Kas kellelgi on mingit tasuvuse arvestust tehtud selle GPS käed vabad süsteemile (autotrack).
Igal pool, kus olen seda vaatamas käinud, siis keegi ei laida seda ja enam ilma selleta ei taha keegi töötada.
Pidi olema ikka märkimisväärne aja ja kütte kokkuhoid.
Kuidas teha seda selgeks nendele "vanakooli" agronoomidele, mehaanikutele ja firma juhile.Vaatavad hinna numbrit ja siis on kohe jutt läbi.
Isegi üks sinise traktori müügimees laidab seda klientidele, kuigi uuematel on juba autotracki valmidus olemas, pane ainult vastuvõtja katusele.
Konkurendid ütlesid selle peale, et mees müüb hinda, mitte traktorit.Mida odavamalt kliendile pähe saab määrida, seda rohkem müük edeneb.
Siin foorumis isegi keegi mainis korra, et selle kepsu asemel oleks mees võinud omale parem väetist osta, oras näeb nii kahvatu välja.
Ootaks eriti Henriku arvamust.Teil on neid ikka eriti paljudel masinatel ja seda ma nüüd küll ei usu, et isa sul ja agronoom Margus Lepp ei oska raha lugeda.
Mis võib olla näiteks ühe komplekti tasuvus.
John Deeril näiteks käib selle terminali kaudu ka uuemate haakeriistade juhtimine.Pole enam vaja töömasina pulti.Lihtsalt üks näpuvajutus ja kuva olemas.Turul juba ammu kõik ISOBUS valmidusega riistad.http://www.agri24.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=4808:greenstar3-2630-john-deerei-uus-isobus-terminal&catid=1:uue-tehnika-tutvustused&Itemid=12

Kuidas teha seda selgeks nendele "vanakooli" agronoomidele, mehaanikutele ja firma juhile. 75% nendele..Kuidas teha seda selgeks nendele "vanakooli" agronoomidele, mehaanikutele ja firma juhile... ei teegi midagi selgeks. Aeg lihtsalt on see mis asjad paika loksutab. Üldiselt ma arvan,et terve vana euroopa on laias laastus sellist vanakooli täis ,seda parem meile........

5-10% tööaega hoiad kokku, loomulikult ei pea ka markiire järgmistele masinatele enam ostma, markiirid on kuni 1/3 roolisüsteemi hinnast.

Kokkuhoid oleneb ju ka sellest, kui hästi operaator ilma automaatroolimiseta toime tuleb. Peamine argument on olnud arvatavasti ülekatete vähendamine. Kui näiteks ilma autoträkita katad keskmiselt 50 cm ning autoträkiga 30, siis see 20 cm on võit igal töökäigul (numbrid on lambist hetke parima äranägemise järgi. kindlasti võib vaielda, aga liiga optimistlikuks ei tasu minna, sest inimene on laisk), st kasutu töö enne seadme ostmist. Arvuta, mitu hektarit aastas tühja sõidetakse, töö hektari hind on enamvähem teada. Mida kitsam riist, seda tulusam on automaatroolimine.

Meil on sel teemal ka teadust tehtud: http://www.eria.ee/public/files/TTK_71_lk_275_282.pdf

P.S. markeerideta masina ostmine on tänapäevaste GPS lahenduste juures minu arvates liiga optimistlik (kui just RTK-st ei räägi).

AT on piisavalt töökindel, see vähe mis ta näkku paneb võib silma järgi ka sõita.
Kui aga rikkeid hakta võrdlusse kaasama, siis markiirid tahavad ka vahest remonti ja sel ajal pole ka neid.

Asjal on kindel mõte ja kasutegur siis kui mees oskab süsteemi täielikult rakendada. Olgu siis üheks asjaks automaat rool ja siis sinna juurde veel Itec pro (automaatne haakeriista tõstmine, langetamine). Kõige paremini tuli vahe gps-i kasutamise ja mittekasutamise vahel 2010 aasta suvel, kus võtsid kõrvuti kaks ühesuurust WTS seeria kombaini, ühel oli gps teisel mitte. Päeva lõpuks võid vahet mõõta isegi hektarites Muidugi on ka probleeme, näiteks eelmine aasta panime läga mulda ja pütt käis ise hoidlast läga võtmas. Muldapanija oli kolme meetrine ja kui sõita vahepeal 5km teepeal maha siis põllule jõudes oli gps nii sassis et eksis lausa 1.5 meetriga (täpsusklass oli +-5cm). Aga "vanakooli" agronoomidele on kõige lihtsam vast teha asja selgeks nii kui näidata masinat töös ja lasta ka ise proovida

