Andke andeks, kui nüüd lollilt arutlen, aga oma vabanduseks ütlen kohe, et mina ei tea viljakasvatusest mitte midagi. Siiski tekkis mõte, lugedes tänast Postimeest, kus kirjutas sellest, et põllumehed protestivad kütuse aktsiisi tõusu vastu (millest ma saan täiesti aru), aga:
Nimelt olid selles artiklis mainitud vilja müügi hinnad (tõesti väga madalad), samas ei kuuluta siingi foorumis vilja müüki praktiliselt mitte keegi (olin isegi vahepeal hädas) - seega vist kõik suudavad oma vilja kusagil ära turustada. Miks siis viiakse KÕIK oma, raskelt kasvataud, vili sellistele kokkuostjatele? Samas, kui tean, et on näiteks palju hobilinnukasvatajaid, üle Eesti, kes on hädas vilja hankimisega. Miinus on küll see, et nad ei võtaks korraga mitmeid tonne kaupa, aga maksaksid kindlasti kõrgemat hinda, kui see, mis seal artiklis mainitud oli. Kas keegi lihtsalt ei taha väikeste kogustega jännata?
See omakorda meenutab ühe ameti külaskäiku minu poekesse, kes samuti mainis, et ruum ikka liiga väike. Kas väikselt ei tohigi enam mõelda ja tegutseda?
Tahtsin selle lihtsalt kirja panna, mis mõtted mu peas keerlema hakkasid. Vabandan, kui väga lollilt välja tuli

Mulle ei tundu loll arutelu, sest olen ise samuti mõelnud ja olen järeldusele jõudnud, et vahendajaid on liiga vähe. Keegi eriti ei viitsi tegeleda väikeste kogustega, sest sealt ei teeni eriti midagi. Aga kui tuleb juurde piisavalt viljasaadusi kasutavaid ettevõtteid, siis peaks muutuma viljakasvataja jaoks hind paremaks.

Madala hinnaga müüakse seetõttu, et paljud viljakasvatajad ei suuda toota eelmisest aastast saadud tuludest, vaid peavad pangast laenu võtma, et välja osta seemneid ja väetiseid.

Olles ise väiketootja, tunnen samuti end tihti vähetähtsana. Ei taha paljude suurfirmade müügimehed minuga eriti tegeleda, kuid majandussurutis on minule kasulik olnud, sest nüüd on nagu asi paremuse poole liikunud.

Nii arvan mina

Probleem kui selline on hoopis suurem. Nimelt ei tasu see pisike kogus transpordilt ära. Näiteks toome nii. Huviline asub 80-100km kaugusel viljahoidlast. Ning soovib osta 1tonn kaera.
Selleks tuleb põllupidajal teha kulutusi.
a) pidada väikest autot - suurega transport kallis
b) kulutada kütte peale (min 40l kütet veoautoga mis teeb 600eeki)
Võttes nüüd kaera hinna aluseks, mis hetkel peaks umbes olema 1kroon kilo pealt. St saadav tulu oleks 1000eeki, sealt lahutame transpordi 600eeki, siis auto ülalpidamise kulud ning muu. Ühesõnaga hea kui töö eest paki suitsu saad, lisaväärtusena loomulikult saaksid tonnist viljast lahti.
Kasu ei ole kuskil.
Probleem ongi selles, et väiketalunikul ei tasu eales müüa väikest kogust enda vallast/külast kaugemale, kuna muud kulud on ülisuured.
Suuremad kokkuostjad aga pakuvad üldse sandikopikaid. Sest ka nemad peavad mõtleam esmalt kasumile.
Siit ka probleem, et see väiketegijale ei tasu müüa vilja üldse. Tasuta tööd teha ei taha keegi. Mis loeb siin 10-15 senti kilopealt rohkem teenitud, kui kogus on pisike.
Üldiselt Eesti banaani vabariigis on ikka nii, et esmast kogus ja siis hind.
Hetkel kuigi on nii, et kogused on suured, mistõttu on pekstud ka hinnad räigelt alla.
Mis kasu on toetuste suurendamisest, kui sama võrra lõigatakse kuskilt midagi "juurde". Tänane näide just, et toetused suurenevad 75mili võrra järgmine aasta, samal ajal aksiisi eest tahetakse põllumeeste käest saada 70milkut rohkem pappi.
Ühesõnaga riigivalitsemise kord on täielikult käest ära.


Järgnev etapp on loomulikult lehmade pidamine piima saamis eesmärgil.
Kuidas kuradi moodi on võimalik nii ära elada, kui piima liitri hind on kordi väiksem poes kui vee hind. See on ju kuradi näkku sülitamine.

