see ares töötab väga hästi ja ennem külvi ikka lasevad randaaliga(aresega) üle ja läheb küll.. Aga vead mis pidavat olema keevitus kettaste kinnitusel. Selle kuradima pii või mille küljes see on et ei taha alati kinni pidada.. See pilt mille ma lisasin on tehtud ma ei tea kus ja ma ei tea isegi millal..

ANTSULE:viljavahelduses on teraviljad vaheldumisi rapsi ja liblikõielistega.Näiteks:1.taliraps(rüps)2.talivili (nisu, rukis,oder)3.hernes(ristik), 4.teravili (5.teravili). Teravili reeglina ei järgne üle 1x 5 aasta jooksul.Viljavahelduse kombinatsioone on palju.Kuna taliviljad talvituvad otsekulvis tunduvalt paremini võrreldes künniga ja töömaht sügisel on väiksem,siis on taliviljade osatähtsus mõistlik viia üle 50% .Samuti on talivilja saagipotensiaal suurem.Talioder ja talirüps toovad ka koristuse juulisse,mis hajutab kombaini ja kuivati koormust.NB.Talioder ei talu hästi liivaseid põlde.Aga talvekindlad sordid otsekülviks on olemas.
Soovitan alustamiseks otsekülvi proovida just taliviljade külvil rapsi-või herne kõrde.Selle taliviljakülviga tulevad toime ka tavaotsekülvikud (Väd. Rapid või Kongskilde),rääkimata VM-ist või Great Plainsist.
Kõige suuremaks takistajaks min.harimisele ja otsekülvile üleminekul on klassikalise agronoomia põhitõde :KÜNDMINE ON KÕIGE TÄHTSAM AGRONOOMILINE võte. Üks asi on vanadel teadmistel põhinev arvamus,teine asi on uutel teadmistel põhinev praktika.Kõige raskem on murda vanu dogmasid (eelkõige usku).Aga rasked ajad sunnivad inimest mõtlema ja kulusid tuleb kärpida õigest otsast.Kalleid ja võimekaid otsekülvikuid on tarvis alles täielikule otsekülvile üle minnes.

Kiidaks vahelduseks. Olete tublid, kes teadmisi ja kogemusi ainult enda teada ei hoia!

Küsiks: Kuna ilma künnita viljeledes taliviljadele, -rapsidele vähem lämmastikku jääb, kui künni meeste orastele (näevad ka välja nirumad), oleks vaja ehk sügisel turgutada (kui paljuga). Või ei anna see efekti (majanduslikku).
Oma liblikõielisi kultuure külvate ikka allakülvis (mitte puhaskülvi), kuid kas ainult varastele otradele alla, või annab ka taliviljade vahele (kevadel, või sügisel peale koristust) teist maha panna?

http://www.eria.ee/index.php?page=211& Internetis otsekülvi kohta infot otsides leidsin sellise raamatu (tasuta lugemiseks Internetis). On keegi tutvunud selle teosega?

Kahju,et selles raamatus päris otsekülvist pea-aegu ei räägitagi.Põhiliselt räägitakse seal pindmisest harimisest ja harimisest koos külviga.Otsekülvi mõistet kasutatakse veel väga laialt,hõlmates külvi künnile,min.hahimise järgset külvi,kui ka otsekülvi kõrretüüsse.Eestikeelset kirjandust otsekülvi kohta on tõesti vähe.Arvestatavad ongi ainult Peeter Viili katsed ja kirjatükid mida saab kätte internetist.

Otsekülviku nime kannatab sellest reast ainult deere 750a.

Oled sa pihta saanud, kuidas sellega väetist külvatakse?

