Jah, kuid on ka mudeleid mida teisel pole, nii et täpne vastus oleks enamasti.

Väike lisamärkus sellekohta, et töö tegemiseks kulub tegelikut siiski energiat konstantselt ja siinkohal saabki tähtsaks kui effektiivselt suudab mootor kütust põletada(loe palju saadakse ühest grammist küttest energiat kätte) Siinkohal ju ikkagi on päris suur erinevus kui vahe on 240g/kwh kohta või 300g/kwh kohta. Usun, et DLG testid siiski nii usaldusväärsed on, et võib infot üsna tõepähe võtta. Ehkki jh seal tuleb jälgida täpselt mida nad ise ühe või teise tulemuse kohta ka arvustavad. Nt transpordil pole nad ühelgi traktoril küttekulu mõõtnud vaid see käib arvutuste teel.
Lõpetuseks Fendti ja teiste traktorite puhul siiski ma seda küttekulujutuga niiväga üle ei pingutakski pigem räägib Fendti ostmise kasuks tehnoloogia mida kasutada saad ja järelturuväärtus.
Vastupidamise poolest niipalju, et enamasti siiski esimesed 5000(teinekord isegi rohkem) tundi tundub, et möödub Fendti kasutajal üsnagi murevabalt(loe ei ole eriti rikkeid mis oleks otseselt toote kvaliteedist tingitud,enamus ikkagi kasutajas kinni) Oskan võrrelda nt CNH siis ja tõesti ostuhind on odavam aga senimaani olen arvamusel, et seda ka kvaliteedilanguse arvelt. Kui 3000 tt teinud puma ikka mootoriremonti vajab(mureks olid vätvõlli õlitusprobleemid) ja rippsüsteemi purunemine ka kahel masinal järjest ette tuli siis paneb mõtlema. Seda ka, et enamus CNH masinad jooksevad õli nagu mahlakased ja hooldemees ütleb, et see ongi normaalne, kui natuke siit ja sealt tilgub.
Muidugi jh eks see ole mõtteküsimus kas Fendt niisuurt hinnavahet on vääriline, aga minuarust hea võrdlus: Kes tahab Mersuga sõita see sõidab ja kes ei taha võtab Fiati !

See,et Case ennast Hollandiks pidama hakkas on monitori tarkvara kala-temast võib saada ka Kobelco.Peale monitori tarkvara vahetust küsitakse alati esimesel käivitamisel :Kes ma olen?Siis teed talle selgeks ja ongi korras

Kust nii suured erinevused välja lugesid? Mina uskusin, et tänapäeval ei ole erinevate tootjate vahe üle 10% võimalik.



Tähtis on ikka ju "ostuhind - järelturuväärtus"
Palun selgita ka, mida siin tehnoloogia all mõtled.



Mina vaataks seda asja nii, et traktor peab sulle raha sisse tooma, mitte välja viima. Mersu aga sama põhimõtte järgi mingit tasuvusarvutust ei kannata (kui võtta tema sihtotstarve - punktist A punkti B jõudmine ja kõrvutada hinnaga). Mis muidugi ei tähenda, et ma kohe arvaks, et Fendt ennast ära ei tasu.

See järelturu suurem väärtus on kaheotsaga asi.Kuna ostes käid ju ka suurema summa välja siis võid ju hiljem ka rohkem küsida.

Päris nii see tegelikus elus ei toimi.
Haakes oleva seadme vedamine vajab küll jõudu sama palju olenemata traktori värvist, aga nii nagu on vahe erinevate mootorite efektiivsusel nii on vahe ka jõuülekande efektiivsuses.
Sa räägid siin kui öko on Fendt'i mootor ja et see ongi kogu asja point, kui nii siis milleks maksta selle ökonoomsuse eest seda raha, parem võta juba palju odavam Deutz-Fahr.
Jõuülekande efektiivsus tuleb välja nendest hj. mis on mõõdetavad JVV'lt.
Mis tehnoloogia sel Fendt'l on mida ei ole JD, CNH ja D-F'l?

See ülekanne kindlasti loeb ka, 150hj bellarussil jõuab sellest võimsusest 100hj jõuetevõllini, 160hj landinil aga 150hj... eks igaüks võib siit omad järeldused teha

Seda tehnolioogia vahe seletas mulle ühekorra Timmermann,aga ega mul midagi meelde jäänud Agrilandi juures mulle see just meeldibki ,et nad oskavad asju põhjendada,iseasi on see kas see jutt on õige või vale aga neil on alati sulle mingi vastus,mitte nagu mõne teise puhul,et "lihtsalt nii on" Kütusekulu kohta jäi meelde see,et nende sääst tuleb eelkõige mitte just deutzi mootorist,mis on ka teistel masinatel,vaid just käigukasti ja mootori tööd juhtivad arvutis,mis nagu on omavahel seotu,värki särki.