Aga miks ei võiks olla nii, et põllumees määrab hinna, millega tal on kasulik ja kasumlik piima või vilja müüa?Praegune süsteem, et kokkuostja määrab hinna on ju täielik absurd.See oleks sama hea, kui et põllumehed ütleksid kütusefirmadele, et nad hakkavad maksma 3 krooni sinise kütuse liitri eest.

Toiduainete hind on teadlikult alla lastud, selleks, et rahvas ei hakkaks valitseva korra vastu mässama. No ma ei taha mingeid toetusi, õiglast hinda tahan. Praegune ühiskond on ikka täiega haige, äkki siis 2012 midagi juhtub ...

Tavatarbijaile soovitas Trapido rohkem säästa, vahetades näiteks auto või traktori väiksema vastu.

http://www.e24.ee/?id=193221

Jah, kui ruloonipress tahab 100 hobujõudu saada, siis hakkan T-40nega seda sikutama....Nii ongi!


Ega pole isegi huvitatud nendest toetustest, kui saaks turul õiglast hinda...Kui Rakvere Lihakombinaat maksab lihaveise kilo eest a la 35-40 eeku kilo (erinevused sees) ja Selver müüb näiteks 400 krooni kilo, kus on siis loogika????

Tore, et mulle kohe nende mõtteavalduste eest mööda pead ei antud
Vastamisi vaadates on uued mõtted:
1. Need, kes tahavad väiksemat kogust, tulevad kaubale tavaliselt ise järgi, seega jääb ära tootja kulu transpordile. Kaerast ei tea, aga nisu/odra eest maktakse (minu tutvusringkonnas) rõõmsalt 2 vahest isegi enam krooni kilo eest.
2. Mina pole põllupidaja (mul ei ole isegi neid nn. rohelisi näppe ja ka lilled kaaluvad tükk aega, kas minu aias kasvama hakata), aga leian ka, et inimene, kes maaeluga vähegi viitsib jännata, võiks ikkagi saada oma töö eest raha nii palju, et normaalselt ära elada, ilma igasuguste toetusteta.
3. Säästmine väiksema vastu vahetades, ei anna vist ka erilist tulemust, kuna väikestele astutakse lihtsalt peale - nt. ostan oma pisikesse poodi tooteid ühest suurest laost, kus hoitakse nimetatud asju põrandal ja sõidetakse autodega sisse, et kühveldada siis kättejuhtuvaga omale sobiv kogus autosse (rääkimata sellest, et ümbruskonna metslinnukestel on kõhud täis ja paar toodet ikka on omavahel natuke segunenud), aga sellest momendist, kui see toode on minu autos (ps. PEAB olema tuttuues kotis) ja jõuab lõpuks minu poodi, siis pean mina iga toodet ERALDI kühvlikesega kotist välja kaaluma hakkama ja kui ma nii ei tee, siis ongi äril lõpp peal
Aga noh, selline see eluke juba on
Tegelikult küsiksin veel, et äkki siiski on siin ka neid, kes huvitatud väiksema koguse müümisest? Kellel huvi, võib oma kontakti ja orienteeruva asukoha saata mailile kitit@hot.ee ja siis saaksin vastavalt müüja asukohale saata inimesi, kes läheduses viljast puudust tunnevad ja mulle kurdavad, aegajalt ostma, kuna mul oma poes on nii vähe ruumi, et vilja sisse võtta pole hetkel võimalik.

Ehk ma veidi totu oma mõtlemisega kuid:

Ehk on hoopis riigihärradel väike tagaplaan käsi. Nimelt hetkel ei sekku nad ka seetõttu ehk, kuna saadakse aru, et väiketegijast pole asja. Eesti pisipisi talunik ei maksa ju makse. Saadakse aru, et suuremad on kasulikum tulevikus.
Kes maksab töötule, kodusele talunikule mingit raha. Ikka riik oma toetustest. Kui vanad on meie põllupidajad. Vastus enamjaotl 40-60a Ehk siis eelpensioni ealised väiketalunikud. Ühesõnaga saadakse aru, et hetkel nende panus on ümmargune 0 riigikassasse ja tulevikus tambi veel pensionit ka nende eest. Seega minuvaate nurgast on see täitsa tühja auku tampimine. Võtame miinimum palga 4350 (maksud maha saab kätte mingi 3800eeki), nüüd omakorda tööandja kes selle miinimum palgaga inimese tööle võtab peaks välja käima teise samapalju ehk siis ümardatult 50k aastas. Nüüd näidake mulle taluniku, kes maksab riigile 50k aastas.
Samas põllumajandus firma palkab töölised ja maksab ka makse.
Nüüd öelge mulle kumba tasub rohkem toetada, kas firmat või töötut põllumeest.
Isiklikult oman küll arvamust, et kui mingit kindlat tööd pole siis tuleb nälgida, sest põllumehe ametiga rikkaks ei saa. Potipõllumajandus on samas töö kõrvalt väga hea senikaua, kuni sa kasumit ei taha saada.

