Vaidlus käis mineraalmaade kohta, enne millele Treflaani mulda viima hakates peaks päästeametile teada andma, et tegu on tolmu mitte suitsuga.

Kevadel pritsisime täiesti kuivale mullale treflaani. Ja nüüd on näha, et mõjus täiesti. Üks põld oli kodu lähedal ja kartul kõrval kohe. Igaks juhuks sai kümme meetrit kartulist eemalt alles pritsitud. Nüüd on näha, et seal kus pritsitud, umbrohtu pole kuid kartuli kõrval on. Samas on pritsimata jäänud osal raps ka tunduvalt ilusam. Ühes kohas jäi prits kogemata tööle 3 sekundiks kui traktor ei liikunud. Ja ega sellel kohal raps ka praegu kasva. Mis ma tahan öelda, et liiale minna selle treflaaniga ka ikka ei tasu ning seni oleme seda kasutanud keskmise soovitusliku normiga ja nii ka edasi.

Kui rohumaa juunis üles künda, kas annab sellele augustis talirüpsi külida?

Ei hakanud uut teemat püstitama - arvan, et küsimus sobib siia. Kas keegi on proovinud suvirapsi kasvatada nn. kergel mullal. Muld on suhteliselt liivane ja põuakartlik ning loomulikult ka toitainetevaene. Kui nüüd õigel ajal külvata, väetata vatavalt,korralik taimekaitse ja kui taevast normilähedaselt vihma ka tuleb.... Mida arvate kas tasub proovida? Sellelt põllult olen muidu rukist ja otra koristanud ca 3-4 t hektarilt.

Elmisel aastal oli seal rukis. Põld sai randaalitud ja hiljem ka kerge glüfosaadiga üle tehtud. Väetan vast kahes jaos ja vastavalt ilmastiku tingimustele ka leheväetist. Üks variant on veel, et jõuab läga külvi alla vedada aga see on kahtlane.

Liival ja turbal läheb raps päris hästi.

Rääkige mehed, kes te intensiivselt rapsi kasvatate, kui tihti (1-3x) tuleks haigusi siis tõrjet teha ja millal (juba profülaktiliselt). Millised on need haigused (tõusmepõletik, valge-, mustmädanik, hallitused, ...)mis enim muret teevad. Kas piisaks ainult Folicurist või tuleks mingi kangem (kallim) fungitsiid välja käia.
Minul vist (tagantjärele mõeldes) on siiani enim "saaki hävitanud" hoopis öökülmad ja nälg.

Terves kehas terve vaim.

Rapsikasvatuses olen alles poisike. Eelmisel aastal kasutasin esimest korda (möödunud oli 4 aastat) samal põllul uuesti rapsi. Oma parimale põllule, millel oli tekkinud kerged hallitustäpid kasutasin Fastaciga samal ajal paagisegus ka Folicuri. Sügisel oli põld aga täis suuri laike rapsiga milledel priskete-pakatavate kõtrade asemel väikesed-väärakad seemneteta junnid. Hiljem erinevate „ekspertide“ arvamusele tuginedes sai saatuslikuks hoopis varajane aprillilõpu külv.

See eest ülemöödunud aastal viskas väätistemüüja mulle vembu ja saatis mulle tellitud rapsiväetise asemel tavalise, ilma väävlita. Mina tegin veel sellise tembu ja külvasin selle ka koos rapsiseemnega maha, hiljem puudujäävaid aineid lisamata. Ütleme, et sügisel jäid ka loodetud saagid saamata, st saak oli selline nagu loota oli.

Sina tafka oled teise põlvkonna rapsikasvataja. Kindlasti on sul vanades põlluraamatutes lisaks „terves kehas terve vaim“ rapsi haiguste, nende tõrje kohta veel tähelepanekuid.

Ma olen viimasel ajal loetud raamatute põhjal rohkem seda meelt, et õige väetamine ja hea viljavaheldus on kasulikum
kui pärast haigustega võitlemine. Olgu siis raps või teravili. Haigused on ikkagi sõnumitoojad lõpuks. Umbrohud samuti.
Me oleme mõningatel aastatel pritsinud folicuriga 0.5l/ha samal ajal hiilamardika tõrjega. Eelmine aasta ei teinud üldse ja
ilmselt me ei kaotanud küll midagi. Rohkem jääb mikrode taha see saak.

Räägi lähemalt, kuidas on kasulik kasvatada rukist-kaera mis on haiguskindlamad võrreldes nisu-rapsiga. Kui lugeda sügisesi hinnaprognoose, siis 1 tonnine rapsisaak (hind 4 kr/kg) ja 5 tonnine odra-, rukki-, tritiku-, kaerasaak (~0,8 kr/kg) annavad sama tulu. Kui taimekaitsesse investeerida ja võluda rapsilt nt 1,3 tonnine saak, siis odra puhul peaksin üritama juba maakonna rekordit.

Targad mutikesed külapeal teavad, et nt Leedus pidi olema tavaline üle aasta rapsi kasvatada. Minu ainus viga on see, et ma ei viitsi kive korjata ning seepärast oma põlde enamasti ka ei künna vaid randaalin.

Ants vaata kõik viskavad vahel kellelegi vembu,väetise müüja vembutas mind samuti samal aastal kui sind ning samamoodi.Hilissügisel tellitud mikrodega väetis jõudis kevadel kohale 24-6-12 moel.Ei osatud midagi kosta järelpärimise peale.Midagi sai pritsiga küll lisaks antud aga polnud tolku midagi.Põldu koristades tekkis tunne et kombainil põhi alt ära,eest läheb sisse aga punkrisse ei tule midagi.Nüüd sai tagasi vembutatud ostes ise väetist sealt kust ostavad "ekperdid",surun selle 800kr/tonni pealt parem enda taskusse mis muidu vahele lükatakse.

Ilmselt pole sa veel piisavalt laisk. Leedukate kohta seda aga öelda ei saa, neil on piisavalt raha ja aega, et taimekaitsega tegeleda.

Tead sa ehk sellest rahast ja ajast rohkemat rääkida. Folicuri liiter maksab 440 kr-i. Pritsimine ca 100 kr-i. Mis hinnaga on need fungitsiidid mida tuleks kasutada, kui üle aasta (kahe) rapsi maha panna. Kas siis on väga ulme 1-1,5 tonnist saaki loota???
Minul on selleks tritikalet külvatud, et huvilistele näidata kuhu raha ja aeg maetud on.

Miks üle aasta ja miks 1 kuni 1,5 tonni?