www.eko.org.ee/gmo/images/stories/glfos ... tspalu.doc
Natuke juttu glüfosaadist
| Foorum põllumeestele http://foorum.rodnas.ee/ |
|
| Otsekülv http://foorum.rodnas.ee/viewtopic.php?f=2&t=314 |
3. leht 20-st |
| Autor: | janek_s [ Pühapäev Jaan 04, 2009 9:34 pm ] |
| Teema pealkiri: | |
Ok.Uurin lihtsalt teiste arvamust selle kohta kumb varjant on "minimeeritum"? Kas kergadraga töölaius 2m kevadel alla 10cm ja peale seda külvik peale. Või randaaliga 4m sügisel üle 10 cm ja kevadel alla 10 cm. Mullakaitse omaette teema;muldade tihenemine,pestitsiidide jäägid mullas(sealt edasi toidulaual),külvikord,huumuse säilitamine tõstmine jne jne |
|
| Autor: | Kaido [ Pühapäev Jaan 04, 2009 9:37 pm ] |
| Teema pealkiri: | |
Lugesin sealt eria lehelt,et saagil väga tapvat vahet kül pole.seal oli veel igasugu näiteid erinevatelt muldatelt. |
|
| Autor: | ants [ Neljapäev Jaan 08, 2009 6:48 pm ] |
| Teema pealkiri: | |
tafka kirjutas: Hernes või/ja ristik võiks külvikorras hõlmata 20-25%, isegi siis kui need üleaasta ikalduvad. Teravili ja raps, mis neile järgnevad on tavaliselt 20-30% suurema saagiga, sealjuures võib väetise norme kuni 2 korda vähendada. Põhimõtteliselt on kasulikum toota 3/4 maast 25% kõrgemat saaki kui terve pinna peal higistada ja saada sama kogusaak, vahe selles, et ühel juhul on kulutused oluliselt kõrgemad. Räägi natuke oma ristikutest, kas di- või tetraploidne? Lutsern-mesikas-nõiahammas-galeega-lupiin, ei tasu end nii ära?? Saaksid ju vähemalt lutserniga (ei ole teisi uurinud) OTS-seemnega külvata, või peab-tasub ka liblikõielisi vaid sertifitseeritud seemnest külvama-külvata.
Kaua põldu ristikus üldse hoiad, ainult allakülviaasta, pritsid kevadel mai lõpp juuni algus, hekseldad pritsid hiljem, müüd korra-kaks siloks ..........?? Pärast pritsid ainult glüfost, või mõnd erku segu. |
|
| Autor: | tafka [ Reede Jaan 09, 2009 9:49 am ] |
| Teema pealkiri: | |
Ristik on seemneks, nii et sert seeme läheb maha allakülvina, mida siis järgmine aasta saab koristada. Peale seda tuleb teravili. |
|
| Autor: | Toomas [ Laupäev Jaan 10, 2009 4:13 pm ] |
| Teema pealkiri: | |
http://www.eria.ee/public/files/Infoleht_173.pdf http://pmk.agri.ee/est/ettekanded/Saku2006.ppt Min.harimise ja otsekülvi korral on võimalik efektiivselt kasvatada järel-ja vahekultuure(keerispea,rüps,teraviljad jne.)ning allakülve(punane ristik,raihein jne.)Eesmärk on siduda toiteelemente ja vähendada toite elementide leostumist veega.Augustist kuni suvivilja külvini on haljasväetiskultuuridel 3-4 kuud vegetatsiooni.Näiteks punane ristik kogub selle ajaga üle 100 kg lämmastikku ja annab selle kevadel pärast glüfosaadiga pritsimist põhikultuurile.Selle N maksumus ostes on üle 1000 krooni.Kui min. harimise korral on pritsimise aeg vähemalt nädal enne harimist-külvi,siis otsekülvi korral võib glügosaadiga pritsida ka kuni 2-3 päeva pärast külvi.Head katsetamist. |
|
| Autor: | janek_s [ Laupäev Jaan 10, 2009 8:14 pm ] |
| Teema pealkiri: | |
