Nisu pole ma kummagiga lõiganud, kuna siiani pole ma nisu kasvatanud, aga tootlikuse kohalt 185hj 5m Medion 240hj 6m Don´le alla ei jää eluski, pigem võtab 10% rohkem hektareid päevas ja mis minu jaoks peamine Medioniga on see pingevaba. Don´i hädad on peamiselt heedris ja järelpeksus, need kaks teevad töö väga pingerohkeks, samas klahvide kadu oli Don´il suht harv nähtus, siis Medionil tuleb just seda jälgida. Don´il kogus millegi pärast heeder kaksikteo ette troppe ja siis tulid mingi hetk korraga ja laksti tigu-kallak kinni, ainuke variant oli haspliga takka aidata, aga see ei ole rüpsis lahendus, proovisin teo kõrgust heedri põhja suhtes sättida, aga mingit kasu sellest polnud ja iga ummistusega tuli õue minna...
Janek ma ei saanud küsimusest päris aru?

Janek: Selle sileda vastulõikeplaadi väänan põlve peal valmis?

Kaleido: Miks Vector ei ole DON? Sellep , et kabiin teise koha peal ja mootor taga, paar iluplekki ka lisatud. Muidu heeder on sama, peksukorv peksutrummel samad, sõelad puisturid samad, kõiksugu variaatorid rihmarattad samad, järelpeks sama. Ehk tööorganid on samad mis DON´il.

Järelpeksu elevaatori üleval luugi küljes on hambuline plaat, see keera küljest ära ja pane kumera peaga poldid aukudele ette, peaks paremaks minema ja ei võta ka sõeltele viiva teo otsa nii kiiresti kinni enam.

Tahad DONi, osta Acros. Võibolla rihmad ja rihmaseibid on tõesti samad ja heeder kah, aga muu on erinev. Don/Acros on 1500 trummel ja viis klahvi, Vector 1200 trummel ja neli klahvi. Klahvid on neil ühesugused.
Mul oli vahepeal kaks Acrost. Soovitan soojalt, sellise raha eest nii head kombaini ei saa. Jah järelpeks on kehvake, aga see annab tunda prügises/nätskes viljas.

Kui mõõtudest rääkida siis Vector jah ei ole sama mõõtudega, ehituselt siiski sama mis DON, mõtlen, et ei ole mingeid arenguid. Pigem siis taandareng tootlikkuses.

Vastulõikeplaadi ärakruvimine on jah hea mõte kui veel nii saab, et ise ei pea midagi asemele väänama. Nüüd tekkis küsimus, et kui järelpeks enam ei lõhu niipalju teri, siis saab sõela koomamale keerata, et puhtam saak saada, rohkem jooksem läbi järelpeksu tagasi. Mis saab sel juhul tootlikkusest, sõidukiirusest? Vectori puhul liiguks väga aeglaselt ja vihmade vahel jääkski saak korjamata.

Palju te muidu tuult panete rapsi koristamisel võrreldes näiteks nisuga või odraga? Enamvähem sama või tunduvalt vähem?

Jäta see järelpeks nii nagu ta on ja pööra tähelepanu mujale, et järelpeksu üldse teri ei läheks.
See kõik käib selle järgi kuidas kombain jookseb ja mis punkrisse tuleb. Peksukorv tuleb alla lasta nii u 30mm vahega (rohkem ära lase, sest kui kinni jookseb on väike varu lahti saamiseks) ja peksu pöörded tõmbad maha u 350 peale, ülemise sõela tõmbad u 5-10mm peale ja alumine läheb praktiliselt kinni. Hakkad võtma ja sõltuvalt sellest mis punkrisse tuleb (puhas v mitte) liigutad sõela kinni lahti, kui järelpeksu kinni veab (teed elevaatori alt lahti ja vaatad mis sinna jookseb!!!) kui rapsi terad, siis järelikult on alumine sõel liiga kinni ja tuleb natuke lahti kruvida, kui sodi siis pane tuult juurde. Liikumiskiirus sõltub samuti kombaini seadistusest. Kui sa oled sättinud asja u 4-5km/ peale, siis see asi ei tööta kui liigud 7km/h kuna massi tuleb rohkem peale.
Sõeltega on veel see häda, et seal on hullud loksud sees ja tuleb peale passida kumba pidi sa reguleerkruvi krutid, kuna sõel loksub ise koomale kui krutid näiteks sõela koomale ja oled saavutanud omaarust õige vahe ning nii jätadki. Selle vältimiseks hakka uuesti sõela lahti kruttima kuni reguleerkruvi hakkab ka päriselt sõela avama.

