just sünt olema. Ka mineraalseid ja poolsünte on päris vedelaid (10w-40, 5w-40, 10w-30 jne). Vast mõni õlimüüja oskab ka soovitada.