Põllumajandus minister sorab mõnuga võõras rahakotis ja näitab seepeale näpuga enda tühja rahakotti.

Reaalne on ju, et tegelt peaks riik rohkem panustama põllumajandus toetustesse. Kuid raha ei ole ega tule Eesti riigil. Rahapuud pole ju väljaspool ministrite ja riigikogu liikmete leitud veel.

Euroopas isegi hetkel tõsine kriis. Saksamaa plaanib juba lahkuda. Teine variant on, et lahkuvad Kreeka ja Portugal.

Siiamaani on kõigil suud moosised, et toetusi saada. Kõik tuleb euroopast jne. Miks arvate -põllumehed- et euroopa rikkamad riigid tahavad väga teile raha anda?? -- neile ei anna ju keegi.

Reaalne ongi, et riigil tuleks ise rohkem panustada. Kuid kuidas- raha pole ja see viimanegi läheb valijate ostmiseks.

See papp mis läheb kreeka toetuseks ja euroopa liidu maksudeks võiks hoopis põllumeestele toetusteks anda ja sellest euroopa liidust hoopis minema minna

Milline papp see Kreeka toetuseks läheb?

Riik panustab euroopa ühiskassasse,järelikult on õigus ka sealt nõuda,kõik peaks ju ideaalis olema võrdsed. Seeder on ainuke õige ja seni parim põllumaj.minister kes meil seni on olnud. Kellegil pole talle midagi vastu panna. Mingi padar w? See et euroopas kriis on mind ei koti ,nagu ei koti kreeklast see et meie vähem saame. ongi ainult 2 varianti kas toetused võrdseks või kõik toetused kaotada kõigile,siis on vana euroopa käpuli.

Kreekale ei lähe raha. Miks seda jura üldse lõõbitakse?? Kreekale antakse 2 miljardi suurune garantii, et juhuks kui vaja siis raha seisab X kontol ootel. Senikaua on ikka raha Eestis, kuni seda seal vaja läheb.



Vana euroopa ei lähe käpuli. Nende riik toetab siis põllumajandust otse jääb ära see vahelüli ühiskassa.
Usud sa tõesti, et Eesti riik panustab 100% EESTI RIIGI SISESTESt toetustest Euroopa ühiskassasse? Tunnistan, et minu teadmised on kahvatud, meenutan vaid artiklit kus vihjati, et Eesti panustab vaid 10%, kuid tagasi saab 10x rohkem. Ühesõnaga Euroopa maksab peale.
Ma pole põllumajanduse vihkaja- pigem selle pooldaja. Loogika on, et põllumajanduses toimub tootmine. Ehk siis produkti tektitamine, osaliselt selle müük ja tarbimine.
Eesti probleem ongi selles, et siin midagi ei toodeta. Kõik tahavad vaid saada mitte midagi tehes. Või siis toodetakse väga väga väikses koguses.

Põllumajandus ministri vastu pole mul ka midagi. Tühja kohapealt vaestele toetuste välja kauplemine on hea töö. Kuid oleme ausad, kes tahab enda rahakotist raha ära anda?

Kui on vaja tagatist, siis tuleb arvestada ka selle täitmise võimalikkust, st. Eesti peab olema valmis ja võimeline ühel päeval selle raha välja käima ja see paratamatult muudab osasid rahaga seotud otsuseid.
Ministrist seda, et esimene tõeline PMminister, jagab asja ja ajab ka, siiani olnud ministrid ei anna karja peale ka seda meest kokku.

Senist Kreeka käitumist arvesse võttes on enam kui kindel, et raha sinnapoole teele minemas on

Raivo ,sinu näol on tegemist just nagu mingi pugejast riigiametnikuga,seda täheldatud ka ühe varasema teema puhul,ära nüüd solvu. sa oled ennast registreerinud põllumeeste foorumisse ja sa ütled ,et PIGEM oled põllumajanduse pooldaja ,mis kuradi jutt?

Ma üritasin olla väga erapooletu selles teemas. Üritasin lihtsalt asjadesse vaadet nii leebelt kui võimalik näidata. Kui jõuga peale tormanuks, saanuks arutelu asemel hoopis kriitikapilve.
Lihtsalt veidi ebameeldiv hakkas, kui ei tunnistatud omale kõiki fakte.

Mulle tõesti tekib tunne, et põllumees ei saa aru kuidas mingi toetusraha tekib. Kas on reaalne, et 1 euro kannad arvele ja 10 saad tagasi oleks panganduses võimalik. Ma leian, et iga riik peaks olema võimeline toetused ise välja maksma. Mitte rääkima eurorahadest. Kellegi rahakoti peal käib ju massiline elamine. Venemaal vist pole üldse toetusi ja saadakse ka hakkama.
Kui õiglaselt riik peaks hakkama maksma vaid toetuseid oleks meie kullakallis banaanivabariik koheselt upakile. Hetkel käib vähemalt küll süsteem, et elame teise rahakoti peal.
Kõik on võrdsed süsteemi puhul peaks maksumaksja maksma samapalju raha kassasse kui Saksamaa või Pransusmaa kodanik. Kahtlen kas see on võimalik juba Eestis olevate palkadega võrreldes.

