kuidas teada saada rentniku maa peale võetud kohustused pria ees.
olen toetuste asjus algaja.
antud maa 5 astaks rendile ja rendi aeg saab läbi.nii palju tean,et maa peale on võetud nähtavasti kohustused prie ees,mille ma pean üle võtma kui hakkan ise toetustega majandama.
kuidan teada saada mis kohustused on.rentnik kuri,et tahan maad tagasi ja minuga sel teemal ei räägi,priast öeldi,et nemad ka seda infot ei anna.mis siis teha.

Sa kas oled oma küsimuse valesti sõnastanud või põllumajandusest valesti aru saanud. Toetusrahaga ei majandata. Toetused on põllumajandusTOOTJALE kompenseerimaks madalat toodangust saadavat tulu. Omandil ei ole siin tähtsust.
Üle ei saa ise midagi võtta kui kohustuse võtnu ei taha üle anda.

selles suhtes austatud vastaja eksib,et toetused ei ole teenistus vaid ainult põllumajandustootmise kompenseerimine.
näiteks minu maa peal 47 ha.praegune rentnik ei tooda midagi.niidab igal aastal ja kõik.ja korjab toetusi.mina saan renti 20 000 eeku aastas ja sellest maksan ise maamaksu.antud rentnikule on see suur äri.ümberkaudu enamus põldusi rendile võetud ja ise ei tooda midagi.
olen arvestanud,et minul omal kasulikum majandada.korra aastas lasen niita ja saan tunduvalt rohkem kui see 20 000.
saan siis aru,et kui rendiperiood läbi,siis hakkab kõik minu jaoks pria jaoks otsast peale,eelmise kasutaja tegemised minusse ei puutu.

PRIA ees võetud kohustused tuleb üle võtta või nõutakse senimakstud summad tagasi.

Vastuseks küsimusele: maa kasutusõiguse üleminekuga on vanal rentnikul KOHUSTUS anda üle ka kogu maaga seotud info, st nõudmisel isegi põlluraamatu kanded.

niine aga kus sa varem olid,nüüd aga hädaldad,et teine saab palju raha???

aga kus ma siis olema pidin,
enne oli maa lepinguga teisele kasutada antud ja seal ma olingi.nüüd saab leping läbi ja nüüd olen siis siin.
mis küsimus see üldse on.
ja mina ei hädalda,et teine saab palju raha vaid hoopis teine hädaldab,et ma ei taha enam lepingut pikendada.

pindalatoetus võiks astmeliseks ära minna.

Ja jäätma niitmine võiks ka olla pidala toetusega ühes suurusjärgus.Siis ei oleks selliseid probleeme.

2013 kaovad need toetused ära ja saavad need kes toodavad mis on ka õige. see sama kui mõnel näiteks on saekaater ja riik maksaks talle selle eest et see seisab

Seeder: täismahus otsetoetust peaks saama vaid toidutootjad

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul pakuvad põllumehed ühiskonnale avalikku hüve toiduainetega kindlustamise ja põllumajandusmaa väärtuse säilitamise kaudu ning seetõttu peaks jätkuma ka uuel finantsperioodil põllumajandustoetuste maksmine võrdväärselt põllumeeste poolt panustatuga.

"Aktiivsele põllumajandustootjale toetuse maksmine peaks põhinema sellel, millisel tasemel avalikku hüve ta ühiskonnale oma põllumajandusmaal toodab. Täismahus otsetoetust peaks saama vaid need põllumajandustootjad, kes panustavad toiduga kindlustamisse, täites seejuures kõiki asjakohaseid Euroopa Liidus kehtestatud tingimusi," rõhutas Seeder tänasel AS Farm Plant Eesti põllumajanduskonverentsil, teatas põllumajandusministeerium.

Vaagides Euroopa põllumajanduspoliitika arenguid pärast 2013. aastat nentis Seeder, et suurte äriühingute kõrval on taludel oluline roll maaelu tasakaalu säilitamisel.

"Eesti on seisukohal, et toetusabinõude rakendamisel ei peaks olema makse aluseks põllumajandustootja suurus, vaid tootmise organiseerimise iseloom. Talunik, kes elab oma tootmisettevõtte territooriumil ning kasutab põhiliselt peretööjõudu vajab erinevat käsitlust kui peamiselt palgatööle rajatud tootmisettevõte," selgitas Seeder. "Seetõttu peab Eesti vajalikuks määratleda talude staatus ning eristada neile suunatud toetusabinõud," lisas minister.

Arvan, et talu võiks olla üks ettevõtluse vorme, mis tegeleb maamajandusega. Arvepidamine võiks olla nagu FIE-l.
Astmeliste toetustega peaks jääma raha üle (niitjate arvelt) ja selle võiks anda tootjatele.
Aga kui palju toetust oleks norm niitjatele? Ise arvan, et ainult niitmise eest maksta jäetakse ennem niitmata (võsastumine). Maamaks ka vaja maksta. Kindlasti siis teenuse hinnad ka ühtlustuvad.

Leian ka et, ÜPP võiks astmeline olla. Rohumaa puhul saaks tootjat ja mittetootjat eristada sama süsteemi järgi kui mahetoetuste maksmisel. St. kõrgema toetusega rohumaad, millel on loomkoormus(praegu 0,2lü/ha(minu arvates võiks ka kõrgem olla)), või kuni 2-aastased rohumaad, mis on külvikorras. Ülejäänud on mittetootmine- korrashoid, mille eest makstakse purustamise hinnaga võrreldavat toetust(+ väike % motiveerimiseks).

maa on inimese vara ja vaba valik kas laseb võssa või annab rendile maamaks tuleb ikka maksta. ja kui ise toime ei tule siis müügu maha. sama ka majaga keegi ei maksa et ära ei laseks lagunede. kui laseb on ise loll ja lobjak. neid niitmis toetusi võtavad enamasti linnasaksad kes ei tea põllumajandusest muhvigi

kaidol õigus,asi ongi selles,et niidetakse ,purustatakse poolmuidu, hektari hind inimesele kes tahab niita või purustada peab olema minimaalselt 70 euri,see siis laias laastus ümber arvestatuna tunni hindest,miks tunni järgi,sest mõnel hea maa mõnel sitt,ehk,et kes tahab purustada vms siis tunni hind peaks olema 70x3-ehk 210 euri tund,kuna hea maa puhul niidab purustab keskmiselt 3 ha. Ning kui ei sobi selline taks siis niidku käsitsi.

Jah see asi võiks seotud olla ka loomade arvuga.Kel loomi pole saaks ka väiksemat toetust heinamaale.Muidu on kõik linnavurled sellised kõvad talunikud.Nagu on kasvõi see kinnisvara ärikas,kel on firmal hunnik maad ja võtab ainult toetusi.

Meil on turumajandus ning kõik hinnad kujunevad nõudluse ja pakkumise vahekorrast tingituna.
Hindu ärme küll nüüd määrama hakka.

Toetuste lahtiseotus tootmisest on teine asi, mis ei mõjuta niitmise hinda.