Ok.Uurin lihtsalt teiste arvamust selle kohta kumb varjant on "minimeeritum"?
Kas kergadraga töölaius 2m kevadel alla 10cm ja peale seda külvik peale.
Või randaaliga 4m sügisel üle 10 cm ja kevadel alla 10 cm.
Mullakaitse omaette teema;muldade tihenemine,pestitsiidide jäägid mullas(sealt edasi toidulaual),külvikord,huumuse säilitamine tõstmine jne jne

Lugesin sealt eria lehelt,et saagil väga tapvat vahet kül pole.seal oli veel igasugu näiteid erinevatelt muldatelt.

Räägi natuke oma ristikutest, kas di- või tetraploidne? Lutsern-mesikas-nõiahammas-galeega-lupiin, ei tasu end nii ära?? Saaksid ju vähemalt lutserniga (ei ole teisi uurinud) OTS-seemnega külvata, või peab-tasub ka liblikõielisi vaid sertifitseeritud seemnest külvama-külvata.
Kaua põldu ristikus üldse hoiad, ainult allakülviaasta, pritsid kevadel mai lõpp juuni algus, hekseldad pritsid hiljem, müüd korra-kaks siloks ..........?? Pärast pritsid ainult glüfost, või mõnd erku segu.

Ristik on seemneks, nii et sert seeme läheb maha allakülvina, mida siis järgmine aasta saab koristada. Peale seda tuleb teravili.

http://www.eria.ee/public/files/Infoleht_173.pdf
http://pmk.agri.ee/est/ettekanded/Saku2006.ppt

Min.harimise ja otsekülvi korral on võimalik efektiivselt kasvatada järel-ja vahekultuure(keerispea,rüps,teraviljad jne.)ning allakülve(punane ristik,raihein jne.)Eesmärk on siduda toiteelemente ja vähendada toite elementide leostumist veega.Augustist kuni suvivilja külvini on haljasväetiskultuuridel 3-4 kuud vegetatsiooni.Näiteks punane ristik kogub selle ajaga üle 100 kg lämmastikku ja annab selle kevadel pärast glüfosaadiga pritsimist põhikultuurile.Selle N maksumus ostes on üle 1000 krooni.Kui min. harimise korral on pritsimise aeg vähemalt nädal enne harimist-külvi,siis otsekülvi korral võib glügosaadiga pritsida ka kuni 2-3 päeva pärast külvi.Head katsetamist.

www.eko.org.ee/gmo/images/stories/glfos ... tspalu.doc
Natuke juttu glüfosaadist

Kahjuks on enamus herbitsiide veelgi mürgisemad kui glüfosaadid,aga võimalus on hakata ka mahedaks,eriti kündjatel,kui raha on.

Kas otsekülvimehed on siiani olnud ka keskkonnasõbraliku tootmise taotlejad?

Otsekülvajatel on enamusel külvid külvikorras (nt:raps-teravili-liblikõieline-talivili-(teravili)-raps). Saavad kasutada lämmastikväetisi alla 100 N-i keskmisena. Isegi mahe võib ka olla otsekülvaja .... no .... teatud tingimustel-aastatel.

Taimekasvatus konsulentidelt on olnud kuulda et edaspidi lubatakse keskkonnasõbralikul majandajal kasutada glüfosaati 1(ÜKS)kord viie aasta kohta.See peaks tähendama seda et otsekülvajad ja randaalimehed vist sealt "väravast"läbi ei mahu.Asi pidi olema praegu arutamise tasemel ja kinnitatud veel ei ole????Ehk on keegi rohkem kursis asjaga?????

mahuvad küll.

Kindlasti keelatakse glüfosaatide kasutamine koristuseelselt,mis on ka igati loogiline.Ilmselt keelatakse glüfosaadid ka mustkesal ja sissekündmiseks mõeldud haljasväetistel,kuigi sellel ei ole mõistlikku põhjendust ja ei oma ka erilist tähtsust nii min.kui kaotsekülvil.Igal juhul jääb otsekülv kõige keskkonnasõbralikumaks tehnoloogiaks.Tegelikult teab P.MIN. ainult künnipõhist tehnoloogiat.PÕHIPROBLEEM KSM rakendamisel on raha mida ei jätku kõigile taotlejatele.

Tänasel j-jaanis toimunud tatoli päeval väitis hr. M. Horsch et "meie kandis"ei ole otsekülv mõistlik tegevus kuna ei segata põhku ja kogu seda rämu mullaga.Kas otsekülvimehed olid ka kohal,kui olite siis mida arvate?

Mina arvan, et Hr Horschil puudub meie tingimustele vastav otsekülvik. Väga tobe oleks olnud, kui ta konkurente kiitma hakkaks.

Hr Horsch mainis, et midagi kusagil küll on. Kasutaja Ukul ehk on profitesti selle kohta??

Horsch Airseeder on Sprinteri eelkäija ja erineb ainult pisiasjades, nii et olge lahked....
Pronto kohta ei ole veel teste leidnud.