Foorum põllumeestele
http://foorum.rodnas.ee/

Otsekülv
http://foorum.rodnas.ee/viewtopic.php?f=2&t=314
10. leht 20-st

Autor:  mägilane [ Teisipäev Nov 03, 2009 10:22 pm ]
Teema pealkiri: 

janek_s

Ai ai ants ära jama,meelitad taime juured kõik pealmisse kihti ja kuiva suvega saad nii vastu näppe

Et siis oleks ikka igal juhul õigem randaliga käia sügisel mitte kevadel??

Autor:  ants [ Kolmapäev Nov 11, 2009 11:48 am ]
Teema pealkiri: 

janek_s kirjutas:
Ai ai ants ära jama,meelitad taime juured kõik pealmisse kihti ja kuiva suvega saad nii vastu näppe :?:
Tean, et pead mind lolliks poisiks auk p****s. Pigem olen siiski aeglane .... pikaldane. Ei jõudnud ma sel aastal oma taliviljugi õigel ajal maha, pritsimistega jäin hiljaks, viimaseid rapse koristasin rahe ja rajude vahel.
Kündjatel on ilus ütlus: "Parem sügisel kärsa, kui kevadel adraga". Kahtlen sügavalt, et sügisel "läikima lohistatud" maale on asjam kevadel külvata, kui kevadel pealt kobestatud mullale.

Eks ma alles rohkem katsetan. Püüan ikka siia-sinna jätta midagi mis läheb täitsa otse ja teha järeldusi. See mis sobib sulle ei pruugi minu põldudel meele järgi olla.
Minu mure on see, et kus ohtralt põhku maas seal külvid ebaühtlased. Kus põhku nimaa, seal kuivab põld liiga.

Autor:  Toomas [ Kolmapäev Nov 11, 2009 5:51 pm ]
Teema pealkiri: 

Sügisel tasub kõrt randaaliga üle käia vahetult pärast koristust augustis.Kõige hullem on kui randaalida rullrandaaliga porises oktoobris.Seda võiks nimetada põllu pahteldamiseks.Selle asemel on palju mõistlikum min.harida kevadel.Vaadake kevadel kummal põllul on parem mulla struktuur,kas sügisel pahteldatud põllul või kevadeni puutumata kõrrepõllul.
Ka sellel sügisel jõudis otsekülvata suvirarsi kõrde talivilja septembri lõpus.Ja seda võis teha ka ilma glüfosaadita suvirapsi järel.
Min. harimise järel või otse külvates on võimalik taliviljade pind viia 50-ne protsendini.

Autor:  mägilane [ Kolmapäev Nov 11, 2009 6:30 pm ]
Teema pealkiri: 

varasügisene koorimine on muidugiagronoomiliselt õige aga sellisel juhul tuleb ka glüfosaati sügisel kasutada. Paar kogemust on näidanud, et kui mõned tülikad mitmeaastased ümbrohud saavad sügisel paraja hoo üles siis ei jõua kevadel külvatud suvivili nende kasvust ette. Parema tulemuse annab sellisel juhul ka kevadine randaalimine. Tean mõnda meest kes olenevalt oma külviku eripärast randaalib nii sügisel kui ka enne külvi. Kuid minu arust ei ole see just kõige efektiivsem tootmisviis.

Autor:  mägilane [ Kolmapäev Veebr 17, 2010 7:26 pm ]
Teema pealkiri: 

Tekkisid mõned küsimused otsekülvi kohta. Äkki teadjad mehed võtavad sõna. Nimelt - kuidas otsekülvajad teevad liblikõielise allakülvi,,,millisel viisil? Ja kuidas sellepõlluga hiljem käituda, kas külvate sinna otse sisse või on siiski vajalik mingi harimine? Millal pritsite glüfoga - kas kevadel või sügisel? Ja kui külvate otse, siis kas sügisel talivilja või kevadel suvivilja?

Autor:  tafka [ Kolmapäev Veebr 17, 2010 8:11 pm ]
Teema pealkiri: 

Lihtne. Liblikõielise või kõrrelise seeme peenseemne kastist otsekülviku seemendite ette maha ja kõik. Seemendid liigutavad natuke mulda ja põhku, toimib kenasti.

Autor:  mägilane [ Kolmapäev Veebr 17, 2010 8:37 pm ]
Teema pealkiri: 

Selge - see on täiesti teostatav. Sellel aastal peaksinkätte saama ka ökoäkke millel peenseemne külvik peal,,, ehk annab sellega allakülvi kõrrepõllul teostada. Aga edasi? Kuidas selle põlluga edasi toimetad? Talivili- suvivili? Glüfo siis vastavalt sügisel või kevadel?

