Jah, kui ristikut järgmisel või ülejärgmisel päeval pressida, jääb rull ilusti vormi. Samal päeval pressides või jahedate ilmade korral on niikusesisaldus suur, niiskus valgub rulli põhja ja ülemine ots vajub sellevõrra lössi. Oled ilmselt näinud rulle, mis poolenisti vett täis, nagu kompotipurk.

jah vot siin see tõsi on.Olen enamuse samal päeval pressinud.Ehk siis ilma närbumatta.

Arvestades kile ja võrgu ja kütuse hinda, oled üsna rahakas härra, et vett kilesse pakid . Ise eelistan kuivemat massi pakkida- lõpptulemus on sama, aga töö ja materjali kulu on väiksem.

Kui pole aega sellega mängida,et niidan ja siis närvutan ja siis pressin kiletan.Vaja on ka muid töid teha.Ja sai ka proovitud seda närvutatud silo teha siis vassudele meeldis kohe kindlasti see toorem kraam rohkem.Selle lõhn on juba teine.Kui aga vaadata kuidas teevad vennad Siloteenus.ee.siis seal ei toimu ju ültse mingit närvutamist.Palju seda kilet siis ikka rohkem läheb.

Samuti on närvutamisega oht, et silo ei võta seda õiget käärimist sisse ja läheb perse. Ristiku puhul on kindlam, et press kohe niiduki järgi, kui närvutada siis alla 24h pole mõtet. Kui olen märjast massist (kahe vihmahoo vahel) silo teinud siis ei ole keegi kurtnud, et hukka oleks läinud. Kui on massi palju siis kindlasti lasta mingi aeg vaalus ka närbuda, ega see hein ilma liigutamata eriti ei kuiva.
Närvutamisega tuleb kindlasti lõppkokkuvõttes odavam. Talvel on ka kuiva siloga kergem majandada.

Sellevõrra läheb kilet rohkem, palju silorulle raisku läheb! Kui hukka läheb 0 rulli siis on ju puhas võit! Kui hukka läheb 100-st 10 rulli siis on ju selle 10 rulli kile ja võrk ja nende tegemiseks kulutatud aeg ja raha maha visatud.

Sõltuvalt sellest, mitmes niide ja kui palju närvutatud, võid 100 rulli asemel saada 50 rulli. Sügisene ädal on vesine- seal tuleb eriti esile. Ka esimesel niitel on suur vahe sees- Vaata kasvõi niiduvaalu- pärast niitmist on vahel nii, et üle vaalu sõites traktor kõigub kergelt. Järgmisel või ülejärgmisel päeval , kui vaalutiga põldu lähen, saan samasuure vaalu siis, kui 2-3 vaalu kokku lükkan. Vahe on väga suur. Kui sügisel ädalasilo teed, proovi järele ja võrdle massi vahetult pärast niitmist ja paari päeva pärast. Selle aasta rekordsilo tuli punasest ristikust. Teisel või kolmandal päeval pärast niitmist sai pressitud. Saagiks 20 rulli (120cm) /ha. Ma arvan, et närvutamata massi oleks tulnud poole rohkem... Sellest tükist niipalju, et keegi oli visanud 20 või 30 liitriseid plastikkanistreid ristikupõllule maanteelt. 6 tk olid puntras koos- mass oli nii võimas, et kankusid ei näinud enne, kui niidukist läbi käisid ja tagant välja lendasid. Mul jääks pooltel maadel saak koristamata, kui silo nii värskelt ära pakiksin

Üks suurfirma agronoom ütles mulle.et kevadel ilusa ilmaga esimene niide tahab närbuda üks päev aga mitte rohkem.Muidu tuleb juba kuivheina rullimine ja kiletamine.Hilisemad niited võivad vähem närbuda.Kui kaks või kolm päeva maas vedeleb siis ongi heinategu mitte silotegu.

Nii võib öelda küll 2 või 3 päevase närvutamise kohta (mis ei tähenda, et 2-3 päeva tavaliselt närvutan). Sõltub sellest, mis ilm ja kui tihe ja mis taimestikust mass. Kui on ristik+kõrs, siis kõrs on järgmisel päeval kahisev ja ülejärgmisel juba tahaks kaarutamist saada, kuid ristikuvars on tugevalt toores. See on näitaja rulli kokkupanekul- kiles ühtlustub niiskus. Kuivsilo läheb suurepäraselt käärima ja maitseb looomadele hästi, vastupidiselt paarile arvamusele. Sel aastal tehtud võibolla 300 rulli kuivsilo- kvaliteet väga hea.

Sellel aastal tegin odrast silo. Oder sai rulli pandud siis, kui oli kollakat tooni juba sees, vars veel roheline. Tera oli pehme ja sõrme vahel muljudes läks katki. Niitsin maha, kohe vaaluti järele ja rulli. Oluliseks pidasin suuremat niiskust, et tera pehme oleks. Traditsioonilise 6 kihi asemel sai 8 kihti kilet pandud- nii oli soovitatud. Nüüd on esimesed rullid lahti lõigatud. Terad on osaliselt laiali läinud, nagu muljurist läbi, seda eriti välimises osas, kus valtside muljuv surve suurem, eriti lõpus, aga ka seespool. Saagikusest. Saagid olid väga väga erinevad. Põldudelt, kus sõnnikut ei pannud, tuli 4,5-5 rulli ha kohta. Üllatuse - 12,5 rulli/ha pakkus 2 ha põld, mis sai sügisel sõnniku. Sellel põllul tekkisid ka allakülvil probleemid, mis alles nüüd on oma olemasolust märke hakanud andma. Mujal polnud allakülviga probleeme.

ma ka tegin siin algul paar aastat tagasi.Loomad selle silo üle just rõõmsad polnud ja kui sai uuritud,et miks siis sain siit sealt vastuseid,et odra ohakas pidi olema kehva tegur seal see.Aga samas tegin kaerast siis see oli kül nagu magustoit.

Ma pelgasin alguses sama teemat... ei tea, milles erinevus, aga 10 mullikat söövad natuke vähem, kui rulli päevas. Ma ei jõua neile ette tõsta . Ega mass liiga kuiv või täiskasvanud polnud, et ohted liiga tegid?

On keegi vikki siloks teinud? Mis normiga olete pannud seemet,segus kaeraga nt? nisuga?

Tere selline küsimus.

Olen kusagilt kuulnud, et peale silopalli kiletamist ei tohiks neid transportida ca. 3 ööpäeva kas vastab see tõele või on puht kama kas kokku vedada need järgmine päev.

mina just olen kuulnud, et vedada võib esimese 24 h jooksul. peale seda ei tohiks 2 nädalat palle puutuda, nii kaua pidada käärimisprotsess kestma.