Tere ööd.
Mehed,kurat. Tehke ükskord endale asjad lõplikult selgeks. Mind teeb natuke juba nukraks, räägitakse, aga teemat tegelikult ei vallata.
Ehk siis veelkord: WAAS EGNOS, SF1, OMNISTAR HP/XP, SF2- need on signaalid mis on nö. pass to pass töö võimalusega. See tähendab, paralleelsõitu viimasest põllupeal sõidetud tööeest ja seda 15-20 minuti jooksul. Sellepärast, et satelliidid teavas liiguvad, GPS satelliidid teevad ööpäevas maale kaks tiiru peale. Hendrik, kui sa oleks sõitnud teepealt korraks viimastesse jälgedesse põllule, kus sa töö lõpetasid ja oleksid virtuaalse tööee ligutajaga viruaalse tööee traktori alla tagasi toonud, oleksid sa tööd ilma mureta jätkata saanud. Ainuke signaal, mis ei kola, on RTK. Aastast aastasse täpsus 2,5 cm. Baasjaamad seisavad ühe koha peal, nemad ei jaluta. Olen nendest asjadest siin foorumis mitmed korrad jutustanud!

edu.
aivo.

Aivo jutule kinnituseks veel seegi-et sai siin ka paar Ag Leaderi seadet tööle pandud ja koos parandus signaaliga õnnestus meil tabada tunni möödudes varasemaid jälgi isegi 1 sentimeetri täpsusega.Nii ,et kui tahate kasutada automaatrooli süsteeme nende võimaluste piires tuleks kasutada alati ka tasulist parandussignaali.Ilma selleta on aga asi paraku ..... ja veel -mina pole siiani veel näinud ühtgi traktoristi kes suudab juhtida oma agregaadiga traktorit roolisüsteemiga võrdselt.
Kui mõnda sellist teate andke teada-siiani on need kes ütlevad end täpsemad isegi olema kahjuks siiski eksinud,kuigi ega siis keegi seda tunnistada taha

Siit moraal. inimest pole mõtet võrrelda arvutiga.

Äkki seletad täpselt selle pass to pass definitsiooni lahti.Lugesin kuskilt, et on kaks asja mida GPS kasutamisel jälgida.Üks on pass to pass täpsus(vist 15 min.) ja teine staatiline täpsus(mingi ööpäev).
Kuidas neist aru saada, kui käid üle poole tunni põllult ära kas siis tagasi tulles enam tööee asukoht polegi seal kus olema peab.

Tule messile. C-13 poks.

Võib juhtuda, et rajad on veidi ära liikunud, aga sul on puldil nupp selle asja õigeks seadmiseks.
Asi toimib sedasi, et ajad traktori õige kohapeale kus ta tegelikult olema peab ja tõmbad rajad traktori alla tagasi. See radade liigutamine võtab aega 2sek. ja see ei ole üldse teema mida probleemina ülesse tõsta.
Samas kehtib reegel, et saad nii palju kui maksad, st. tasuta signaaliga jalutavad rajad rohkem ja mida kallim signaal seda vähem rajad jalutavad.

Seda juba aastaid kasutatud.Ainult seda korrektsiooni nuppu saigi pidevalt näppida.See toimib ainult siis kui näed kus sa ennem lõpetasid.Kui aga on pritsi tööd ja väetise panek, mida sa siis teed?
Siis pole sul millegi järgi joonduda.

Mul on selle jaoks olnud kas joogipudel või kanister, mis saab maha jäetud enne põllult lahkumist.
Samas ainult korduvuse pärast RTK-d osta näiteks harimise, külvi jne jaoks tundub ju ka veidi nukker (raske tagasi teenida). vähemalt teraviljakasvatuses...
Statsionaarsed jaamad paneks ehk mõtlema.

Palju tuleks maksta statsionaarse RTK signaali eest, seda vist meil veel ei ole, aga kui oleks on aimu palju see mujal maksab?
Ma ei usu, et see väga odav on, eks see hind ole tagasitehtega kolmjala hinnast arvutatud ja tulemusele mugavuse hind veel juurde liidetud.
Teisalt jälle sõltub RTK riistvara hind suuresti sellest, mis hetkel juba olemas, kui on olemas SF2 AT siis on enamus raha juba makstud ja paraja pinna juures võib asi isegi mõeldav olla.
Kui hakata SF1 RTK peale ehitama, siis on vaja rohkem juurde maksta kui kogu see AT enne maksma läks.