Autor:  tafka [ Neljapäev Veebr 18, 2010 5:02 pm ]
Teema pealkiri: 

Sõltub milleks ja kaua ristikut kasvatada. Ristiku seemnepõllud jäävad tavaliselt suviviljade külviks, hiliste sortidega teist võimalust polegi. Kui hilist ristikut lihtsalt haljasväetiseks kasvatada, siis võib põhimõtteliselt talivilja sinna sisse külvata kui taimemass liialt suur pole. Kevadel on kindlasti lihtsam kuna ristik on mõnusasti rabedaks muutunud ja külvikule jõukohasem.

Autor:  mägilane [ Neljapäev Veebr 18, 2010 6:13 pm ]
Teema pealkiri: 

Põhimõtteliselt on plaanis ristikut ainult vahekultuurina -ainult aastaks kasvatada, ehk siis laseks peale allakülvi seal veel ühe aasta kasvada. Aga siiski ,,,,millal glüfoga üle käia - kas enne või peale külvi?

Autor:  tafka [ Neljapäev Veebr 18, 2010 11:36 pm ]
Teema pealkiri: 

Arvestades millega külvad ja kui tahad talivilja külvata ning ristiku mass on suur, siis peaks 2-4 nädalat ennem glüfost panema. Samas vahel on lihtsam rohelisse taimikusse külvata, sõltub kui vintske ristiku vars on. Kevadkülvil pole suurt vahet.

Autor:  põldur [ Kolmapäev Dets 08, 2010 10:03 am ]
Teema pealkiri:  Re: Otsekülv

Kas kellegil on otsekülvi kogemust kus suviraps saab külvatud maale millel kahel eelneval aastal on ristik kasvanud.Tahaks ühe piirkonna põldudele külvata ühe kultuuri aga puudub kogemus.Kas sellisel kultuuride järgnevusel just kevadel on mingid riskid.

Autor:  mägilane [ Kolmapäev Dets 08, 2010 11:18 am ]
Teema pealkiri:  Re: Otsekülv

Puudub küll otseselt sellelaadne kogemus kuid arvan, et peaks toimima. Suvirapsi külv on reeglina mai esimene pool, selleks ajaks peaks olema ristik juba ilusti lagedal. Külv peale ja seejärel näiteks glüfosaat 3-4 l/ha. Ise külvasin paar aastat tagasi otse suvinisu kõrde. Norm läks ka kogemata 3,5 kg/ha. Ja tundus hilisemal vaatamisel väga vilets põld tulevat kuid tänu vihmarohkele suvele sain sealt lõpuks 1,8 t/ha kuiva rapsi.

Autor:  põldur [ Neljapäev Dets 09, 2010 12:31 am ]
Teema pealkiri:  Re: Otsekülv

Kõrde külviga on kõik selge,olen seda juba alates 2005 a teinud aga küsimus just suvirapsi külvist rirtiku järgi.Kas on midagi mida peaks silmas pidama,mitte just külvi enda puhul,vaid võimalikud riskid umbrohu,väetamise ,haiguste jne poolelt.Varem pole lihtsalt sellist kultuuride järgnevust vaja läinud.Ristiku ja rapsi vahel ikka reeglina teravili.

Autor:  mägilane [ Neljapäev Dets 09, 2010 12:35 pm ]
Teema pealkiri:  Re: Otsekülv

Arvan, et väga suuri riske seal olla ei saa. Kui seal on siiani kasvanud puhas ristik siis oma võimsa kasvuga on ta umbrohud alla surunud. Võimalik, et peale glüfosaati peab hiljem kasutama ka näiteks Galerat. Ja see preparaat paneb allesjäänud ristikule ka ilusti paugu ära. Väetist (N) jätab seal kasvanud ristik ka kindlasti mulda aga kui palju sead ei oska täpselt öelda, peab pisut kirjandust vaatama. Ühiseid haiguseid ei tohiks samuti olla kuna üks ju liblikõieline ja teine ristõieline. Minuteada neil ühiseid haigusi ei ole.

Autor:  Aare [ Neljapäev Dets 09, 2010 3:00 pm ]
Teema pealkiri:  Re: Otsekülv

mägilane kirjutas:
peale glüfosaati peab hiljem kasutama ka näiteks Galerat.

See preparaat näitas Saaremaal nii mõnelgi mehel ennast halvast küljest. Peale selle, et ta on kirvehinnaga, kippus rapsi kahjustama. Olenemata sellest, et pritsitud oli soovituslikul ajal. Liblikõielist tõrjub rapsi seest edukalt ka Lontrel - katsetasin ise (küll lutsernil) ja toimis.

10. leht 20-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
http://www.phpbb.com/