Elus on asju ja eriti põllumajanduses, mida ei saa kunagi võtta tasuvuse möödupuuga.Olin 3 aastat Rootsis tööl ja seal ei vaata keegi GPS lahenduste peale, et kas ikka tasub.
Meerikamaal sama asi, kuigi kapitalist teadagi oskab raha lugeda.Kui ikka tänu GPS-le läheb töö kiiremini, täpsem, kütte kokkuhoid jne.
Kui firma juht või farmer ise on proovinud seda lahendust, siis ta teab millega tegu.
Põhiline, mida just hinnati on masinamehe töö mugavus.Väsitab ikka vahetuse lõpuks tunduvalt vähem.
Olin Kagu-Eestis ka põllutöödel ja kasutasin oma ostetud seameid.Firma juht naeris mu välja, kui küsisin, et võik paigaldada.Ütles, et teised mehed said ja saavad ilma nendeta ja sina millegipärast ei saa.
Peale seda, kui töö kvaliteeti vaatas ja selleks kuluvat aega, seemneid, mürke ja kütust arvestas, võttis mehe tummaks.Ütles, et teised varastasid selle siis siiamaani ära.
Mitte ei varastanud, vaid mul kulus vähem.
Kurb oli selle juures see, et ega ta suhtumine sellesse GPS ei muutunud ikka.

Kiirem töö, väiksem kütusekulu hektarile jne tulebki rahasse panna ja see peab ära tasuma. Ei usu, et keegi neid seadmeid mänguasjaks ostab.

Mida sa sellega täpselt öelda tahtsid?

Kõike ei saa rahas mõõta.
Juhul kui sinu seisukohta traktori lisavarustusele edasi laiendada, siis esimene, mis otseselt kütet võtab on konditsioneer, kuidas selle tasuvusega on, sest töötulemusele ei anna ta niigipalju juurde, aga maksab 1/3 AT hinnast.

Hommik!
Ott, ära pahanda, aga viimase lausega sa ju ütledki, miks on GPS-i ja täpsema parandussignaali kasutamine targem tegu. Sa ütled, et SF1 signaalist piisab külviks? Kirjade järgi SF1 täpsus on +- 30 cm? Sellega ei sa ju külvata. Jah ta võib ka toimetada täpsemalt, aga kui hakkab nöökima siis...!

edu.

Hommik!
Ott, ära pahanda, aga viimase lausega sa ju ütledki, miks on GPS-i ja täpsema parandussignaali kasutamine targem tegu. Sa ütled, et SF1 signaalist piisab külviks? Kirjade järgi SF1 täpsus on +- 30 cm? Sellega ei sa ju külvata. Jah ta võib ka toimetada täpsemalt, aga kui hakkab nöökima siis...!

edu.

tänan, Aivo. Mu eelmise jutu rõhk tahtis olla sõnal tasuvus.

SF1 täpsus on jah kirjade järgi selline, aga see ei tähenda, et ta nüüd uitaks selles vahemikus koguaeg. Töökäigud on sirged ja pole mingeid suuri vigu märganud.
Loomulikult on SF2 parem, aga ka investeering on algselt arvestatav. Kui nöökima hakkab (nt metsaservas jne), siis on SF2 samamoodi kadunud.
Et siit edasi RTK peale minna, peab minu arust ka rahaline võit selge olema, mida mina teraviljakasvatuses ei näe.

Oskad sa võibolla nende "eksimispiiride" või täpsuse tehnilist olemust selgitada?

Henrik: kas JD RTK-d olete proovinud?

Hea oleks mõni katse teha sel teemal, aga seda on vist Eesti tingimustes jällegi palju tahetud:)

RTK-d pole veel saanud proovida aga see tuleb arvatavasti meil lähiajal kasutusse kui ka meie piirkonda paigaltatakse püsijaam.

Ma küll ei viitsi sinuga jälle vaidlema hakata...

..aga konditsioneer on esiteks standard, milleta ei taha keegi tööd teha (kas seda "tehniliselt" saab üldse varustusest välja jätta?).
Praktilises mõttes ta vähendab töötaja stressi, teeb töökoha mugavamaks, mis kõik omakorda pannakse samale kaalukausile töötasuga. Osta konditsioneeriga traktor palgatõusu asemel. Kui endale konditsioneeriga traktori ostad, oled järelikult nõus vähem omanikutulu saama, et oleks mugav tööd teha. Selles mõttes saab ikka enamikke asju rahas mõõta.
Samuti suureneb traktori järelturuväärtus ja lõpuks ei pruugi konditsioneer kuigi kalliks minna.
Lisaks: traktori puhul on konditsioneeri ja kütusekulu sidumine minu arvates kohatu. tee mõni vale liigutus rooliga ja saad oluliselt suurema mõju kütusekulule.

lihtsalt üks mõttekäik. kindlasti leidub alternatiivseid;)