http://www.pria.ee/content/news/166-view-1912.html

Riigieelarve vähenes 14%. Põllumeestele jääb top-up alles, peamised kaotajad on ametnikud ja riigi investeeringud, selgub põllumajandusministeeriumi asekantsleri Andres Oopkaubi vastustest Maalehe küsimustele.

Kui palju vähenes viimaste eelarvekärbetega põllumajandusministeeriumi raha?

Põllumajandusministeeriumi 2009. aasta eelarve on riigi kahe negatiivse lisaeelarvega vähenenud 17,5%. Kokku on hoitud kõigilt kuluridadelt.

Töötajate sissetulekuid on kärbitud ning palgafond 15% vähenenud, tegemata on jäänud investeeringuid, kärbitud on halduskulusid. Oleme lähtunud põhimõttest, et esmalt kärbime oma tegevuskuludelt ning alles seejärel minnakse nende kulutuste kahandamise teed, mis on mõeldud sisuliseks tegevuseks.

Hoolimata palgakärpest, tööd inimestel vähemaks ei ole jäänud, pigem tuleb seda juurde. Tegevused, mida varem sai raha eest tellida, tuleb nüüd ministeeriumil ise ära teha.

Kuidas on eelarvekärbetega muutunud riiklik juurdemakse eurotoetustele ehk top-up?

2008. aasta eelarves oli täiendavateks otsetoetusteks algselt vahendeid 773,827 miljonit krooni. 2008. aasta juunis õnnestus muude toetuste kasutamata jätmise arvelt juurde tõsta veel 6 miljonit.

Tänavune maksimaalne võimalik täiendavate otsetoetuste summa oli 779,3 miljonit krooni. Eelarve koostamise ajal vähendati seda summat aga 30% ning täiendavateks otsetoetusteks jäi 545,4 miljonit.

Tänavuse esimese lisaeelarvega vähenes täiendavate otsetoetuste summa 100 miljonit. Teise negatiivse eelarvega top-up ei vähenenud. Summa jäi paika 445,46 miljoni krooni peale.

Palju on sellest nüüd välja makstud?

91,6 miljonit krooni on juba kasutatud 2008. aastast üle tulnud põllukultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse väljamaksmiseks ja 245,50 miljonit krooni on makstud tänavusteks veise, ute ja ammlehma ning piimakvoodi toetusteks.

Kuna 2/3 toetusrahast tuleb Euroopa Liidust ja 1/3 Eesti riigi eelarvest ning lisaeelarvetega on vähenenud ju ainult Eesti riigi osa, kuidas siis said piimakvoodi, veise ja ammlehma täiendavad otsetoetused väheneda tervelt 43% (vt PRIA toetusmäärad)?

Selline proportsioon ei kehti automaatselt kõikide põllumajanduslike otsetoetuste kohta.

Euroopa Liidu eelarvest tuleva ühtse pindalatoetuse kogusumma arvestamisel võetakse arvesse kõiki liitumislepingus kokku lepitud toetatavaid ühikud - põllukultuuride hektareid, veiste, uttede ja ammlehmade arvu, piima tootmiskvooti jms, kuid need vahendid makstakse välja hektaripõhise toetusena.

Lisaks on Eestil liitumislepingu alusel võimalik maksta iga sektori kohta kuni 30% vastava sektori toetuse ühikumäärast täiendava otsetoetusena Eesti riigieelarvest.

Seega puudutas eelarvekärbe täiendavaid otsetoetusi (v.a heinaseemne täiendav otsetoetus) proportsionaalselt, võttes aluseks top-up'iks järele jäänud summa 445,46 miljonit krooni.

Kui palju on veel raha järgmiste, pindalapõhiste toetuste maksmiseks?

Põllukultuuri kasvatamise ja põllumajanduskultuuri täiendavateks otsetoetusteks jääb praegusel seisul 199,9 miljonit krooni, millest 91,6 miljonit makstakse tänase teabe kohaselt 2010. aasta eelarvest.

See on nii sellepärast, et varasematel aastatel ei olnud PRIA-l võimalik kõiki täiendavaid otsetoetusi lõpuni menetleda ja jooksval eelarveaastal välja maksta, seetõttu planeeritakse teatud osa järgneva aasta eelarvesse. Toetuste väljamakse lõpptähtaeg on Euroopa reeglite kohaselt 30. juuni 2010.

