häda jah just mullikatega tavaliselt aga olnud ka kolmandat vasikat amm selline
siis olen ikka looma eraldanud kas lauta või kuskile väiksemasse aeda
ja puuris vasika alla pannud
ja kui ka puuris ei taha alla lasta ja tikub lööma
siis aitab vana hea nipp esimene jalg paelaga üles
kolme jala peal keksida keeruline ja jääb rahulikuks
pärast harjub ära ja laseb ligi ise
vasikas ka ju tragim siis juba

Laenasime aiad, homme proovime eluka kätte saada. Olen jõudnud juba limusiini mõtet kahetsema hakata, uhked loomad küll, aga lollid ja ülbed. Ilmselt proovin edaspidi anguseid soetada.

kõige paremad emad on herefordid. on neid 10 aastat kasvatatud ja pole veel keegi vasikat imetamast keeldunud va kaksikute puhul. siis ema eelistab üht. iseloom on ka rahulik ja usaldav, pole probleemi vasikate nummerdamisega. limusiinid on jah kõige temperamentsemad aga ka anguseid olen päris tigedaid kohanud. eks valikuvõimalus teebki elu põnevaks!

Mulle küll Limusiinid meeldivad, tark ei torma, nii jõuad lõpuks küülikute ja kanadeni ning lõpuks pistad need ka patta ja lähed kellelegi sulaseks.

Edu

Meie probleem oli sellest, et loomad ei olnud veel harjunud. Nüüd on nad päris kodulooma moodi Tundub, et meie meeldime neile ja nemad meile ka. Aga talvel seda looma kätte ei saanudki...

Kas kellegil on kogemust ka lihaveiste karjatamisega jõe veeres, kas jõe poolne külg tuleb ka ära piirata või võib neid jõe kaldale jooma lasta. Mul selline hirm et äkki lähevad ujuma ja ujuvad teisele kaldale või ümber karjaaia.

Karjatan loomi põldudel, millel tehtud omal ajal maaparandus. 1990 algul tulid koprad, kes kraavidele päris mitmed tammid teinud. Nüüd kraavide keskkohas umbes 1.5m sügavune vesi.
Varematel aastatel ei ole olnud vajadust kraavi äärt piirata. Tavaliselt sai pandud kraavi äärde post ja siis traat pool meetrit postist vee kohale, nii et loom kraavi kallast mööda aiast välja ei saaks.
Eelmisel aastal sai pull vahetatud. Sellele vesi täitsa meeldib, kuumadel suvepäevadel kogu aeg jalgupidi kraavis.
Sellel aasta on olnud mõned juhused, kui loomad teisele poole kraavi pulli eestvedamisel ujuvad.
Tundub, et kui loom ükskord läbi vee ära läheb, siis nad vett enam ei karda.
Rändama on nad läinud tavaliselt siis, kui kopli vahetusega natukene hilja peale jäänud, ületades kraavi päevasel ajal sellisest kohast, kus kallas ja põhi tugeva pinnaga.

Nüüd olen kindluse mõttes koplid ka kraavi vastasküljelt karjusega piiranud.

Paar aastat tagasi oli saade saareelanikest, kes peavad lihaveiseid. Paar korda olid mandrile põgenenud. Ei kujuta ette, mismoodi tagasi toimetati. Samas ühel tuttaval ka jõe ääres, ma ei tea, kuidas suvel, aga talvel olid ilma aiata- talvel ju süüa mujalt ei saa.

Talvisel ajal, lumega, nad söötmiskohast eriti kaugele jalutada ei viitsi. Mööda kinni sõkutud radasid käivad paarisaja meetrises raadiuses.
Alles kevadel lumesulamise ajal, kui loomad rändama hakkavad, tuleb karjus üle vaadata

Kuidas mõjub lihaveistele ristiku ädal.Kas nad ennast lõhki (täis) ei söö.

Üldiselt kuivaga pole probleemi millegiga, aga märja materjaliga tekib see oht küll. Ristikuga pole veel olnud aga lutshernist sõid küll kaks vasikat end palliks, aga õnneks märkasin ja ajasin neile toiduõli sisse ja mudisin neid ja jäid elama. Aastate jooksul on paar looma hukka ka saanud. Kui suudad neil 2x päevas silma peal hoida, siis pole hullu aga kui päris metsas elavad, siis on oht suht suur. Teine abinõu on see, et panna neile midagi kuiva (heina) kõrvale.

ma mõtlen märga ristikut.Kui aga panen sinna keskele kuivaheina rulli siis pole hullu.

Mul kadunud vanavanaema rääkis, et kolhoosi karjas õpetati talle vasikale heinakõrs sisse torkamist, et vasikal kergem saaks.
Suvel silokolonnis olles vahetasid Vahtseliina mehed ka oma kogemusi. Üks oli teinud nii nagu peab- vooliku suu (või oli see nina) kaudu makku ajanud ja seal siis midagi teinud. Teine mees olla lihtsalt noa makku lõõnud ja keeranud. Vasikas oli kohe kergentatult hinganud. Mõlemad loomad jäid ellu, aga ise ei julgeks riskida looma eluga kasutades nuga või heinakõrt.
Mina isiklikult küll ei laseks väikest karja ristiku peale terveks päevaks.

aga kui ma teen märja silo suvel(vihmasel ajal) kas see mõjub siis ka talvel kui panen rulli ette( Kas loomad võivad lõhki süüa) .Kas teil ainult on ainult silo või kõrvale veel hein ka?

Loomad on erinevad ja nii ka nende söömistiil. tean näiteks, et sõber pani möödunud talv kolme päeva silonormi ette kuna ei viitsinud külmaga igapäev traktorit käima panna, siis sõid tal kolm mullikat ennast lõhki. Mul on see aasta varutud 260 tonni heina 300 tonni silo niiet enamvähem pooleks aga silo hakkavad alles talvel saama ja silo kõrval hein ka aga omal pole küll näinud, et keegi oleks ennast talvel lõhki söönud. suurte loomadega pole omal probleemi aga noorkari on küll parajad õgardid. niikui uuele karjamaale saavad süüakse meeletult kõht täis ja siis oigavad. tähtis ongi vaadata kas loom pärast mäletseb või ei.
mis veel märga ristikusse puutub, siis põhikari sai sügisel 40 cm ristikusse lastud ja ei juhtunud midagi. Ma ei oska muud soovitada kui neid lihtsalt jälgida paar korda.