Korras sidur ei vea kaasa.
Olgugi õigeaegne "rihmülekanne" olulise tähtsusega ellujäämistõenäosuse kasvatamiseks... , on kutsika elusal starteril jõudu küll põhimootori keeramiseks läbi sidurite. Ülekanded on säärased. Kui põhimootorit ringi keerata ei jõua, siis on starter vigane/hooldamata või juhtmestik/aku hapu. Viga tuleb kõrvaldada, muidu talve tulles jääbki vaid "rihmajam" (kutsika hoorattale sobib pigem ikka 9mm nöör...) ja oma muskel.

Elektrimootoril ei tähenda vaba pöörlemine veel midagi. Pöördemomendi olemasolu mahavõetud starteril on aga üsna keerukas kontrollida...

Hea, kui puhastamisega korda sai. Kas sellel on käsi- või elektrilülitusega starter? Igal juhul tasub üle kaeda (ja vajadusel tasaseks lihvida või vahetada) kontaktpoldid. nende pead kipuvad kuluma lohku ja siis tapab sädelemine kiiresti nii starteri jõu kui kontaktpinnad.

Siduri reguleeringut tasub ka kontrollida - see võib aja pikku paigast minna.

Sai siis käima pandud, peale paari katset süüdet magneetost korrigeerida ja käima ta läkski kenasti jõudu oli ka kõvasti ja ajas suure mootori ilusti tööle. Kas mõtled suure mootori süüdet või? see on ikka kangiga nagu neil on ja starter on aku külge ühendatud ja siis peenikese juhtmegaaku plussilt annan sirakat

Kui küsimus on mulle, siis mina mõtlesin starteri lülitamise viisi... Tõmbereleega või kangist lükatav-lülitatav. Ilmselt siis tõmbereleega.

Ilmselt annad "särakat" tõmberelee otsale. Kui lülitiga skeemi teha ei taha, siis mugavamaks teeb tõmberelee lülitusklemmi alla sobiva pikkusega juhtmejupi panek. Sobiv pikkus on selline, et ei satuks juhuslikult vastu plussklemmi ja vajadusel saaks kenasti voolu anda. Muide, starteri plussklemmi mutter kannatab kenasti lülitamisega kaasnevat väikest sädelemist, poldi keermeosa mitte nii hästi...

just juhtmejupp on tomberelee küljes ja annan akult voolu. tahaks küll mingi lüliti teha. pmst on vaja nuputada mingi lüliti tomberelee otsa külge ning mida vajutades puutuks see kokku starteri plussiga?

Väheke pendiksijuttu, üks naaberküla ants keeras oma T-40-ne käivitusmootori niimoodi peeti, et pani käivitusmootori tööle ja siis hakkas pendiksit sisse ragistama. Ja ega seda pidu kauaks ei olnud. Enda MTZ-80-l sai ka alati pendiks enne sisse lükatud ja siis käivitusmootor tööle jne.

Just, tundub ikka loogilisem enne pendix sisse ja siis edasi toimetama, muidu masin pärast hambutu

Nõuanne on õige. Ka kasutusjuhend soovitab nii.

Samas peatub korralikult reguleeritud siduri korral (lahutumine on täielik) pendiks hambumisselülitamisel kerge krooksatusega, mis hambaid palju ei riku. Inertsi seal märkimisväärselt ei ole.

Aga palju neid reguleeritud siduriga kutsikaid ikka liikvel on. Ning täielikust lahutumisest tähtsam (pendiksit saab ja tasub lülitada ka enne kutsika käivitamist) on täielik sidestamine. Libiseva siduriga kutsikaga on käivitamine põhimootori paras peavalu...

V6sa, mida Sa pead siduri korraliku reguleerimise all silmas. Selle siduri reguleeringut mõjutab väga paljuski õli, mis on reduktorisse valatud. Kuna tegemist on paljukettalise siduriga, siis ketaste vahel paksu õli ringiajamine jätabki mulje, et sidur ei lahuta.
Ja veel üks näide. Hommikul pendiks sisse ja starter veab normaalselt. Hakkad sidurit järgi laskma ja käimar sureb välja. Ja vot nüüd hakkab kamm pihta. Lased küll siduri algasendisse, aga nagu kännu taga. Õli liimib kettad kokku ja ei lahuta. Seda eriti külmaga.
Vahel teooria ja praktika lähevad nats lahku.

Kui kutsika jõuülekandes on õli ikka vahetatud aeg-ajalt, ei kleebi seal miski märkimisväärselt. Aga kesse loll ikka vahetab... Hea, kui seal üldse õli on.

Käivitusmootori jõuülekande koostamisega reguleeritakse sidur. On võimalik koostada nii mittelahutuvana kui libisevana...

Kui teooria ja praktika kokku ei lähe, on teooriat liigselt lihtsustatud.

Kuigi on õige, et märgsidurit veab kasutatav õli paratamatult veidi kaasa, mistõttu pendiksi hammasratta eluea pikendamiseks tasub pendiks sisse lülitada enne kutsika elluäratamisele asumist.

Sinna reduktorisse soovitan panna märgsiduriga mootorratastele soovitatud mootoriõli. Põhjamaisesse kliimasse sobivat muidugi!

Kus nüüd läks alles vaidluseks.
Igatahes tänan nõuannete eest. Kuid ma sooviks lahendada seda lüliti asja starteril, andke selle koha pealt ideid. ma ise mõtlesin, et vean juhtmejupi starteri plussist ja siis tõmbereleest kabiini vaheseina külge kuhu teeks mingi lihtsa lüliti. starteri enda külge kuidagi on raske midagi konstrueerida.

Heh, vaidlust ju ei ole. Lihtsalt täpsustav diskussioon;)

Kas käivitumist juhid kabiinist või mootori kõrvalt?

Kui kabiinist, siis leia mingi suvaline isetagastuv lüliti ja kruvi käepärasesse kohta. Kui traktoril on alles signaalilüliti, siis see kannatab päris kena voolu;) Tõmbemähis küsib 5-6 A, hoidemähis 1 A kandis.
Edev oleks muidugi ehtne süütelüliti... Suvaliselt autolt.

Kui kangid on vaid mootori kõrval, siis tasub sinna ka starteri juhtimine tuua. Kuigi töökindluse mõttes on parim ikka eelmainitud juhtmejupp, mida surud vastu peavoolu juhtet kinnitava mutritahku... Ei põle ära, ei külmu kinni, ei kaota oksüdeerumise tõttu kontaktivõimet.

Ohutustehniliselt on muidugi õige panna juhtimine relee kaudu kabiinist, koos starteri blokeeringuga käigu- ja hüdraulikakangide asendi pealt (lülitub vaid neutraalist). Kuivõrd see mõistlik on antud kontekstis, jääb omaniku otsustada.

Käivitumine on ikka moto kõrvalt jah. Kahjuks on sel masinal umbes sama palju elektriseadmeid ja juhtmeid kui kekskaegsel hobuvankril genekas on peal aga ühtegi juhet kabiini ei jookse. Näidikutest on mingi suvaline näidikublokk võetud mis näitab kõige olulisemat: õirõhku

Eks peab mõtlema mismoodi see lüliti lahendada.