Soetasin lihaveiste varjualuseks kaarhalli. Peaks ok olema, vaja 9-12 meetrine jupike enne talve kokku panna - nii palju, et kari tormi varju saaks.

Üle aasta tuleb ette eriliselt superpiidreid lehmamammi suhtumisi, kus vaadatakse hirmunult vasikat nagu tulnukat. Seekord siis 3 korda poeginud lehm. Päeva ajal vaatasin, et hakkab ilmselt lähiajal poegima, läksin öösel kella 1 paiku vaatama. Õnneks alguses lehma ei näinud, leidsin hoopis vasika teiste loomade vahel ringi tuiamas. Otsin siis mammit... ei leia. Lõpuks siiski... mäletseb 50 meetrit eemal rahulikult. Viin vasika talle
lähemale, lehm paneb jooksuga minema . Siis oli enam vähem selge, et ternest pole ka saanud... Proovisin alguses heaga lehma kätte saada... no ei saa, tee mis tahad, jookseb eest ära. Õnneks traktorit ei karda frontaallaaduri küljes oleva rullihaaratsi abiga sain mammi maandatud, köie ümber sarvede ja koos vasikaga eraldi kohta. Jändasin hommikul kella 4-ni. Lüpsin ternest välja ja panin sügavkülma tagavaraks, nagu Jürto ükskord soovitas Väga piimakas lehm- vasikas sai oma jao, 4 liitrit sai külma ja rohkem ei jõudnud võtta, kuigi oleks veel olnud... Nüüd on nii, et kui vasikas imema läheb, siis mutt vehib jalgadega ja teeb igasugust tsirkust, et vasikas eemale peletada. See mammi on nii kaua kinni, kuni oma suhtumist muudab - üks aasta üks paanitseja istus 4 kuud kinni, et vasikas saaks piima. Loodan, et sellega saab kiiremini.

Seda janti nendega ikka on.Endal paarpäeva tagasi mullikal olid kaksikud.Sündides olid mõlemad elus ja paistis norm olema aga tund hiljem üks ikka andis otsad.Teine on esialgu kül päris tragi.Kasvult on muidugi suht väike aga vast kosub.Midagi ta seal mullika all imemas käib.Tahtsin küsida Andrese talult kuidas kaarhall õigustab ja kui suure siis lõpuks üles panid.Palju loomi ka sisse peaks mahtuma.Endal ka vaja kevadel teist varjualust ehitama hakata siis teaks kui suur peaks olema.

see aasta siis endal ka esimene selline juhus et mullikas ei tahtnud vasikat omaks tunnistada. samas ka oma viga, kuna üks agar tola tormas peale poegimist vasikat kohe põhuga nühkima ja siis mattis veel korralikult põhu alla ka et vasikal külm ei hakkaks no hommikul ei jäänud mul muud üle kui mõlemad koos lauta kinni panna. mullikas nööri otsa ja vasikas imema. kolm päeva on ära jamatud, juba lakub vasikat natu aga tissitamine käib ikka vaevaliselt. samas kõrval sulus poegis mullikas ja arvas et see mis temast välja tuli küll tema oma ei ole ja muudkui inises teises sulus oleva vasika suunas,enda omast jooksis või üle. katsin siis vaheaiad tekkidega kinni et ta teisi ei näeks, oma vissu tissi alla ja samas määrisin vasikat piimaga ja lasin oma piimast kätt mullul lakkuda, niimoodi meelitasin vasikat kah lakkuma. mõne tunni pärast oli juba superemme . raske aga põnev on see poegimisperiood

Ma seda tegelast tolaks ei julgeks nimetada- kui väljas -20 , on vastsündinud vasikas nagu krõnks, kõrvad ja nina ära võetud ja tõenäoliselt hommikuks kutu. Kõik sõltub muidugi asjaoludest, aga põhuga kinnikatmine võib garanteerida öö üleelamise, aga emainstinkti kadumist ei põhjusta- toon esmapoeginud vasikad alati suurte külmadega esimeseks ööks sooja ruumi ja hommikul viin muti juurde tagasi, kes vasika ka kohe rõõmsalt vastu võtab.

aga kas sa lased enne ikka mullikal vasikat lakkuda et side tekiks ja lõhna meelde saaks jätta, muidu on küll kahtlane ettevõtmine. reeglina mul loomad poegivad alates märtsist, kui suured külmad ikka möödas on.

Olen huvitatud sellisest lihaveise vasika ostmisest, keda ema omaks ei võta. Omal lüpsilehm olemas kellelt piima võtta.

Ikka lakuvad, nad ikka tõmbavad enne ternest ka enamasti, siis side tekkinud. Suuremate külmadega, kui vasika olen ära võtnud, olen ikka proovinud ka muti kätte saada. Muidu paanitseb karjas ja sageli ei lase nad vasikat äragi tuua ilma, et enne kinni võetud. Kui vasikast hoolib, siis kinnivõtmine on lihtne- lähed vasika juurde, silmusega köis valmis... teed näo, nagu tahaksid vasika kohapeal nahka pista, mutt tuleb sarvedega vehkima, sina viskad köie ümber sarvede ja valmis Sitt lugu on siis, kui mutt ei hooli, kui vasikale lähened. Siis peab kindlasti vanamoori kinni püüdma.

