Universaal kirjutas:
Seda teemat lugedes meenub eelmise aasta maalehe artikkel, kus mingil vennal mitu sülemit mesilasi ära kooles. Süüdistas seal ümbruskonna põllumehi .Eriti ohtlikkuks pidas glüfosaadiga põllu pritsimist, et pidi mesilastel hinge kinni võtma vms. Aga kuidagi ei taha uskuda, et terve tarutäis mumme korraga põllul ja saavad pritsimislahusega kaetud.
Tegelikult asi nii, et üks osa mesilastest saavad mürgiga kokku ja toovad selle tarru ja kui ema sellega kokku puutub siis taru hukule määratud. Kuigi mürki saanud mesilased reeglina tarru ei naase. Tundub, et mõned tänapäeva mürgid on sellised mida mesilased ei tunneta. Kõige targem on minu arust pritsida õhtul kui mesilased tarus ja lennus ei ole. Olen ise ka põldu pidanud ja pritsinud ja kõik tarud alles, kuigi üle eelmine aasta sai 3 taru hukka juba sügisel talvituma hakates kus kahtlustan mingit mürki.