www.eko.org.ee/gmo/images/stories/glfos ... tspalu.doc Natuke juttu glüfosaadist
|
|
| Autor: | Toomas [ Pühapäev Jaan 11, 2009 12:42 pm ] |
| Teema pealkiri: | |
Kahjuks on enamus herbitsiide veelgi mürgisemad kui glüfosaadid,aga võimalus on hakata ka mahedaks,eriti kündjatel,kui raha on. |
|
| Autor: | janek_s [ Teisipäev Jaan 13, 2009 6:30 pm ] |
| Teema pealkiri: | |
Kas otsekülvimehed on siiani olnud ka keskkonnasõbraliku tootmise taotlejad? |
|
| Autor: | ants [ Teisipäev Jaan 13, 2009 6:50 pm ] |
| Teema pealkiri: | |
Otsekülvajatel on enamusel külvid külvikorras (nt:raps-teravili-liblikõieline-talivili-(teravili)-raps). Saavad kasutada lämmastikväetisi alla 100 N-i keskmisena. Isegi mahe võib ka olla otsekülvaja .... no .... teatud tingimustel-aastatel. |
|
| Autor: | janek_s [ Kolmapäev Jaan 14, 2009 6:52 pm ] |
| Teema pealkiri: | |
Taimekasvatus konsulentidelt on olnud kuulda et edaspidi lubatakse keskkonnasõbralikul majandajal kasutada glüfosaati 1(ÜKS)kord viie aasta kohta.See peaks tähendama seda et otsekülvajad ja randaalimehed vist sealt "väravast"läbi ei mahu.Asi pidi olema praegu arutamise tasemel ja kinnitatud veel ei ole????Ehk on keegi rohkem kursis asjaga????? |
|
| Autor: | tafka [ Kolmapäev Jaan 14, 2009 6:56 pm ] |
| Teema pealkiri: | |
mahuvad küll. |
|
| Autor: | Toomas [ Kolmapäev Jaan 14, 2009 10:46 pm ] |
| Teema pealkiri: | |
Kindlasti keelatakse glüfosaatide kasutamine koristuseelselt,mis on ka igati loogiline.Ilmselt keelatakse glüfosaadid ka mustkesal ja sissekündmiseks mõeldud haljasväetistel,kuigi sellel ei ole mõistlikku põhjendust ja ei oma ka erilist tähtsust nii min.kui kaotsekülvil.Igal juhul jääb otsekülv kõige keskkonnasõbralikumaks tehnoloogiaks.Tegelikult teab P.MIN. ainult künnipõhist tehnoloogiat.PÕHIPROBLEEM KSM rakendamisel on raha mida ei jätku kõigile taotlejatele. |
|
| Autor: | janek_s [ Neljapäev Veebr 12, 2009 11:16 pm ] |
| Teema pealkiri: | |
Tänasel j-jaanis toimunud tatoli päeval väitis hr. M. Horsch et "meie kandis"ei ole otsekülv mõistlik tegevus kuna ei segata põhku ja kogu seda rämu mullaga.Kas otsekülvimehed olid ka kohal,kui olite siis mida arvate? |
|
| Autor: | ants [ Reede Veebr 13, 2009 2:13 pm ] |
| Teema pealkiri: | |
Mina arvan, et Hr Horschil puudub meie tingimustele vastav otsekülvik. Väga tobe oleks olnud, kui ta konkurente kiitma hakkaks. Hr Horsch mainis, et midagi kusagil küll on. Kasutaja Ukul ehk on profitesti selle kohta?? |
|
| Autor: | Uku [ Reede Veebr 13, 2009 3:56 pm ] |
| Teema pealkiri: | |
Uku kirjutas: Kasutatud Horsch 4 CO Airseeder http://www.keepandshare.com/doc/view.php?id=979540&da=y
Kasutatud Zetor 7341 super, 8441 Proxima http://www.keepandshare.com/doc/view.php?id=867498&da=y Horsch Airseeder on Sprinteri eelkäija ja erineb ainult pisiasjades, nii et olge lahked.... Pronto kohta ei ole veel teste leidnud. |
|
| 3. leht 20-st | Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi |
| Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group http://www.phpbb.com/ |
|