Tsiteerin Aastavakk 2005-e (Kaido Edenberg, konsulent):
2002. aastal külvati maailmas otsekülvi meetodil umbes 72 miljonit hektarit põldu. 2003. aastal kasutati otsekülvi Soomes umbes 41% taliteravilja külvil. Need arvud näitavad maaviljeluses tekkinud suunda.
Otsekülv on meetod, kus kultuur külvatakse külvikorras eelneva kultuuri kõrde, teostamata külvi eel mulla harimist. Võimalikuks sai see meetod 50-ndate algul, kui õpiti tõrjuma pikaealisi umbrohte ainetega, mis ei pidurdanud kultuurtaimede kasvamist. 70-ndatest on selleks aineks glüfosaat. Vilja väike müügihind, glüfosaadi ostuhinna langus ja kütusehinna väga suur tõus on ka Eestis soodustanud üleminekut vähesele mulla harimisele või koguni sellest loobumisele.
Selline üleminek on suur muutus maaviljeluses ja ka maaviljeleja mõttemallis. Üldiselt nõuab otsekülvi kasutamine maapinna struktuuri ja maaparandussüsteemide korrasolekut. Kogu tööde kett on veelkord vaja üle vaadata ja määratleda tehtavate toimingute ajad ja võimsused. Samuti nõuab meetod maaviljelejalt uute teadmiste juurdeõppimist ja uutmismeelt, sest vanade viljelusmeetodite kasutamine otsekülvil annab kahjuks alati tagasimineku saagi numbris.
Kuigi otsekülv on ajalooliselt suhteliselt vana viljelus meetod, on teaduslikke uurimistöid sellel alal vähe. Eestis on sellega tegelenud hr. Peeter Viil Eesti Maaviljeluse Instituudist. Soomes on ka sarnaseid katseid tehtud, aga põhiliselt saagi ja väetamise alal. Kõige suuremad lüngad uurimustöödes on viljavahelduse, keskkonnamõjude, toitainete ringluse ja taimekaitse vajaduste osas. Tavalise külvi meetodi vajadused ja mõjud keskkonnale on palju paremini uuritud.
Otsekülv nõuab lisaks oskustele spetsiaalset külvikut. Tavalise sahkseemendiga tehtud otsekülv otse kõrde ei õnnestu.
Eestis on otsekülvikutest tuntumad järgmised külvikud:
• Kongskilde (www.sampogrupp.ee), ja
• VM (www.starfeld.ee).
Osade külvikute kasutamise eelduseks otsekülvil on siiski eelnev minimeeritud mulla harimine. Tootjatehas soovitab nendel külvikutel otsekülvi väga soodsates tingimustes.
Kas otsekülvi meetodit tasub kasutusele võtta? Seda peab otsustama iga maaviljeleja ise. Kindlasti on otsekülvimeetodil suured plussid.

Ega ei ole Hr Edenberg midagi uut välja uurinud-täheldanud? 4 aastat artiklist ikkagi möödas. Äkki lätlastel on midagi ......

Risiku külvame reeglina allalulvina,seemne põllu rajamisel varase odra alla,kuid oleme külvanud ka nisu alla.Edaspidi proovime ka talivilja alla külvata.Sügisene N vajadus taliviljale sõltub eelviljast:herne ja rapsi järel vähem (10-15 kg N),teraviljade järel rohkem (30-40 kg N/ha-le)Ristik külvatakse peenseemnekastist külviku ette ja rullitakse sisse seemendi ratastega.Allakülvid teha vara kui on rohkem niiskust.

Käes on lumesulamise aeg.Soovitan vaadata kuidas sulanud lumest jääb vesi küntud ja külvatud taliviljapõldudele ja kuidas mitu aastat kündmata otsekülvipõldudele.Võrrelge põlde omavahel.Tehke tähelepanekuid.

Täna vaatasin sama pilguga küntud(rukis)ja min.haritud mida pole ca 15 aastat küntud(talinisu)nendel mõlemil suured järved peal.Homme käin otsekülvi põllul ka ära.

meil ka põldude peale tekkinud väiksed mered. vesi u 20-40cm. ise väikest viisi atv mees siis sai natuke suurem ring tehtud ja vaadatud kevad uputusi, kraavid kus on suvel 50cm oli praegu 2-3m vett

Head lugemist: http://pnwsteep.wsu.edu/dscases/index.htm

Täna sain üllatuse osaliseks.Rukki põllult on vesi läinud,talinisul sama järv,otsekülvimaal väike lombike(sellel põllul on töötav drenaaz).Samuti on vesi läinud kraavist kuhu voolas rukki põllult tulev vesi.

Niimoodi on siis Kanada preeriates lood. Talved karmimad, külmad ja märjad mullad kevadel nagu meilgi. Lisaks infot mujalt maailmast. Head lugemist!

http://www.reducedtillage.ca/library.aspx