Kas põllumeestel on lootust sarnaselt loomatoetustega ka pindalapõhised toetused varem kätte saada?

Plaanime tänavu kasutada samasugust skeemi nagu eelmisel aastal, kui toetuste väljamaksetega alustati varasematest aastatest mõni nädal varem.

Kui suure hektaritoetusega võivad põllumehed aasta lõpul arvestada?

Kuna ÜPT (Euroopa Liidust rahastatav osa) kogusumma on 949 miljonit krooni, siis
850 000 toetusõigusliku hektari puhul tuleks orienteeruvaks hektarimakseks ca 1117 krooni. Tegelik summa selgub toetusõiguslike hektarite arvu alusel pärast kõigi kontrollide lõppu. See on ELi raha ilma top-up'ita.

Kuivõrd on eelarvekärped vähendanud MAKi toetuste (investeeringutoetused, külaarengu toetused, Leader jmt) Eesti riigi poolset kaasrahastamist ja kui palju vähenevad seetõttu EList tulevad summad?

Eesti-poolset kaasrahastamist enam vähendada võimalik ei ole ja seda ei tehtud. Euroopa Nõukogu määruse kohaselt võib maksimaalne ELi poolne panus olla 75 või 80%. Seega, kui vähendada kaasfinantseeringut - 20 või 25%, sõltuvalt teljest -, siis väheneks ka see summa, mida võiks saada Euroopa Liidult.



Allikas: Maaleht

Riik toetab järgmisest aastast kuni sajapealiste lehmakarjade omanikke täiendavalt ligi tuhande krooniga, et pehmendada ülimadalale langenud piimahinna laastavat mõju väikekarjade majandustulemustele. Toetus hõlmab suuremat osa Eesti lehmapidajatest.

Eestis on ligi 1200 omanikul kokku arvel 100 000 lüpsilehma. Kuni sadat lehma peab neist 960 omanikku - seega saavad täiendavat toetust pisut enam kui 80 protsenti kõigist lehmapidajatest. Esialgsetel andmetel makstakse esimesele 50 lehmale toetust 1000 krooni looma kohta, järgmise 50 lehma puhul on toetusmäär 800 krooni.

Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Andres Oopkaubi sõnul ei luba Euroopa Komisjon toetust maksta kõigile piimatootjatele. „Kuni sadat lehma peavad reeglina perefarmid," põhjendas ta. „Nemad on tänases olukorras ka selgelt rohkem kannatanud, sest piimatööstuste makstav toorpiima hind võib neile olla suurtega võrreldes kuni krooni võrra väiksem."

Ainsaks erandiks on toetusskeemis Hiiumaa, kus oma saarelise asukoha ja tasuta püsiühenduse puudumise tõttu mõne piimatööstusega, saavad toetust ka sajast lehmast suuremad karjad.

Oopkaubi sõnul loetakse majanduslikult elujõulisteks karjadeks piimanduses kuni sajapealised perefarmid ning 300 lehmast suuremaid lüpsikarju pidavad ettevõtted. Suurte karjade olukord on täna parem just seetõttu, et nad saavad piima eest tööstustelt väikestega võrreldes selgelt suuremat hinda.

Võimaluse täiendavaks toetuseks annab Euroopa Nõukogu määrus, mis lubab alates 2010. aastast kuni kolm protsenti Eestile Euroopast eraldatavast otsetoetusest maksta piimatootmise säilitamiseks haavatavamates sektorites. Toetuse saamiseks peab piimatootja omama tootmiskvooti ning sellest taotlemise aastal ka vähemalt poole täitma.

Toetust makstakse kolm aastat ning toetusõiguslike lehmade arv selle aja jooksul karjas kasvada ei saa. Peaks loomapidaja osadest lehmadest aga loobuma, siis väheneb ka tema toetus. Toetuse kogusumma on 19,6 miljonit krooni ning see aastatega ei suurene.

http://www.pria.ee/content/news/166-view-1919.html

Streikimise jutule jätkuks:

Eile, 18. septembril toimus Paides Keskerakonna maaelu kriisitoimkonna esimene koosolek, kus otsustati kutsuda kõiki maainimesi 24. septembril kell 10.00 algavale valitsusevastasele meeleavaldusele Toompeal.

