tere,

ei leia kusagil õpetust,kuidas peaks tegema sigadele aia, et jooksu ei paneks.
Kuna põllumaad eriti pole ja on lepa metsa, ja tahaks milegiga tegelema hakata. siis küsimused targematele:
kuidas peaks tegema metsa metsisgadele aediku, suurus esialgu kusagil 2 hektarit. Kas tõesti peab tervele sellele alale valama alla betoon vöö ja siis armatuur / või võrk) nagu tuttav jahimees räägib. Muidu paneb läbi aia või kaevab alt välja, on see tõsi?

või on mõni parem versioon ja odavam ?
kuna siis pidevalt ka vool ära siis päris karjusele vast loota ei saa?
kui suur ala võiks olla umbes 20-le seale?

kas keegi kasvatab ja näitaks / õpetaks kuidas teha ?

kas tasuks üldse ära kui olemas näiteks oma hein ja silo ja vilja ostan ?

Terv,

et keegi ei kommenteeri ?

jääb mulje, et siit foorumist ei saa asjalikke vastuseid. Või peetakse lihtsalt inimesi kes küsivad nii lollideks et ei viitsita vastatagi.

Kui oskaks siis vastaks hea meelega. Hetkel oskan ainult soovida edu vajaliku info leidmisel. Võimalusel jaga ikka siia ka.

Lähedale ei julgenud minna, aga kaugelt küll vaatasin.
Väiksed põrrsad lasid mõõda kuivatit ringi, suur emis vaatas kaugemalt oma karjamaalt. Karjamaaks oli elektrikarjus - ühe traadiga. Suur siga läbi ei mahtunud, aga põrsad lasid küll ringi. Kui muruplatsi hakkasid närima ja perenaine juhtus nägema siis läks välja ja vilistas. Selle peale karjakrants jooksis tiiru ümber maja ja siis vaatas perenaisele otsa, perenaine sõimas koeral näo täis, näitas luuavarrega muruplatsi peale ja koer ajas kolm notsukest oma aedikusse. Vanemad põrsad olid targemad, nemad leppisid kuivati ümber luusimisega. Sigadel oli metsas aedik ja põllul, põld oli märgitud mustkesa alla (sealt tuleb toetus mahedal), kui nõuetele vastavuse kontroll tuli siis lasti ala kultivaatoriga üle ja juured toodi keset põldu kokku. Suvel kuuma ilmaga kärsnad päris päikese käes ei olnud, neile olid põllule viidud mingid viljapunkri koonused, kus all nad olid päevavarjus. Kui suured vihmad tulid siis peremees läks niisama, muuseas kontrollima, et kas kõik on hästi. Juhuslikult oli suvel koonuste alla kraabitud sügav haud ja vesi sadas sinna sisse. Oli kiirelt traktori järgi ajanud ja kunniga uude kohta tõstnud. Korra oli kuulda, et emis võttis põrssad ja läks metsa, murdis elektrikarjusest läbi, aga oli ikkagi peremehel järgi tulnud jahupangiga.

Isiklik kogemus puudub ikkagist.

Seakasvatajad ilmselt siinset keskkonda ei kasuta. Ometi neid on. Ürita mõnega kontakti saada. Saaremaal Mändjalas oli keegi, samuti Hiiumaal Kalle (Laid vist?). Kunagi sai tal külas käidud, kahjuks pidamistingimusi ei mäleta enam.

Kalle pidas metssigu. Sellepärast vist lõpetaski, et need olid pidevalt jooksus. Mina panustaks kindlalt elektrikarjusele. Müüakse ka 2mm traati. Elektrikatkestuste vastu on aku ja päikesepaneel, vastavad komplektid müügis.

Praegu 28 poegijat emist,4 ja pool kulti ja 100 põrsa-kesiku ringis.Eilegi sündis 4 põrsast.Tegemist metssea ristanditega.Indlevad peale põrsaste võõrutamist-mitte nagu metsead kord aastas.Elektrikarjusega arvestavad ainult kui karjamaa mustaks küntakse tükivad ise otsustama kummal pool traati olla.Kevadel lasi laudast 14 täiskasvanud isendit jalga-pooleteise kuuga oli kamp jälle aedikus.Sai siis mööda maanteed jalutatud 250 kilose kuldiga-möödasõitjatel nalja nabani,aga laudani ma nad ikka tagasi meelitasin.Tulid küll üksi küll kambakesi.Üks emis smuugeldas ennast lambakarja ja praeguseni elab koos lammastega.Suvel sai 6 põrsaga ka maha.Nendest kuuest suutis üks üliagar jahimees 4 maha lasta teisel ametlikul ajujahi päeval ja emis oma põrsastega oli keset lambakarja.Põrsakesed kaalusid ainult 10-15 kilo.Pilte sigadest näed ka Piltide alafoorumi alt-meie loomad-.Need põrsad seal piltidel praegu juba poegivad.12 emisele-kuldile 1ha üles künda on kuu või kaks.Kivid on ka ilusti maa peale tõstetud.Kui pikemalt huvi on siis tel.on 5115320.

