Noh, mis pinnas see siis olema peab et muld nii kõva on. Samas meil on siin selline liivasem muld, mõtlesime ka mingi hetk freesile aga vist poleks vaja tegelt, T25 varajast maha pannes tükib kohati sisse vedama isegi tegelt.

No uuri välja.

Kõvem pinnas on savise lõimisega liivsavi ja savi maadel.Nende muldade puhul on minu arvates freesimine vajalik.Meil siin põhja-eestis pole eriti sellist mulda vaid vana merepõhi ehk paeplatoo ääre alune on liiv ja paeplatoo kõrgemates kohtades on selline saviliiv lõimisega muld, mis on muidu viljakas aga kivisuse tõttu ei sobi kartulile.Lisaks on veel palju turbamaad, mis on minu arvates hea muld kartulile kui aasta pole liiga sademeterohke.
Tegelt meil on üks kraaviäär, kus kraavist välja tõstetud pinnas on laiali aetud.Põhjast on liivakivi välja tulnud, oleme iga aasta kive sealt korjanud ja sügisel sai kombainis ka kivid kasti visatud.Nendega oli hea auke täita.No igatahes oleme seal kividest lahti saand.Aga point selles et see maariba on seal ilgelt kõva niiet kohati ader maasse ei lähe.
Nüüd sügisel oligi seal kartuli mugulad muundunud ja väikesed.
Tegelt uuriks et mis mullastiku te kartulile heaks petae.Et kas turvas, madalama huumushorisondiga liivamaad või savikamat maad.Mul endal viimasega kogemus puudub.
Aga turbaga kogemused head välja arvatud siis 2008, kui saak oli super aga kombain uppus, liivamaaga sammuti head kogemused aga minu kogemuse järgi thab suuremat väetise normi aga ma arvan et 1000 kg ha on normaalne.Turbas vahest 800.

Omal siin mure, et igal põllul on see mullastik nii erinev(st. ühel põllul mittu mulla tüüpi)
Hea- no omal siin ühel põllul, õigemini ühe põllu servas on sihuke huvitav muld. Mis õige nimetus on, ei tea. Igatahes sihuke must muld. Isegi tugevalt märja sügisega ei olnud seal koristamisega probleeme. Sihuke sõmer või nii- ei jää tükki ega midagi. Kartul oli seal väga ilus- ühtlane suurus(väikseid polnud, kõik suured), kartulil polnud ebakujusid ega midagi.
Sihukest mulda võiks rohkem olla

Vaata mullakaardi pealt järele.http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Muidu must muld esimesena turvas tuleb meelde.Ega see et ta sügisel kannab märjaga masinat ei tähenda et see turvas ei või olla kui selles kahtlesid.Turvast muidu on 3 eri tüüpi, see pakuks et siis vahest kõige õhem turvas neist kolmest.

jep ja see kartuli kasvatamiseks suht hea ka, meil tuttaval asub turbamaa natsa kõrgemal pinnasel, sellega on nii et kui suvel ladistas nii et jube ja ise ei saanud põllule mineku peale mõeldagi, siis see härra 4 tunni pärast võttis kartult. Kuigi meil on ka suht hea veeringega mullad, just enda põld eriti.

Tervist

Olen siin täitsa uus ning ei hakanud uut teemat tegema kartuli kohta. Tahtsin lihtsalt küsida, et kas kuskil on olemas nn kartulikasvataja A ja O-d ehk mingit õpetust kus oleks käsitletud vajalike tööde järjekorrad, ajastamised jne. Hetkel on info väga laialivalguv ning raske on leida terviklikku kompotti. Eelkõige huvitab mind väetiste kasutamine (mulda külvates ja ka leheväetised, kui palju ja mis ajal jne), vajalikud protseduurid intervallidega lehemädaniku ning umbrohutõrjeks jms. Lisaks sellele huvitab mind ka see šoti tehnoloogia. Seni on sellest arusaam, et kasu tuleb kivisel maal kasvatades ainult.

Siia tuln eelkõige nõu küsima kuna kartulikasvatusega on üsna kaua juba tegeletud kuid tulemust väga ei ole näha. Parimatel aegadel isegi sai kuni 25ha maha pandud. Viimase tõuke andis eelmine aasta kus oli küll külvipind vähenenud kõigest 2ha-le ning saak oli masendav 10t/ha kohta. Müügiks ei saanudki suurt midagi. See ajendas mind rõhuma effektiivsusele ning otsustasin, et enne külvipinda ei suurenda kuni on saavutatud vähemalt kahel järjestikusel aastal 40+t/ha saak. Kui see ka ei aita, siis on targem loobuda. Ning seda ka, et tegelikult olen ma antud hetkel suuvooder oma isale kes ametlikult asja juhib. Kahjuks vanemad inimesed kohati ei taha väga uuemate suundadega kaasa minna ning tiksuvad nulliringis ja Ansip on süüdi Proovin seda siis enda näite puhul parandada ning reaalselt asju juhtima hakata ise õigemas suunas. Raske saab olema.

Seda ka tahaks teada, et kas valge ristik sobib nn põllu puhkamiseks. Valge just seetõttu, et seal saaks ka meie mesilased tööd teha.

Ristik on hea eelvili, samamoodi on ka teised liblikõielised.Näiteks hernes.Head on ka raps rüps ja teraviljadest oder.Mul on siin mingi viive rosenbergi raamat aastast 1994.Seal on eelvilja kohta katse, et kitseherne järele pandud kartul andis 70% suurema saagi kui odra järgi.Aga noh see on 20 aastat vana inf ja ega erinevate uuringute vahel on vasturääkivusi.
Ise paneme kevadel võibolla osa kartulit põllule kus eelmine aasta oli raps ja enne seda oli vist põldhein.
Muidu mingit infi saad siithttp://pikk.ee/est/taimekasvatus/Ruhvelkultuurid/kartul/, aga netist leiab ka otsides palju.

Mulle tundub ka et turvas on hea kartulile, pealegi ei ole seal kive.Ma ei saa aru miks ühelegi kultuurile turvast ei soovitata.Ilmselt on põhjuseks liigniiskuse oht.
Aga see saak oleneb sitaks sordist.Näiteks oleks eelmisel aastal korralikult sademeid tuld oleks ma princessilt 50t välja võlund.Oli muidu 35, aga veits keskmise suurusega oli.See vähendaski saaki.JA uus seeme loeb ka palju.

Eile sai siis esimene umbrohutõrje tehtud Titus 25 g ha+ sencor 300g ha+ kemiwet.10 päeva pärast tõmban veel titusega 25 g ha üle.See aasta sai muldamine ka teist moodi tehtud.Paar nädalat peale panemist sai kitsate korpustega läbi mullatud ja asi vask.Ei äestanud ka.

Mul kasvatatakse nii ,et sügisel kartuli põllule (käsitsi), kevadel hakkab kasvama, eriti me küll ei kasta aga paar korda suve jooksul ikka.

Ma ei saa nüüd hästi aru, et kas sa siis paned sügisel juba maha ve?

Ma ka eriti aru ei saa mis asja tehakse.

Kas keegi on juba lehemädanikutõrjega alustanud?Endal on plaan uuel nädalal alustada.

Viimasest muldimisest tiba üle nädala möödas - ootan vast nädala veel ja siis koos titusega äkki ka infinito peale.

kellelgi on juba lehe kaudu ka väetist antud? Ma siin ei tea millise ilmaga see parim oleks ning hetkel plaan natuke vihkma oodata ja peale seda kartulile peale lennata.