Tööd jäid detsembris seisma- läks külmale ja betoonitöid ei saanud tegema hakata. Vundamendiplokid sain maha - rekka ladus otse kruusa ja killustikuga täidetud vundamendikraavile. Nüüd vaja vöö peale valada, mis ära seob jne. Õnneks sain tee valmis, mis kaarhallini viib. 3 meetrit laialt sai must muld kooritud, selle asemele maakivid ja peale kruus. Üpris kulukas periood oli -2 kallurit ja kopplaadureid ka 2 tükki korraga tegutsemas ... hea, et osade asjadega ühel pool. Kevadel peab jätkama.

Ikka lakuvad, nad ikka tõmbavad enne ternest ka enamasti, siis side tekkinud. Suuremate külmadega, kui vasika olen ära võtnud, olen ikka proovinud ka muti kätte saada. Muidu paanitseb karjas ja sageli ei lase nad vasikat äragi tuua ilma, et enne kinni võetud. Kui vasikast hoolib, siis kinnivõtmine on lihtne- lähed vasika juurde, silmusega köis valmis... teed näo, nagu tahaksid vasika kohapeal nahka pista, mutt tuleb sarvedega vehkima, sina viskad köie ümber sarvede ja valmis Sitt lugu on siis, kui mutt ei hooli, kui vasikale lähened. Siis peab kindlasti vanamoori kinni püüdma.[/quote]
aga mul kõik loomad nudid ja vasika nahka pistmise nägu ka teha ei oska eks mul selle mullikaga oligi viga selles et see jobu tormas kohe peale poegimist ligi, peletas mammi eemale ja tegi võõrad lõhnad vasikale juurde, ja ega see vasikas seal põhu all ei püsi, 10 min ja ukerdab ennast püsti. eks ta läks hääd tegema aga välja kukkus nagu alati- sitasti

Ma olen huvi tundnud selle pehme kattega kaarhallist.Aga siis peab seest ära tegema,et nad seda ära ei lõhu.See pidi seest soojem ka olema.

No ole rahulik, ei tähenda see võõras lõhn midagi, küll aga pole mõtet neid kohe torkima minna, las nad olla. Kohe peale poegimist PEAB vasikas ternespiima saama. Ja selleks on aega kuni 4 tundi. Peale seda kahanevad vasika ellujäämisvõimalused. See, kui õhtul võtad värskelt poeginud vasika ja hommikul viid ta muti juurde esimest piima saama tähendab juba seda, et reaalselt on selle vasikaga kõik lootused maha maetud. Ja ei maksa ka seda arvata või loota kellelgi, et piim on samahea kui ternespiim juhul kui ternest pole võtta. Ternespiim kalgendub, piim mitte. (seda viimast pole siin keegi rääkinud, aga igaks juhuks mainin, et keegi jumala eest nii ei teeks) Minu kogemuste järgi ei tasu üldse neid mõne tunni jooksul puutuda. Vaata eemalt, mis toimub. Hiljem kui veenduda tahad, lähed ajad vasika üles, vaatad, kuidas ema ja vasika suhe on ja kas vasikas piima võtab. Suviti, kui loomad on karjamaal, siis näeme vasikat sageli alles mitu päeva pärast poegimist. Siis seda alajahtumise jama pole, aga sitikad võivad kurja teha ja kõrge rohi. Üldjuhul ikka ema teab, kus vasikas on Üks kurb juhus on, kus vasikas oli ühest silmast pime. Nägime, et lehm on poeginud, aga vasikat polnud, siis kammisime, nagu politsei laibaotsingul karjamaad läbi .... rohi oli kõrge ka.. Üles leidsime, kihulased olid silmalaud veriseks närinud, elus ta oli, aga kaasasündinud vead olid küljes ja võttis suuna peatselt pilvede poole. Nohjah, tuleb ikka igasuguseid asju ette, peaasi, et õiged otsused vastu võtta ja kõige olulisem, et asja veel hullemaks ei tee

Soojuse kohta ei oska midagi kosta- plekki saab ka soojustada- vastavad vahud olemas, mis pleki külge pritsitakse, nagu makroflex. Ma vaatasin, et odavamalt saan nii ja peaks ka tugevam jääma. Eks sai ka neid plastkattega halle uuritud. Võibolla on väga head asjad. Ma ei tea, kuidas lumega lood on- väidavad, et tuleb hästi maha... Samas, on pea igal talvel võimalust lugeda kilehallide kokkuvarisemisest või mahavõtmisest lume tõttu. Mul pole aega valvata, ja tahtmist tokiga lund susimas käia

Kuidas teie ammesid söödate.Täna läks Mullikal vasikas sünnitusega aiataha.Sõber kes on pidanud juba 20 aastat piimalehmi ütles,et pole veel sellist suurt vasikat näinud.Miks kuram see vassu siis seal sees niisuureks kasvas.saime ta kül kuidagi kätte aga otsad andis hiljem ikka.Emaga õnneks vist asi korras.

Paar aastat tagasi juhtus meil sama moodi, tookord läksid mõlemad aiataha. Poegijaks oli üle keskmise vanem lehm.