PIGEM tähendus.
Pigem tähendab seda, et olen potipõllumees. Ei küsi toetusi vaid tegelen hobiga. Isiklikult ei saa aru inimestest kes räägivad, et elu on sitt. Samas ise ei viitsi tööd teha ja jäävad lootma oma 1-2ha maalapiga 600-800 euroseid toetuseid (nagu küprosel pidavalt olema)
Pigem tähendab ka seda, miks põhjamaades (soome, Rootsi) on tugev majandus. Nemad toodavad midagi. Maksavad makse selle pealt ja suudavad teeuste eest korraliku raha välja käia. Eesti ootab, et talle midagi lõugade vahele visatakse.

Ametnikuna pole minu puhul ka tegemist.
Ma olen lihtlsalt vastane mõtlemisele: jagame kõik raha ära ja kohe. Raha peab olema produktiivne ja tootma raha juurde. Kui nälg kuu lõpuks näpistab on hapu seis ju.
See on pankroti esimene tuinnus. Eestis pole riigivõlga. Samas selle eest iga vähegi suuremal (alates 5 inimesest näiteks) omab juba miljonilist võlga kaelas. Tekib küsimus, mis vahet on Kreekal ja Eestil. Ainuke vahe on hapuks läinud mõtlemises.

http://www.e24.ee/651884/kreeka-saab-ka ... aenumakse/
Mis lõõpimisest sa räägid????? kuues kord antakse laenu aga kas tagasimaksmiseks on seal inimest? Sina räägid siin Kreeklase ja Eestlase vahest kui hapuks läinud mõtlemisest siis võiks seda sinust arvatagi. Kreeklased oma käitumisega näitavad pigem seda, et nemad tahaks rannas edasi plääsitada las euroopa maksab neile ja kui ei maksa siis lähme kurikatega tänavale ja teeme "pulli"!! Ja sa tahad öelda, et eestalne tahab niisama raha saada, ma ei väida, et selliseid ei ole, aga PÕLLUMEESTE seas rõhutatult ma sellist suhtumist ei näe! Kui meid juba liitu võeti mille algsätted näevadki ette seda, et liidusiseselt majandust tugevdada ja ühtlustada siis millest me veel räägime? Kui ei taha toetust ära küsi, aga kui on võimalus siis miks mitte küsida?

Lugupidamisega Jaan!

Ma ei räägi, et toetusi ei tohiks küsida. Toetused on kulude kompenseerimiseks hädavajalikud. kui neid poleks, siis ei toodaks ka keegi. Minu point oli see, et Eesti riik ei maksa kümnendiku ka kassasse kust tuleb 100% EU toetustest. Loe ennem mida ma ennem kirjutasin ja enne kirjutamist mõtle ka veidi.
Kui Üleüldine eesti keskmine palk oleks põhjamaadega võrdne. Ehk siis miinimum 1800euri mitte 280€, siis seda probleemi poleks ju. Või vastupidi oleks probleem, miks toetada vaeseid.
Laenumaksega näitad sa jällegi enda ebakompetentsust. Lugeda vaid lühikesi artikleid ja ise asjasse mitte süvenedes.
Kreekaga on asi lihtne. Riik tahab jätta raha oma riigi sisesse ringlusesse. See et mingi blääsitamine toimub on BS kuubis. Sellest palju räägitud erinevates väljaannetes alustades mitte meie konnatiigis, kus kõik oma õlma alla tahavad krahmata ja midagi välja anda. Eurot te ju tahtsite. Eu toetusi tahtsite. Nüüd tuleb ka selle eest maksta, et tahtsite. Alles oli artikel, et Eesti on 2 miljardit maksnud EU kassasse ja sealt kas 5 saanud vms.
Kuid ok Kreeka kohapealt.
Niipalju kui mina olen aru saanud siis sealne süsteem on hoopis teistsugune. Seal on RIIGIAPARAAT pepusse kukkunud mitte inimesed. Inimesed teevad seal ikka tööd. Kuid lihtsalt maksudest hoitakse eemale.
Näiteks
1. Söögikohas on 100 inimest, kellest 2le väljastati arve. 98 inimese eest võeti tasud mustalt.
2. Rikkur ostab paadi maksab 10 miljonit euri, regab selle teise riigi alla ja jätab kreeka sadamasse.
2.1. Riigist viidi 10 miljonit euri välja (lubatud vaid 30tuh viia maksuvabalt)
2.2 Käibemaks jäi riigil saamata. (kreekas käibekas 23% ühesõnaga jäi saamata 2,3 miljonit euri)
3. Töötaja saab miinimum palga ametlikult. Reaalselt aga ministripalga.
3.1 Riigil jääb saamata korralik hunnik makse (vähemalt kolmveerand ministripalga ulatuses)


Eestlase kohta. (näide suvaline)
Eestlane teeb firma/oü/Fie
Et midagi tootma hakata on vaja kapitali. Kapitali saamiseks võetakse laenu.
1. Kõigepealt vaja 5 ülemust.
2. Hunnik sekretääre ja muid paberitõstjaid.

