Kas ilma nugadeta rullooniga saab silo teha?

Muidugi saab. Mul naabritel oli eelmine aasta juhus,. kus silo tehti nugadeta ning kuiv hein nugadega.

Oleneb, kui kokku press materjali pressib. PRF-ga pressides kahtlen, et midagi head tuleb. Rulli jääb palju õhku sisse.

PRF-il ei aita isegi noad

Seda minagi. Tuleb teha väike kalkulatsioon, kas ikka tasub riskida hunniku nässu läinud söödaga. Lõppkokkuvõttes tuleb odavam natuke rohkem füüri välja käia ja korralikud rullid teha/lasta teha, kui hiljem veelrohkem pappi välja käia, et sööta juurde osta.

mis see prf on kas seda tüüpi kus kambriluuk koosneb rullpuksketist ja torudest?

Ikka see vene oma. Kogu kamber on rullpuksketist ja torudest. http://www.pkf-agromash.ru/bimages/prf_145.jpg

Ma olen vahel mõelnud selle pehme rulli teema peale, stiilis kas ikka läheb kindlasti peesse või annab kuidagi asja päästa ka. Ühel mehel läks üle 100 rulli aia taha, tänu pehmele rullile- võttis teenustöö. Kui noa kilesse lõi talvel, tuli sinist suitsu noa kõrvalt välja.Kahjuks ei ole teada, kui palju kilet pandi. Samas põhjus miks sellest nii mõelnud olen on see, et mõned jahimehed teevad kitsedele talveks silo prügikottidesse. Niidetud muru riisutakse kokku , aetakse mustadesse prügikottidesse, ots kinni ja oh imet- talveks silo mis silo. Ei mingit survet ega superkilet. Enne kui odra rulli panin, uurisin veidi kirjandust- seal soovitati kilet rohkem panna, kuna sileeruvus pidi kehvem olema . Tegingi nii. Igaljuhul on silo õnnestunud. Kui kinniste rullide vahel kõndida, on tunda kerget silo lõhna. Järelikult annab kile kuigipalju midagi õhku läbi. Eelmisel sügisel panin rullidele kolmandiku jagu vähem kilet, väljaarvatud ühele, mis oli pehme- kaapekakk, viimane nässakas- sellele panin topeltkoguse. Talvel avastasin, et see 1 tossakas oli kvaliteetne. Ülejäänutel ei olnud kvaliteet kiita- lõhn oli vale. Kes tahab , võib analoogse katse teha, kuid kui rullid on pehmed, ja vähe teha, võib olukorras kasuks tulla rohkem kilet.

1000 rullist ikka mõni saab pehmema südamikuga (nt kurviga vaalud, kus raske korralikult täita). Väiksematel tegijatel arutasime päris pehmed ikkagi lahti (ikka suur %, kui 10 rullist 1 perses), suurematel proovisime nii teha, et pehmem ots jääb vastu maad (pidi õiget pidi kiletaja peale panema). Tulemust ei tea, aga keegi eriti kurtnud pole. Teoorias peaks siis pehmem pool vastu maad jääma ja mass surub sealt õhu välja.
See aasta lasin endale silo teha ja sain vist kõik need pehmed rullid tagasi mis ma elu jooksul olen teinud - iga rull eri kaldega. Hallitama ei ole ükski läinud, isegi see rull, millel oli all loik.

Mul on kõik silo pika massina rullitud, pole siiani küll probleemi olnud. Saab hobustele kuivsilo tehtud, lasen heinaks ära kuivada ja siis rulli ja kilesse, vahest on ka paar päeva seisnud heinarullidest tehtud, tulemus väga hea. Pika massina teen sellepärast,et söötmine käib välikoplites ja siis läheb vähem raisku,kuna rull seisab lõpuni koos, ega vaju laiali.

Tegelt peaks selle teemaga kolima silo teema alla aga ok.Sai siin kunagi ka arutatud sellisel teemal ja tegin sellel aastal katseid.Esimese niite närvutasin korralikult ära ja pallid said ilusad nagu niidirullid ja seisid (seisavad) siiani ilusad tugevad.Teise niitega jäi see närvutamine ära kuna polnud aega ja ilma,et mängida.Sai siis need pallid ka algul ilusad ja tugevad tehtud mis nüüdseks veitsa tössi vajunud.Hallitust ei esine kummagi varjandi puhul.Aga vassud söövad seda mis on tehtud närvutamata palju parema meelega kui seda mis on närbunud.Ainus mida ise ei tea on,kummast nad rohkem toitaineid saavad.Närvutatud silo söövad siis kui muud pole.Lõhn on hea mõlemal varjandil.