Lemkeni atradel on samuti - vähemalt neil mida sakslased kasutavad - poldiga kivikaitse. Mis viga, talu, kus ma saksas olin - see pea 450 ha haritavat maad suur ja kokku 2 kivi - sellised suuremad, mis kaugelt silma hakkavad, kuhu otsa ei roni keegi. Ülejäänu põllumaa sisuliselt kivivaba, isegi naabri lollaka koera viskamiseks pole muud võimalust, kui otsi mingi julla võtmekastist. Kommentaariks adra enda kohta - tegu oli 5a vana isendiga, millel oli kokku vahetatud 3 polti - poldi kõvadusaste klassikaline 8.8, läbimõõt 12mm. esimene polt olla lausa garantiikorras välja vahetatud, teised kaks suutnud sulane atra talvekorterisse pannes puruks sõita. iseenesest on suht kõva takistust vaja, et poldike puruneks, aga meie põldudele ei sobi mitte. Poldi purunemist sai katsetatud saksamaal koolis, kus kündmise õpetus toimub kaarhallis, betoonist vannis, mis servini liiva-mullaga täidetud. seal lausa kohustus, et vao lõppedes tuleb adra peitliga vastu vanni äärt kergel sõita ja siis õpilane näeb, kuidas nn kivikaitse töötab.
Vanemad olijad peaks mäletama veel nn. odessa atrasid (jäiga raamiga), millel olid "nokkterad", ilma peitlita, kasutati siinmail neid ainult künnivõistlustel ja katselappide kündmisel. ainukesed suure riigi seeriatootmisega asjad, millel olid poolvinthõlmad. Kivikaitseks oli see teema, et tera nokk murdus ära ja kogu tera tuli uuega asendada - künnivõstlustel oli lausa kamp kohtunikke, kes võttis aega, palju kukus tera vahetamiseks, siis hiljem liideti see kontrollajale juurde - et ei saaks üleaja eest miinuspunkte. Teradele sai lausa ise lisapeitleid keevitatud, et kauem kestaksid, samuti sai terade alapooltele kõvasulamit peale keevitatud, et ikka vähem kuluksid.
|