Kas unustasin nüüd kedagi ära.....
a jah
vaja ka ju töölisi. Nu neid ka 1-2 tk vaja.

Deem
Tööline tahab ka raha saada.
Nu pakume talle miinimumi 280€ kuus (10tundi päevas 21 päeva kuus.) Rohkem ei saa firmal miljoni eurised võlad kaelas.
Lisad puuduvad. ( ei auto kompensatsiooni ega ületunni tasu. Hea kui veel nädalavahetustel või muul ajal töötama ei pea)

Riik saab oma tulumaksu, haigekassa, sotsmaksu, pensioni, ja töötukindlustuse. Ehk siis suurema osa palgast.

Meie kahe riigi sarnasus/erinevus seisneb selles, et:
a) Eestis tuleb maksta kopikaid ja töölisele ei tohi palka jätta maksmata.
a1) Riigile makstes võidakse jääda võlgu, kuid see nõutakse kindlasti sisse - või firma läheb pankrotti.

b) Kreekas makstakse inimestele palk+ ümbrikupalk
b1) Riik võib panni lakkuda enamjaolt. Maksudest kinnihoidmine on seal kombeks. Neid õigupoolest ei näidata.


Kogu mu jutu point on see.
Riikide vahel pole vahet. Ühel on riik vaene ehk siis pole käibele lastavat raha. (süsteemi ülalhoiuks)
Eestis on raha vaid riigiaparaadi siseselt jaotamiseks avalikus sektoris. Erasektoris on selline kosmaar vaesus et anna olla. Firmad on põlvili miljoni võlgades. Töötajad mornid oma miinimum palga üle.

Eesti üheks suureks probleemiks on ka suur massiline Avalikusektori ametnike arv. Kuskil mälusopis meenub, et see oli kas 200tuhat töölist. (eestis peaks hetkel olema vaid 600tuhat töölist kes makse maksavad) Mujal on see suhe avaliku ja erasektori vahel palju väiksem.

Küsime nüüd uuesti.
kas on vahe riigil, mis ei jõua ülal pidada enda Avaliku sektorit. Ja kas on vahe riigil, kus ei jõua erasektor tegutseda??

Jääb kõlama nii ongi õige, laseme teistel meie riigikulud katta?
Kes selle RIIGIAPARAADI siis välja töötasid kui mitte need samad inimesed, sealgi ju on näha samad sümptomid mida sa usinasti kirjeldad(seda ma blääsitamise all kaudselt ka silmas pidasin), et ametlikult midagi ei näidata vaid sahkerdatakse raha mujale minema ja nii jääbki, et ups kadunud.
Nii ja mitu kümnendikku Kreeklased siis maksavad sinna kassasse sellise majandamise juures? Ei taha ju nemadki vähem saada(laen mille tagatis nagu me näeme võib ühtakki lihtsalt kaduda) millepärast see kemplemine käib...kõik oleks ju nõus laenama kui on näha, et midagi tagasi ka tuleb, ja milleks üldse laenata kui vana laen makstakse kinni uuega?
Minu idee selles, et ideepoolest võiks kreeklaste laenu ja meie tahtmise toetusi juurde saada , panna pea samale pulgale ainult, et tänase seisuga oleks ma selles kindlam, et siit midagi ka tagasi saab. Muidugi arvestades seda kui kindel tänases majanduses üldse olla saab.
Palgateemat ma ei hakka lahkama, sest jaa kindlasti koguneks rohkem makse,aga samas kas see ka midagi parandab?
Ja sellega ma olen igati nõus, et meie avaliku sektori kulutused on kaugelt liiga suured ja tuleks ümber vaadata, aga eks see ole mõningatele tähtsatele ninadele liigasuur äri, et midagi muuta, elame näeme võibolla siiski midagi ikka muutub!
Selles suhtes olen mina Hr Põllumajandusministriga rahul....ma saan vähemalt aru, et ta midagi teeb ka selle raha eest mis ta saab! Küsija suupihta ju ei lööda!!

Nad võiks teha asjaliku liigutuse ja suuremad toetused siduda euroalaga, siis oleks sellest euro tulekust ka reaalset tolku, muidu ainult sõnakõlks, ühtlasi saaks ka kuningannale koha kätte näidata.