Järelveetava eelis on see et sul jääb ootamatu takistuse korral rohkem aega reageerida, mistõttu võib tsipa kiiremini niita, samas miinuseks on see, et võib kivi tagaaknasse visata, mul russiga paar tagaklaasi läinud. Samas viimased kolm aastat Johniga niitnud, enam pole juhtunud, küllap said kivid otsa

Jube segast juttu ajate, kuidas järelveetava ja rippesniidukiga on aja kulg erinev, et ühega on aega ja teisega ei ole. Kui hein on ikka nii kõrge ja tihe, et läbi ei näe, siis minu arust ei ole niiduki asukohal mingit vahet, kive ei näe ühe ega teisega.

Järelikult järelveetav hüüab õnnetus tulles ja rippes kolakas on lihtsalt vait. Neid rippes niidukeid on erinevatel tootjatel igaühel paras ports. Üks tootja teeb 3,5 m muljuriga, teine mitte, kuna üle 3 meetrine muljuriga on liiga raske, mida sellest arvata Kui niitma lähed, siis tahad ikka käbe pinnad maha tõmmata, loogiline on see, et mida laiem, seda käbemini läheb. Muljurit kasutaks ainult heina jaoks ja silo paneks ikka ilma muljurita. Kas keerabki Valtra raskusega kreeni, kui heinaajaks 3,5m niidukile muljur külge kruvida 2 niidukit ka ei hakkaks ostma- kitsam muljuriga ja laiem ilma

Järelveetav on sul kaugemal taga ja kui sa näed küljeuksest, et kivi on lähedal jõuad ka suurel kiirusel ilusti seisma jääda. Rippes on sul pmst niiduk kohe takistusel seljas, hea kui reageerida jõuad.
Samas kui pole tuhandeid (teenusena, ei kasuta igal pool 9m liblikat) hektareid vaja maha lihvida siis on vb on tõesti otstarbekam võtta rippes niiduk ja ülejäänud raha eest midagi veel.

meil oli suvel igaks juhuks ühel russil lely 8-9 kettaga rippes niiduk järgi ilma muljurita , see oligi nagu tagavara kui teise suure niidukitega midagi juhtub teine komplekt on esirippes ja taga taga diisliga , see oli veel bellarus 80 taga ja sai heina ajal veidi sellega aidatud siis jõudis minna mis kole ja üldiselt hea lihtne niiduk .

Sul on ka huvitav lähenemine asjale, kui on valida kast teha muljuriga heina või silo, siis mina teeks silo, miks sina vastupidi teeks?
Aga kui sul on ainult 120ha mida niidad, siis 3m peaks rohkem kui küll olema 10km/h kannatab peaaegu suvalise põllu peal lasta ja kui vähegi siledam on siis peaks 15km/h ka olema täiesti reaalne kiirus. Seega min 3x10x0,75=2,25ha/h, max 3x15x0,75=3,37ha/h, ma arvan, et pole mõtet rohkem maha niita kui sa eest ära suudad toimetada järgmiste masinatega.
Muljur või mitte, noh see on asi mida pead oma peas selgeks mõtlma, kas sa suudad selle 4h kiiremat närbumist ära kasutada või vedeleb hein nagu nii kauem maas, sest sa lihtsalt ei jõua sinna varem millegagi peale. Minu isikilik seisukoht on, et kaarutaja on tegelikult olulisem kui muljur, sest kui su muljutud hein jääb vihma kätte siis ega sa muljuriga seda uuesti läbi ei lase, aga muljumata heina läbi kaaruti kannatab ikka mitukorda lasta.
Ideaalis võiks muidugi kõik olla, aga kellel seda raha nii palju on?

Väga hea Rait .Mõtlesin seda muljuri asja selleks, et 1 kaarutamisprotsess ära jätta, kui seda väga hea heinailma korral vaja teha oleks- põrutaks puhevil muljuriga niidetu vaalule vaalutiga mõned päevad hiljem kallale- sellega liigutab veel läbi ja seejärel press järgi. Pole muljuriga miskit niitnud, aga kujutan ette, et nii peaks saama.... Loll olen, kui nüüd puusse panin....ja asi nii praktikas ei töötaks Samas... kui see muljur maksab juba 30 kilo... ports juurde ja saaks juba kaarutaja

Jah ka nii saab, aga su algne investeering on sel juhul suurem. Loomulikult on ka rohumass määrav, kui ikka kõrs kukub kõrre kõrvale, mitte peale, siis ei näe ma muljuri mingit mõtet.
Kaarutaja on siiski määrava tähtsusega, sest sellest sõltub kuivamise ühtlus, juulis kui päike sirab keset taevast tuleb 1m2 maapinnale vähemat 700w soojusenergiat, sel aastal oli rekord 1024w/m2. Kui on sellised ilmad siis ei ole midagi muljuda vaid ainult kaarutad ühest otsast ja kui valmis saad hakkad teisest otsast uuesti pihta, kuni kuiv on ja kerasse keeratud.
Sama on siis kui niiskem ja jahedam on ikkagi on vaja rohkem kaarutada ja seda enam, et sa plaanid paar päeva heina tegemise tsükliks.
Ma muidugi eeldan, et eesmärk on saada max kvaliteediga sööt, mitte lihtsalt midagi palli panna, sest iga töökäik maksab, kuid samas on need vajalikud.

Selle paari päeva asemel, nagu kirjutasin, pidasin siiski 4, 5 päeva silmas. 2-3 päevaga pole lootust, ok see selleks. Tundub, et 3,5 tagarippes, muljurita peaks sobima.

endal muljuriga niiduk,aga kaarutamine oleks ikkagi vajalik,et asi oleks ühtlane, kuivamine oleks ikka tunduvalt kiirem. Soovitaks üldse,et võta ilma muljuriteta niidukid ette ,taha rippu ja kaarutaja.

3,5 meetrisel niidukil on hinnavahe suur-on siis tegemist kesk või otsakinnitusega. Kas keskkinnitusega niiduk on ka tugevam võrreldes otsakinnitusega, või on vahe ainult kopeerimises? Küssa selline seetõttu, et soovitati võtta otsakinnitusega- praktilist eelist ei pidavat olema

Kes nii lolli juttu ajas ja millise tootja sa siis välja oled valinud?

Loomulikult on keskkinnitusega niiduk tugevama konstruktsiooniga! Otsast kinnitusena toetub kogu niidulatt ainult reduktori külge(Pöttinger Novadisc, teiste kohta sõna ei võta), mõtle nüüd milline on jõuõlg, et teda sealt lahti murda. Seepärast ma ei usu eriti Novadisci 4m varianti. Põllud pole tasased olgem ausad, ja kui see peaks inertsjõuga hakkama veel kõikuma ka, siis jääb ainult oodata millal see "krõks" käib.
Küll on jah keskeltkinnitus kallim, aga muidu igaljuhul valiks keskeltkinnituse.

igatahes keskkinnitusega, see pidi purjus inimene olema kes sul seda juttu ajas,et vahet pole.

Kaine oli- sõnadega ei puterdanud, hääldas R -tähte korrektselt, oli viisakas, ja räägitut ei korranud. No ju siis eksitus, möödarääkimine või kes teab mis... Ühesõnaga, jääb keskelt kinnitusega.