Haha, päris hea kommentaar, võttis muigama küll. Tõenäoliselt eeldati, et kasutad masinat ikka "multifunktsionaalselt", leides sellele ka muud rakendust peale viljakoristuse! Või siis lihtsalt öeldes üritati vihjata sellele, et katsu leida sellele kasutust ka väljaspool oma maid, st teenust osutades vms.
Kuigi ma muidugi ei tea, mis tootmismahtudest Sinu puhul jutt käis, aga sellest tulenevalt võib tasuvuse küsimus aktuaalne olla küll. Ei ole mingi saladus, et põllumajanduses on headel aegadel ka üks jagu üleinvesteerimist olnud ehk investeeritud on liiga optimistlikest prognoosidest lähtuvalt.
Uutesse masinatesse ja seadmetesse ei investeerita selleks, et oleks uhke tunne ja silm puhkaks. Seal peavad ikka põhjendatud kaalutlused taga olema. Väiketootmise korral võib päris kindel olla, et mitmesugused erimasinad (nt kombainid, ruloonpressid-kiletajad jms) lihtsalt ei tasu ära. Kuigi eks see tasuvuspunkt oleneb ka sellest, mis kvaliteedi ja hinnaklassi tehnikaga tegu on. Traktorid, võiks arvata, teenivad end üldmasinatena seevastu isegi väiksemates taludes päris ruttu tasa. Muidu ütleks aga, et vähem kui paari-kolmesaja hektari puhul on igasuguse "tehnika viimase sõna" tasuvus kaheldav. Aga noh, väiksema mahu puhul ei pruugi viljakasvatus nii või naa majanduslikult tasuv olla.
Kui, siis seda juhul, kui toodangut talus kohapeal väärindatatakse, nt jahvatatakse jahu, pressitakse õli vms. Eks väiketootja peabki eriti nutika tootearendusega kasumi välja teenima. Ja seda ka tegelikult tehtud on, mis annab lootust, et maaelu niipea ei kao ja jäärapäiseidki noori leidub, kes vastuvoolu pürgivad. Samamoodi ei tohiks ka suurfarmid kuhugi kaduda. Nemad peaksid siiski olema piltlikult öeldes meie peamised toidulaua katjad, ja seda eeldatavasti kasumlikult tehes.
Aga tulleks lõpetuseks tagasi alguse juurde. Kui riigi, sh maksuameti suhtumine põllumeestesse on tihtipeale irooniline ja väiklane, siis ka tublimad maaharijad võivad teinekord teatud stampides kinni olla. Olen kohanud lähenemist stiilis "investeerimine investeerimise pärast" või "naabertalunikule tuleb ikka koht kätte näidata", ilma et nende otsuste taga oleks mingit sisulist analüüsi. Kuuldud on ka väljaütlemisi, et milles siis probleem, kui uus kombain kuuris seisab, rikki ta ju sellest ei lähe - peaasi, et on olemas. Selle peale saab vaid öelda, et rahanduse alused tuleks igal ettevõtjal endale siiski selgeks teha. Alati ei ole vaja kõige kallimat ja kõrgeima tootlikkusega masinat osta. Tuleb ikka arvestada oludega ja kaaluda ka alternatiive. Teinekord võib väga korralikud masinad-seadmed saada ka järelturult. Kuigi kasutatud põllumajandustehnika turul on tegelikult nõudluse ja pakkumise vahekord paigast ära ja kaldu uute masinate suunal, sest nendesse investeerimiseks on võimalik toetust saada. Ja teatud tööd on väiketootjal igatahes mõistlikum teenusena osta. Siin oleks kindlasti koht, kus läbi ühistulise tegevuse (masinaühistud jm) saaks palju ära teha. Viimase osas oli esimene EV kindlasti omaette eeskuju, tänapäeval enam eriti mitte.

Mõni aeg tagasi küsis üks minu tuttav, kes ei tegele põllumajandusega, ühe huvitava küsimuse:miks peab eesti põllumehel olema see viimase malli tehnika, mille omamisel ta ennast haigeks maksab.Milline teie arvamus oleks?

Oleks küsinud kohe vastu, et aga mis peab siis eesti põllumees oma tervise arvelt vanarauaga tööd tegama? Keegi on kade või? Ja miks linnamehel on uus maastur istumise all? Loetelu jätkub...

Vaadates, mis mujal maailmas toimub? Enamalt jaolt vahetatakse tootmises tehnika välja, kui see moraalselt (ja ka füüsiliselt) vananeb. Mingil hetkel pole enam võimalik tegutseda, kui töö kannatab. Ehk hooajal enamus aega remondile kulub selmet põhitööga tegeleda. Eks see tasuvuse piir tuleb jah igaühel endal selgeks saada. Ma väidaks pigem, et eesti põldur on liiga kaua vananenud tehnikaga läbi ajanud. Eelmise perioodi mak-i toetused lükkasid alles suurema hoo tehnika uuendamisele sisse. Mis praegu toimub - pole isegi normaalset kasutatud traktorit saada. Uusi ostetakse niipalju vähe.

Kindlasti on ka neid, kes on n-ö üle investeerinud, aga enamus on ikka pigem tagasihoidlikud selles osas. See minu arvamus.

aarega nõus,ise ei viitsinud nii lollile jutule isegi reageerida koheselt,üleinvesteeriaid on siiski näpuotsatäis ja neil oma viga. Ja see jutt,et põllumees sõidab 200kilomaksva trakaga on ka siuke pullisitt,et vähe pole .heal juhul tuleb keskmiseks traka hinnaks 30kilo.

Mis piirist see masin kallis on?
350k euki maksev kombain on tavaliselt odavam kui 120k euki maksev pill.

Noori ei huvita maaelu. Mida tehakse vanaemalt v vanaisalt päranduseks saadud maa, metsa ja majaga?
töökohad ja elud on linna sisse seatud milleks veel kaugele maale kus pole midagi?
Maale toob noori ikkagi suur huvi ja tahtmine maal elada ja tegutseda.

jep, ikka peab mingi pisik/geen sees olema.
Kahju on kui see maaelu(põllumajandus) ärimeeste kätte läheb
Puhas rõõm on näha noori põllumajandust tegemas oma visiooni järgi- respect.

Jõud,
Simo.

Vaata ,lollile inimesele kes mõelda ei oska ja näeb ainult summatei tee sa midagi selgeks,mingile linna debiilikule,kes asja ei jaga tundub 50kilo maksev traka ka kallis,sest tema skoda octavia maksis ju ainult 17kilo.
noori ei too maale tagasi miski ,sest kohepäris tõsiselt on noored lihtsalt laisad. aind suur huvi toob tegijad maale,õigemini need ei lahkugi siit.

Minu piirkonnas on 12 põllumajandusega tegelevat ettevõtet/talu ja neist 9-l on vähemalt üks alla 30 aastane reaalne ettevõtluse edasiviia olemas. Ei olegi nagu vägahull see seis.