Näita mullegi seda kohta.

http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=99103
Mingi kümnendal minutil hakkab näitama.

Aitüma! Ma tõesti ei tea kes sa oled ja mis sul ette jääb ja ma ei hakka siinkohal anonüümse isiku kohta arvamust avaldama!
Ma olen seda kokkuvõtet lugenud ja alguses tundus päris ehmatav. Kuna mul keeled suus, siis lühikese uurimise peale selgus, et mitmed väited antud kirjutises ei pea ka ligilähedaseltki paika. Mul on endal samuti mõnigaid kahtlusi glüfosaatide kohta ja ma ei pea neid sugugi ohutuiks. Samas on glüfosaat ilmselt üks ohutuimaid herbitsiide. Kuna aga ta on maailmas üks enamlevinud ja Monsanto koll, siis on seda lihtne ja tore materdada.
Mis intensiivsesse mullaharimisse puutub, siis peaks alustama mullaviljakusest. Nagu kõigile põllumeestele teada sõltub mullaviljakus suuresti mulla orgaanilisest ainest, sh. huumusest. Mida rohkem süsinikku mullas seda: suurem veemahutavus, suurem toitainete mahutavus( CEC )
vähem mullaerosiooni, suurem vee infiltratsioon, väiksem mullatihedus,
parem mulla struktuur, vähenenud õhusaaste, väiksem väetiste vajadus, muldade suurem bufferdusvõime, suurem mulla bioloogiline aktiivsus, toitainete parem ringlus ja säilimine, mikrofloora suurem mitmekesisus, pestitsiidide parem sidumine, mulla võime paremini siduda organilisi väetisi. Viimase 120 aastaga on intensiivse mullaharimise tõttu mullad kaotanud hinnanguliselt 30-50% oma süsinikuvarudest CO2-na.
Kuna otsekülvil mulda ei harita ja kogu põhk jääb mulla pinnale, siis on võimalik hakata süsinikku tagasi mulda siduma ja mullaviljakust suurendada.
Siin jõuame tagasi pestitsiidide juurde. Võib ju arvata, et kõigest mis glüfosaatide kohta on kirjutatud, on glüfosaat kõige hullem mürk ja otsekülv tuleks keelata jne. Fakt on see, et hoolimata glüfosaatide kasutamisest, mullaviljakus otsekülviga suureneb. See tähendab, et mullas on rohkem mikroorganisme, rohkem vihmausse, rohkem toitaineid, vähem mullaerosiooni, jne., kui tavaharimise korral. Kui halb siis on glüfosaat?

Taavi

PS. Kui Eestis on 100% otsekülvajaid näpuotsatäis, siis kes tarvitasid enamuse 168897 liitrist glüfosaadist aastal 2005?

herr max ma ei öelnudki et üks või teine vale või õige on,midagi veel vähem peale suruda:) ega ma ise kah mingi pritsimees ole:D lihtsalt kõik peab tasakaalus olema või nii ,mitte aga et üle kurgi noh... PEACE,aga hea et pikk jutt raisku läks,noh pikk jutt sitt jutt.

Mõni postitus kaob siit imeväel,õhtul oli hommikuks kadunud

uhvud käivad

Taavi

PS. Kui Eestis on 100% otsekülvajaid näpuotsatäis, siis kes tarvitasid enamuse 168897 liitrist glüfosaadist aastal 2005?


Ei arva minagi, et glüfosaati kasutavad enamjaolt otsekülvajad. Tean mitmeid ettevõtteid kus kasutatakse glüfosaadiga pritsimist nii sügisel kui kevadel ja need põllumehed kasutavad nii adarapõhist kui ka minimeeritud mullaharimist. Nii, et ainult otsekülvajatele keskkonna saastajate silti külge tembeldada ei ole küll õiglane

Kui aastaid tagasi taimekaitse kursustel käisin, siis toodi välja tabel preparaatide mürgisuse kohta. Kui ma õigesti mäletan siis toodi glüfosaat esile kui kõige ohutum mürk. Seal oli esitatud see suhtarvudes. Harilik keedusool oli vist 121korda mürgisem kui glüfosaat.
Siit minu ettepanek. Pane oma raha sinna kus sul suu on, ehk ühesõnaga.
Teeme eksperimendiõhtu. Mina 10 grammi soola sina, no ütleme 100 grammi glüfosaati, nii õhtu otsa. Vaatame kuhu meid elu viib.



Kui Eestis oleks enamus otsekülvajaid siis oleks see number mitmeid kordi suurem,

Kui aastaid tagasi taimekaitse kursustel käisin, siis toodi välja tabel preparaatide mürgisuse kohta. Kui ma õigesti mäletan siis toodi glüfosaat esile kui kõige ohutum mürk. Seal oli esitatud see suhtarvudes. Harilik keedusool oli vist 121korda mürgisem kui glüfosaat.
Siit minu ettepanek. Pane oma raha sinna kus sul suu on, ehk ühesõnaga.
Teeme eksperimendiõhtu. Mina 10 grammi soola sina, no ütleme 100 grammi glüfosaati, nii õhtu otsa. Vaatame kuhu meid elu viib.

[quote]

Sa ilmselt kaaliumikloriidi ka oma põldudele ei pane. See on keedusoolast vähemalt 2 korda mürgisem.

Siin kohal oleks nüüd kõigil paras aeg välja öelda kui tihti kasutate glüfosaati?Endal on väljakujunenud nii et kui rohumaa kesaks siis saab glüfo peale.

mina ei kasuta üldse midagi peale lehma sita.

Mina üritan sel hooajal nii: Taliviljad sügisel 1,5-2 glüfost ja siis otsekülv. Soodes (turvasmullad) annan sügisel ketast (randaali) ja kevadel enne külve glüfost. Mineraalmaadel pritsin sügisel ja enne külve kevadel randaalin.
Esimene hooaeg kus ma üldse ei kündnud.

PS. Ära mind küll igaksjuhuks endale eeskujuks sea. Minul kuivatit-ladu pole ja kokkuostja pole mind ka kordagi kiitnud selle eest, kui olen talle glüfosaadivaba vilja tarninud. Seevastu maksetähtaegade, hinna, niiskuse ja prügiga jobutanud nii, et küll.

Tere tafka ja Toomas

Kindlasti lugesite minu eelmist postitust ja olite , et ma oma põlde kettaga "rikun".
Kuidas te ise nooruses oma esimesi otsekülvatud kevadkülve "kaanetasite", et nad ära ei kuivaks (ikka neid mida plinkja saviga rohkelt "õnnistatud"). Tegin sel aastal katse, kus jätsin enne külvi osa põldu randaalimata. Korraliku saagi andsid seal vaid põllulilled ja igasugu kõrrelised, randaalitud osalt andis aga prisket tulu suvinisu.
Külvasin Väderstadiga ja vili kasvas peale rapsi.

Ants,

Kaanetaja on eelmise aasta taimejäänused. Pigem on kevadel muld liiga märg ja vahel ka külm. Mida rohkem põhku, seda paremini niiskust hoiab.
Seesama põhk peaks ka peale külvi mulla pinnale jääma, mis aga igale külvikule jõukohane pole, eriti sellistele, millel randaal ka küljes.

Ai ai ants ära jama,meelitad taime juured kõik pealmisse kihti ja kuiva suvega saad nii vastu näppe