To: Ott-täna ilmselt uutel mudelitel tõesti enam sellist vahet ei loegi välja jh(kui võrrelda sama klassi masinaid), kuid see oligi mõeldud üldisemaks näiteks.
Siis ostuhind-järelturuväärtus. Näide olemas uuest peast sai ostetud Case mxm 175 ligikaugu 1.3miljonit tänane müügihind(5700tt) on tal 391000 mis teeb vaheks 909000 eeku. Samal ajal müüdud Fendt 818 oli hind ligikaudu 1.5miljonit täna näeme sama aastakäigu traktor ainult, et 7000-10000tt teinud hinnaks keskmiselt 800000 eeku mis teeb vaheks 700 000eeki nii, et päris tuntav vahe olemas.
Ja see tehnoloogia argument...jh tõesti täna Fendtil erilist edu ei ole aga siiski alustades kabiinist.(räägin siis uuest 700 seeriast) See on küll minu arvamus, aga tööoperatsioonide juhtimine on Fendtil lahendatud märksa mugavamalt kui teistel(siinkohal uute Deeridega küll ei ole erilist võrdlust). Siis veel see kuidas on lahendatud "juhtimiskeskus" (10.7") väga mugav ja lihtne kasutada. Võtaks argumendiks ka selle, et fenti astmevaba kast on ikkagi kindlasti üks parimatest ja efektiivsematest turul. Veel suur eelis on see, et hüdraulika ja käigukasti õlid on eraldi. Ja muidugi see, et Fendti valgustusele täna saab minuarust vastu ainult deere...case ja nh-dist jääb mulje, et need on ainult päeval ja hämaras töötamiseks!
To: rait- loe nüüd mu eelmine postitus uuesti üle ja vaata kas ma ikka rääkisin midagi sellest kui öko on Fendt'i mootor ja et see ongi kogu asja point!!!
To: jürto- just nii see ongi, et mehed vähemalt teavad mida nad müüvad. Teistega on minul selged kogemused, et tihtipeale ei oska mees põhjendada ega seletada lahti ühtegi süsteemi mis ja kuidas töötab ja tihtipeale ei saa and aru mida küsid üldse!

Ja lõpetuseks..ma ei ole mingi Fendti pooldaja aga ostmisel tuleb kaaluda kõik asjad läbi. Ja veel mis kasu on traktorist mis on odav, aga sööb sul närvid seest?

Enamasti on ju oluline see, mis maha jõuab, mitte niiväga see, mis jõuvõtuvõllile jõuab.
Fakt on see, et astmevaba kast võtab seda kasutegurit tublisti maha.

Erinevate tootjate tõsistes kütusekuluerinevustes ma kahtlen. Fendt räägib oma ökonoomsusest tavaliselt ikka transpordil või kergematel töödel. See on ka praktiliselt ainuke astmevaba kasti eelis (ka teiste tootjate puhul) tänu madalamatele pööretele.

Jaan, kui juhi töökohta ja kasutusmugavust tahad üldse millegagi võrrelda, siis sul on just oluline võrdlus puudu;)
JD on selles osas minu arvates ikka tase. Ja iga viimane mudeliuuendus on läinud aina paremaks.

Jaan mulle just see grammide esitlemine sellena tunduski.
Ja see asi, et nimetad Fendt'i astmevaba üheks efektiivsemaks on nii vale kui veel annab olla, kuidas saab olla hüdro efektiivsem mehaanikast?
https://elibrary.asabe.org/data/pdf/6/cvtt2005/lectureseries29rev.pdf
LK 27 hakkab pihta - Fendt'i kasti efektiivsus ei küündi 85% mitte ühelgi momendil, samas kui ZF on suurema osa 100% efektiivsusega.
Must-valgel kirjas.
Fendt on kindlasti Deere kõrval hea masin, aga eluilmaski ei ole ta parem, ega ka reaalses elus efektiivsem ega ka ökonoomsem samades tingimustes ja seda just käigukasti efektiivsuse pärast.

Valgustuse kohta ütlen niipalju,et see oleneb palju keegi raha välja käib.Hollandile kunagi sai ka võetud neid tulesid niipalju kui võimalik ja deerel oli nüüd juba küljes täis kompot.Ja nõela võid maast üles võtta mõlema traka tuledega.Jah kui võtta ainult need mis on standartis siis jään vastuse võlgu kuna neid on siis vist vähe.

Tood siin ilusaid tekste ja tabeleid näitena, aga loe siis väga täpselt asi läbigi. Esiteks üle 90% ei küündi ZF kasti efektiivsus, mis 100% sa siin räägid? Isegi täiesti manuaalsekastiga sõiduautol loetakse käigukasti ja ülejäänud veoosa kaoks 14-16%! Ja teiseks see, et fendti kastil kui sa tähele paned on see effektiivsuse % võtetud nii, et arves on nii kasti kui muude sillaosade kaod aga ZF kastil ainult käigukasti kaod(Efficiencies of the S-Matic have been published by Leitner et al. (2000) excluding axles)! Seal on ilusti kirjas ka tõsiasi. Fendti kast The combination with a very low number of mechanical transmission elements resulted in an excellent full load efficiency curve, Fig. 35, which could well meet the target of Fig. 11 in spite of the high hydrostatic power portions. Ja steyri ZF If axle efficiencies are included (for example 95 % for 6-12 km/h), the result is little below the target of Fig. 11.

Tehnoloogia see ju ongi!!

Õigust räägid, see punane jutt käib S-Maticu kohta, mida kasutati varem ja võib olla ka nüüd CNH masinatel ja 90% on ikkagi palju rohkem kui 83%-84%.
Deere, Claas Deutz ja võib olla veel keegi kasutavad Eccomit, millele tuli just hiljuti mudeli uuendus ja uus tähistus TMT
http://www.zf.com/zfXmlServlet?resultUrl=/corporate/en/products/product_range/product_overview/ProductContentPage.jsp&sessionAttribute=xmlRoot&serviceUrl=http://appsprod01.zf.com/zf.productDataBase/service/applicationLayerContentPage&pageID=337201&productTypeID=337195&versionID=337230&applicationID=324441&applicationGroupID=324476&businessUnitShortcut=&divisionShortcut=&languageISOCode=EN#toggleBox
The four ranges concept allows it to keep the
hydrostatic power level low. It varies between
about plus 40, zero and minus 35 % of total power,Fig. 40

CNH kasutas S-Maticut Case CVX-l, Steyr CVT-l ja New Holland TVT-l, nüüd on astmevabadel mudelitel CNH enda käimar. Praegu kasutavad S-Maticut Claas Axion (C-Maticu nime all) ja Deutz-Fahr 630 TTV.