Kahehõlmalise adra jooksmasaamisele ei tohiks algajal üle paari tunni küll kuluda. Kolme- ja enamasahalistega sõltub raamist - kui on kõver, ei saagi.

Tartu ader ei tohi traktorit kiskuda - vaata, et oleks künnil loodis. Ning pane kõik regkruvid enne ikka liikuma - kes neid põllul vägistada jõuab.

Kui seada ei oska, otsi raamatukest "Künniõpetus". Neid peaks siin-seal ikka leiduma.

Too randaal ei tee midagi head. Ainult kaabib vaod sisse ja keerab mättaid paiguti teistpidi. Ütleks, et sigatseb põllul...
Tõsi, kui pritsida ei tohi või ei kannata, siis sobib kamara purustamiseks enne kündi päris hästi.

Sigatsemise jälgede kaotamiseks head võimalust ei olegi. Raske rull võiks parandada, kui muld on turbane ja allub pressimisele. Kuid enamasti on mineraalne ja seal peaks need vaod täis ajama. Kõige parema töö teeb muidugi mees labidaga, kuid kust neid mehigi...

Hea tulemuse saab ainult kündes. Aga ainult siis, kui künda korralikult. Songermaa silumine on aega (ja ressurssi!) nõudev töö. Ülejäänud uuemad riistad nõuavad kiirust - aeglaselt liikudes ei toimi ei hõlmaga käpp ega ketas. Ainult kütust ja aega kulub.

Ma vaidleks pisut vastu. Olen ise ka soos turbasel mullal koorijaga sigade ülestuhnitud rohumaad silunud ja kahe korra tööga jäi tulemus täitsa rahuldav. Kindlasti tegi raske rull taga oma töö. Ja järgmisel aastal oli mass kah peal palju korralikum.

Paraku metsaelukad ei näikse ponnistusi hindavat, sel aastal olid järjekordselt hävitustööd tegemas käinud, seega tuleb sama töö jälle ette võtta

Ehk Aare sõitis oma heinamaa kaks korda Vene randaaliga üle ja kolmanda käiguna rullis raske rulliga.
Ehk täpsustad, mis rull see oli? Silerull, veetäitega?

See randaal lõikab pinnasesse vao ja olenevalt seatud võlli nurgast, nihutab väljalõigatud mätast kõrvale kas natuke või märgatavalt (vastavalt on ka kütusekulu keskmine kuni suur). Muud see preparaat ei tee. Ei nihuta edasi, ei tasanda, ei tihenda. Õnneks on odav osta. Olulist kahju mullale sellega töötamine kah ei tee.

Kolm töökäiku... Igaüks arvutab ise, mis see maksma läks. Eriti selles valguses, et sigadused taas platsis olid.

Tuletan meelde, et praegu käib jutt Vene 3-meetrisest randaalist. Igasugused muud preparaadid käituvad teisti!

Ma ei ütle et ader sitt on, aga ta on sellele traktorile liiga suur, veab lihtsalt traktori ära.Ma arvan et kindlasti saaks reguleerides paremaks aga põhimõtteliselt kartulimaad sellega ikka ei künna.Viljamaad ehk küll, aga kartulimaa üritan ikka võimalikult sügavalt künda.Noigatahes ei saa mõnuga künda, koguaeg veab viltu ja ratas ringi.Ma arvan ise et see 45 cm korpuse kohta on natuke palju.Võiks 35 cm olla.Pilti vist praegu ei leia, aga kui ei usu siis võin sügisel vbideo teha

http://www.taluliit.info/ tule kohale ma natukene seletan kuidas atra seada.

Tuleks küll, aga veits kaugel

90 cm töölaiust ei ole nüüd küll midagi erilist. Tasub meeles pidada, et kolmene lääne oma on vähemalt meeter (ja enamasti peale...). Russ veab sahinal...

Küll aga tuleb tagaveolisega kündmisel jälgida rehvirõhku (võimalikult madal, et oleks haardekaal hästi ära kasutatud) ning katsetada ülemise tõmmitsa asendiga. Selle nurka saab veidi muuta - tuleb leida asend, kus kaalusiire tagasillale on suurim, kuid ader ikkagi veel maasse on nõus minema. Tülikas, kuid ujuvas asendis kündes ainus võimalus. Hüdrokoormuriga meie põlde korralikult ei künna - kord tõuseb pinnale, kord upub ära. Kui positsioonregulaator vähegi peab, siis seda tasub küll pruuki - saab natukenegi lisakaalu tagaratastele ja paraneb künniühtus.

Tugiratas peaks sellel preparaadil olema taga, seega sealt palju ei võida. Kui aga on keskel, nihuta võimalikult taha - saab jälle natuke kaalu veoratastele.

Kui kipub nina tõstma, tuleb ette lisada raskusi. See võib tunduda küll naljakas, kuid esirataste mahasundimiseks kaalu lisamine parandab tegelikult ka haardekaalu.

Tuletan meelde, et korraliku kündi saab ainult nii seatud adraga, mis jookseb otse ka lõtvade rippsüsteemi külgtõmmitsatega.

Kui jutt käib aga Tartu adra asemel Voka adrast, mis kinnitub haakekolmnurgaga, siis seda ei saagi korralikult jooksma enne, kui kolmnurk lahti lõigata ja keevitada tagasi künniasendis. Ega ilmaasjata ei ole vanadel lääne atradel veolatt vändakujuline...

Võrumaale minge laupäeval aga kindlasti - väärt ettevõtmine tuleb

Kinnitub kolmnurgaga.

Käisin üle Väderstad Carrieriga (5m laiune), selle tagarullid on nagu ikka.

Ehh, Carrier on midagi muud, kui teemaalgataja viidatud Vene randaal...

Kasutan juhust ja uurin kohe - palju esimesel korral kiirust kannatas? Miskised 9 km/h ikka venitas välja? Või pidi loopimise tõttu vaiksemalt võtma?

Esimene kord enamjaolt künnikiirusega, hiljem kannatas veidi kiiremini, kuid mitte üle 10km/h

ega jah ader tuleb ilusti ära reguleerida siis on lust lasta ja taha vaadata kuidas ader künniviilu teist pidi keerab. algajatel paras pea valu. Adraga tuleb nagu naisega ringi käia tasa ja targu, siis näed tulemust ja silm puhkab. aga sellega ma olen küll nõus et ilma esisilla veoga traktoriga on ikka s.tt künda, väike hoovihm ja lõppeta kündmine ja nagu meie sügised on tinistab iga päev midagi sealt ülevalt alla.

Laseb, nagu isane koer - sorts siia, sorts tänna...

Selge, et parima tulemuse saab heinamaad kündes ja uus seeme peale. Tekkis küsimus, et mida teha sõõtis maadega, kus ei tea kas on kivi või mitte? Purustajaga sinna peale ei roniks. Ise mõtlesin, et kevadel äglidega kulu enam-vähem pealt riisuda ja põletada. Seejärel prooviks randaalida. Kas vene 1 realine randaal teeb seal midagi? Hoida siis kesa all mingi aeg ja künda suve lõpu poole, külvata heinaseeme. Kulu sissekünda pole vist mõtet, ega see seal all ju ei kõdune.

Siin teemas juttu Tartu adrast. Kas kuskil internetis on sellest adrast pilti? Seisab üks hüdro kivikaitsega kolme hõlmaline ader aia ääres ja tahaks teada kas tegu Tartu adraga.

Mäletamistmööda oli tegu pea Kvernelandi koopiaga. Vaid raam oli ümartorust ja kivikaitse-silindrid asetsesid üsna vertikaalselt