Tsiteerin Aastavakk 2005-e (Kaido Edenberg, konsulent):
2002. aastal külvati maailmas otsekülvi meetodil umbes 72 miljonit hektarit põldu. 2003. aastal kasutati otsekülvi Soomes umbes 41% taliteravilja külvil. Need arvud näitavad maaviljeluses tekkinud suunda.
Otsekülv on meetod, kus kultuur külvatakse külvikorras eelneva kultuuri kõrde, teostamata külvi eel mulla harimist. Võimalikuks sai see meetod 50-ndate algul, kui õpiti tõrjuma pikaealisi umbrohte ainetega, mis ei pidurdanud kultuurtaimede kasvamist. 70-ndatest on selleks aineks glüfosaat. Vilja väike müügihind, glüfosaadi ostuhinna langus ja kütusehinna väga suur tõus on ka Eestis soodustanud üleminekut vähesele mulla harimisele või koguni sellest loobumisele.
Selline üleminek on suur muutus maaviljeluses ja ka maaviljeleja mõttemallis. Üldiselt nõuab otsekülvi kasutamine maapinna struktuuri ja maaparandussüsteemide korrasolekut. Kogu tööde kett on veelkord vaja üle vaadata ja määratleda tehtavate toimingute ajad ja võimsused. Samuti nõuab meetod maaviljelejalt uute teadmiste juurdeõppimist ja uutmismeelt, sest vanade viljelusmeetodite kasutamine otsekülvil annab kahjuks alati tagasimineku saagi numbris.
Kuigi otsekülv on ajalooliselt suhteliselt vana viljelus meetod, on teaduslikke uurimistöid sellel alal vähe. Eestis on sellega tegelenud hr. Peeter Viil Eesti Maaviljeluse Instituudist. Soomes on ka sarnaseid katseid tehtud, aga põhiliselt saagi ja väetamise alal. Kõige suuremad lüngad uurimustöödes on viljavahelduse, keskkonnamõjude, toitainete ringluse ja taimekaitse vajaduste osas. Tavalise külvi meetodi vajadused ja mõjud keskkonnale on palju paremini uuritud.
Otsekülv nõuab lisaks oskustele spetsiaalset külvikut. Tavalise sahkseemendiga tehtud otsekülv otse kõrde ei õnnestu.
Eestis on otsekülvikutest tuntumad järgmised külvikud:
• Kongskilde (www.sampogrupp.ee), ja
• VM (www.starfeld.ee).
Osade külvikute kasutamise eelduseks otsekülvil on siiski eelnev minimeeritud mulla harimine. Tootjatehas soovitab nendel külvikutel otsekülvi väga soodsates tingimustes.
Kas otsekülvi meetodit tasub kasutusele võtta? Seda peab otsustama iga maaviljeleja ise. Kindlasti on otsekülvimeetodil suured plussid.
Ega ei ole Hr Edenberg midagi uut välja uurinud-täheldanud? 4 aastat artiklist ikkagi möödas. Äkki lätlastel on midagi ......
|