"Maaelu kriisitoimkond leidis, et maainimesed on saanud tänu Ansipi valitsuse otsustele poole aastaga miljard krooni kahjumit. Seetõttu pöördume Vabariigi Valitsuse poole nõumistega, mis aitavad põllumehel ellu jääda ja tootmist jätkata," lausus kriisitoimkonna esimees Toomas Paur.

Maaelu kriisitoimkonna nõudmised valitsusele on järgmised:

1. Tuleb luua riigiosalusega ühistuline keskpank ja toetada igati ühistute liikumist.
2. Tuleb välja töötada põllumajandustootmist säilitav ja toetav põllumajanduspoliitika.
3. Tulenevalt Euroopa Liidu poolsest põllumajanduspoliitikast, maksta välja Eesti riigipoolne otsetoetus ehk TOP-UP 100% ulatuses aastatel 2009-2013.

"Oma nõudmistele tähelepanu pööramiseks kutsub maaelu kriisitoimkond kõiki maainimesi 24. septembril kell 10.00 Toompeale suurele meeleavaldusele," teatas Paur.

1. augustil Jõgeva Kultuurikeskuses toimunud Keskerakonna maaelukonverentsil moodustati maaelu kriisitoimkond, et leida lahendusi maarahva probleemidele ja kokku kutsuda Maarahva V Kongress. Kriisitoimkonda kuulub 13 liiget erinevatest Eesti regioonidest ning toimkonna esimees on pikaaegne põllumeeste eestvõitleja Toomas Paur.

eedik on olnud mitmeid kordi valitsuses,kaasaarvatud eelmise valitsuse ajal oli ta majandusminister. temal ning kogu keskerakonnal on olnud piisavalt võimalusi varem maaelu toetada,miks nad seda pole siis teinud,olen kindel,et nad ei teeks seda ka praegu,lihtsalt on vaja võimule saada ja kõik. kui ma ei eksi siis ka 1998 kui oli nn. vene kriis oli savikas valitsuses ,tõsi ,siis küll siseminister aga no niisuguse suure "patrioodina" oleks ju andnud mõndagi ära teha.

jürtoga täitsa nõus, savipäts võiks oma moka maas hoida, mitte takkajärgi tark olla ja ainult ässitada

ei tea midagi.. kellel tahtmist ja viitsimist see läheb

Allikas: ATammel http://www.atammel.ee/uudised.htm#Algas%20kokkuost

Eesti põllumehed 15000 eurost toetust ei saa (04.11.09)

Euroopa Komisjon andis hiljuti liikmesriikidele loa maksta aastal 2010 põllumajandustootjatele riigiabina kuni 15 000 euro ehk 225 000 krooni suurust erakorralist ühekordset toetust. Raha selle abimeetme jaoks aga ei tule EL-st, vaid selle peab leidma iga riik oma eelarvest. Eesti rahaline olukord praegu riigiabi maksta ei võimalda. Ministeeriumi põllumajanduse tulupoliitika büroo juhataja Kristel Maidre ütles ajalehele Oma Saar, et tulenevalt eelarvepiirangutest ei ole Eestil praegu plaanis sellist erakorralist abimeedet välja töötada.


Kuladi peded!

kuulge,eesti riik ei maksaks seda toetust ka siis kui oleks raha,põllumees on valitsusele eikeegi.

mida siis arvate- kaasvõitlejad? Kas peksime minema kolmapäeval Toompeale ja näitama, et hoolimata Eesti põllumeeste erinevast killustumisest mitmetes organisatsioonides, suudame me raskel ajal olla väljas ühe asja eest? Loomulikult saame ka aru, et riigil on raske ning kust midagi võtta ei ole sealt ei võta ka. Kuid võibolla peaks siiski viisakalt minema ja näitama, et kui vaja siis me tuleme ja näitame ennast.

lugesin siin veel netist kuskilt Sõrra juttu ja mina lähen kül.Kui istuda kodus ega siis ka midagi ei muutu.Kohati on asi ikka päris nukker.Ja ega siin keksida pole ju kellelgi.

ei need m...d seal viisakusest aru saa,täiega ....

Kaido kui ära käid siis räägi pärast, mis toimus ka. Üks asi on lehest midagi lugeda, aga teine asi kui kohalolija muljetab.