Ma ei pretendeeri mingile absoluutsele tõele, vaid räägin oma kogemustest, sest mind pole keegi seda tegema õpetanud, ainult iseenda lollused, vead ja ka õnnestumised.

Nii ta on jah ja nii ka regullitud enamvähem. Sõelte loksud on mitu võlli ringi, ma regullin akutrelliga sõelasid, sest käsitsi ei viitsi. Peksukorv lahti ja pöörded maas niikuinii, pigem ongi see alumise sõela jama, kui paned täitsa kinni jookseb liiga palju läbi järelpeksu, kui avad õige vähe, nii, et silmaga vaevu märkad, et avanema hakkab, siis tuleb juba kõdrasodi sisse, aga järelpeksu ei lähe midagi ja terad terved. Vb tuult vähe? Samas suurema tuulega kaod liiga suured. Praegu igatahes tuleb kõdrasodi sisse, terad terved, töötempo on hea ja petkusega saab asja puhtaks.
Ikkagi kuidas sa tuult paned kas sarnaselt nagu nisul, odral?

Ei, tuult on vähem. Aga nagu ma ütlesin, on see kõik üks suur tunnetuse värk. Julgust peab olema, mitte pidevalt teiste järgi teha.
Ja Vector pole sugugi sitt, vaid ta on mõeldud väiksemale tootjale.

Esimene küsimus on selles, et kui sul sorteer olemas, mis häda sunnib sind kombainiga sorteerima? Kombainiga sorteerides on kaod kordades suuremad kui sorteeriga seda tehes, lisaks kaotad koristuskiiruses.
Minu seadistus oli järgmine, trummel 25mm 500p/min, tuul 500-600p/min olenevalt oludest, alumine sõel sisuliselt kinni, ülemine võimalikult täpselt 2 rapsitera jämedust ja sõelapikenditega sättisin kaod paika. Pikendi sättimisel on ainult üks miinus, kõik mis pikendist läbi läheb läheb otse järelpeksu ja kontrollimiseks palju sinna läheb ma muud lahendust ei leidnud, kui põhimõtteliselt sõidu pealt lükkad peksu välja ja siis vaatad elevaatori alt mis seal on ja palju seal on.

Huvitav, et sul nii kaua aega võttis, enne kui sõna sekka ütlesid!:-)
Ma juba arvasin, et Claas on sind nii alla neelanud, et Doni teema enam sinuni ei ulatu.

Mõni meist peab ise tööd tegema ja see võtab oma aja:)

Kõige õigem viis üldse kombaini seadistamiseks - kill stall.

Rsk, see oli valus!

Rait ma mõtlesin seda et kui vahtad suurema asja väiksema vastu siis ikka makstakse peale...
Meie kandi medionil jällegi pustaja katki,samuti puistaja võll.
Mingi tükk pidi kasutaja sõnul tulema kanadast,mida ei panda lennukile?Saab näha mitu nädalat seekord

Natukene, samas hetkel tundub, et on seda väärt.
Teie kandi Medion on vist natuke raskes olukorras üldse, sest ega sinna alati originaal juppe ei panda ja see puistajate võll võib olle seotud sellega, et puistajad korra ära lõhuti ja valed sisse pandi.
Juppide saabumisega pole vene kombainil ka midagi kiita, ühed asjad ei jõudnud mul nelja hooaja jooksul kohale ja enam pole mul neid vajagi.
Paar päeva tagasi sain esimese arve väljakutsetasuga kaks tundi tööd ja kohale tulek 156€, kohaletulek maksis Keskol 55€ ja Flindi kevadise hoolde kohaletulek 118€, samas Flindil tuli ainult 17km rohkem sõita.