Tänud vastamast!

kopraonu-

kuidas kavatsete põldudele aiad ümber teha, nii et siga minema ei pane. Nagu olen aru saanud kavatsete sead omale tööle võtta, hakkavad kündma.

Uurin ja puurin kuidas teha odav ja hea aedik. Pole nii rikas et mitu korda teha ja uusi loomasid koguaeg osta, samas pole ka vägasuurt ressursi. kõige kindlam tundub teha 2 aedikut, väljapoole 3mm 2m kõrgune aed ja siis 20cm sissepoole plaaniks panna karjuse (2 traadiga). Nii oleks voolu katkestuse korral ka ehk väike kindlus. Samas kui sööt koguaeg ees räägitakse et ei lähe kuskile.
kindlasti postitan ka foorumisse, kui saan häid ideid.

On olemas kahesüsteemseid genekaid-saad akuga katkestuse puhul toetada.
Kui juba sead on vooluga ära harjunud siis pole nagu seda 2m aeda küll mõtet rajada-iseasi kui karjas on puhtaid metsalisi sees.
Mul praegu lihtsalt 12mm ümarraud 3 isolaatorit küljes.Kui karjamaa neil mustaks haritud saab siis hakkavad välja ennast sebima.
Törtsukene maad juurde ja jälle rahu majas-põrsad muidugi on siiski mõlemal pool aeda-nii et see aed peaks suurematest teedest natuke eemal olema.Kui on isiklik maa siis võiks minu arust tervel põllul korralik jämeda traadi ja immutatud postidega elektritara ümber olla ja seal sees manööverdad nende lihtsamate aedadega.Saad sügiseks mingi jupi neile söödajuurvilja kasvatada.Elektrivõrgud on ka olemas aga millegi pärast hakatakse alati aia äärest tuhnima ja sellega nad maandavad kohe voolu ära.
Eks mulgi nad alles aasta olnud-nii et spetsialist pole minagi nii väga õpetama.

Mis oleks selle ettevõtmise eesmärk? Ise näinud metssigu väiksemas aias- paarsada ruutmeetrit, ja paar meetrit kõrge. Mingil põhjusel said nad sealt välja ja läksid kuuldu järgi pannile.

Niisiis sigade poole pealt sai kaks asja korraga ornungisse.Emisel lambakarjas tekkisid tugevad sugukired kavatsesin teda üle kolida aga ühel õhtul oli kosilane kohal.Täitsa 3pluss isend.Saigi siis teine ka toidule võetud-ööbis teine mul neli ööd lammaste juures kasvuhoone laudas.Nähtavasti sai asi aetud-emis oma kahe põrsaga on küll väga rahuloleva näoga.Oligi mure kust verevärskendust saada.Kui nüüd põrsad ikka tulevad ja kultpõrsaid ka pesakonnas on siis läks küll üpris hästi.Võtab ikka see lõhnake kõigil isastel meele peast.

Taanis seafarmis tööl olles töötasin sigalas kus olid sead vabapidamises. Seal oli igale emisele oma kuut mis oli ümbritsetud elektrikarjusega. Elasid aasta läbi väljas. Songimise vastu aitas ninarõngas. Põrsad võtsime kahe kuu vanuselt ära ja need müüdi üle euroopa edasi. Endal ka plaan hakata sigu väljas kasvatama. Ainuke asi mis peab kindlalt olema on väikene mudaauk. Seda sellepärast, et siga ära ei kõrbeks suvel. See oli seal lahendatud pikkade voolikutega millesse oli iga tara juures väike auk mis piserdas pidevalt vett.

Meie oludes tavasead ei taha -20,-30 hästi taluda talvel väljas.
Esimeste aasta vanuste sigade realiseerimisega tundub et ühe emise aasta käive on ca,3500€ koos toetustega.
Seda siis kui ta poegib 2 korda ja tagasihoidlikult 4 põrsast korraga-sööma peaks see seltskond kui on vabalt maad ette anda ca.1000€ eest aastas.

Ka Eestis on kasvatatud sigu väljas...Peavad vastu küll, aga ainult seljuhul kui on olemas soojustatud kuut ja parem kui oleks talvel vähemalt kaks emist yhes aedikus.

Tere

Olge nii head ja seletage mulle ära mis mõte on kasvatada metsearistandeid kui neid ükski tapamaja ei tapa.

Sisuliselt pead sa nii liha kui ka vorsti müüma mustalt mis paneb päris suured piirangud nii karja suurusele kui ka turundus võimalustele?

Olgu tapad ise ära kondistad ise ära ja siis mõne looma salaja heade suhetega tapamajasse saad vaikselt vorstiks sokutada aga ära sellega ei elaks.

Või olete teadlikud mõnest tapamajast mis antud teenust teeb.

Jään huviga vastuseid ootama ,)