Müügi kohapealt on sama teema, väiksed vilja müügi kogused, vana lagunev tehnika ja suured remondi arved ei tasu väiketalunikule ühestki otsast ära.

vabandage väga aga nii debiilik kui see trapido ka ei tohiks üks poliitik olla,no tegelt ka siuksele sõidaks sajaga molli nii lolli jutu eest.

Raivo kui sa tahad rikkaks saada, siis tõesti pole põllumajandusse sul asja. Minu arust on talunikuks olemine elustiil: kasvatad loomi, taimi, hingad puhast õhku ja müüd seda teist ja kolmandat, et osta eluspüsimiseks vajalike asju, mida ei saa ise teha. Kes vähegi arvutusi teha viitsib, siis näeb isegi, et see kasum mis tuleb on üsna väike aga kui sul on leiba mida süüa ja sa saad oma arved makstud ja sa ei passi niisama, vaid töötad, siis mida sa veel oskad elult tahta.

Kui aga asi ära ei tasu, siis on targem proovida midagi muud. Kolhoosiajad on möödas ja nüüd tuleb ise oma kulud ja tulud kokku lüüa!

Ma ei ole eales mõelnud põllumajandusega rikkaks saada. Olen ennast alati pidanud potipõllumeheks, kes leiab 10 muud viisi raha teenida. Reaalsus näitab, et Eestis pole EALES tasunud põllupidamine väiksemahuliselt ära.

Samas kas minu radikaalsed vaated poliitikuna vaateväjlast siis tõesti nii väga valed on. Reaalsus on see, et iga inimene peab enda eest seisma plus veel mingil määral riiki toetama erinevate maksude arvelt. Pole võimalik pidada riiki vaid töötutega. Kuskilt peab see raha tekkima. Seetõttu olen ma veidi ka väikepõllumeeste vastane ja toetan suuremaid.
Võtke nüüd reaalselt kumb oleks loogilisem "ülemuste" poole pealt. Kas pidada 10 joodikut või 1 tööline, kes maksab neile joodikutele töötutoetust.
Põllumees on lihtsalt minuarvates valesti aru saanud riigi põhimõtetest. Väikepõllumees ei sea EALES enda paberimajandust nii suureks, et ta hakkaks vabatahtlikult makse maksma. Enamjaolt ollakse regatud FIEks ja siis peidetakse end 45tuh maksuvaba tulu taha.
Oleme ausald reaalsuses käib asi kergelt. Müüakse mustalt saaduseid väiksemates kogustes ja paberil näidatakse ennem suuremaid kulusid kui tulusid. Ja siis õigustatakse end veel, et põllumees vaene.
Lõpptulemus ongi ju see, et elusees pole põllumees riiki toetanud, ja siis pensionieas kirub, et pension on väike. Et Toompeale meelt avaldama.

Minu protest ongi rohkem selle arvelt, et minu arvates ei ole Kolhoosi ajad möödas vanematel põllupidajatel. Mõtlemine ei muutu enamikul. Selle vastane olen täielikult. "Sittagi ametlikult ja mõnikord ka reaalselt ei tee ja siis ikka veel protesteerin".


Samas isiklikult tekib veel küsimus millest me (Eesti riigi kodanikud) veel üldse eksisteerime?
a) territoorium ja loodusvarad on olematud
b)laenud, varastamine teiste tagant, finants skeemid? maksud????

samas riik on ka vigu teinud:S mõnede reformidega. ma ei hakka laari reforme kiruma, et ta tagastas maad õigusjärgsetele järglastele/omanikele.
pensioni süsteem jm asjad oleks pidanud juba 1995.a ringi tegema
mitte elama NL rasvast
venitamine:S on ilmselt põhjustanud ka praeguse rahulolematuse;:S

Siit samas ma püstitan küsimuse,et kas Eesti kui riigina on üldse jätkusuutlik?

Blondiini mõtted:S

Ma kirjutasin sel teemal koolis kirjandit 2-3 aastat tagasi
Leidsin, et ei ole
Kuigi sisimas tahaks, et siiski oleks...

Ei ole nii, et väiketootja varjab oma tulusid ja suurtootja teeb kõike ausalt. Ei saa jaotada eesti rahvast samuti, kes maksab rohkem, see on tähtsam. Ja ei näe ma põhjust, et kellegi kaljukindlaid arusaamu muutma hakata. Aeg ja turumajanduse peenike sõel teevad oma töö.

Vot selline mõtteviis on ka minul Võib-olla tõesti selline kõigile peale ei lähe, aga eks inimesed ja arvamused erinevad.
Samas olen kindel, et selline talunik veab ka vanaduses välja ja ei lähegi riigilt abi paluma, kuna harjunud kõigega ise hakkama saama.
Aga tore, et minu "blondiini teemast" selline mõnus arutelu kujunes