Räägime näiteks teraviljast. Jagame 1000 hektarise talu viieks.
Kahtlemata saab tööd rohkem inimesi - juba omanikke tekib rohkem kui varasemas talus oli töötajaid. Praktika näitab, et eurotoetustega ostavad kõik 5 omale tutika masinapargi, igaüks eraldi. Võrreldes 1000 hektarise taluga on masinad väiksemad ja kokku maksavad tunduvalt rohkem. Samuti on muude mastaabiefekti võimaldavate asjadega. Mis juhtub niimoodi toodangu omahinnaga? Põllumajandusettevõtted muutuvad veelgi konkurentsivõimetumateks. Toimub täielik taandareng, mille eesmärk on vaid elustiili säilitamine.
Kuidas saab selline olukord kellelegi kasulik olla, kui pirukas jääb väiksemaks ja jaotatakse suurema ringi vahel?

Kas talu peakski ainult teraviljakasvatusest elatuma? Mina nii ei arva. Kasvata lisaks teraviljale ka loomi. Saad masinatele rohkem rakendust anda ning toodangut mitmekesistada. Läheb omahind ka väiksemaks veidi. Pirukas jääb jah väiksemaks, aga kumb ühiskonna seisukohalt kasulikum on? Kas 10 väikest pirukat või üks suur ja rasvane pirukas ning 10 näljast pelmeeni? Ma pigem arvan et 10 väikest pirukat. See suur ja rasvane pirukas viiakse nagunii egiptusesse või ostetakse luksuskaupa selle eest. Üldiselt ju üritatakse ka ühistegevust toetada mis pole ka halb mõte, aga eestlase mentaliteet seda paraku väga ei toeta, peab ju endal olema kõik mis naabril aga veidi veel rohkem ja natuke parem.

Toodangu mitmekesistamine on loomulikult võimalus, mis jääb aga iga ettevõtja enda otsustada. Ka loomade jaoks on maad vaja.
Ma ei taha nõus olla sellega, et turgu peaks moonutama selleks, et kõigil maal tore olla oleks. Ka maal toimib ju konkurents.
Omahind ei lähe väikses majapidamises kunagi väiksemaks kui suures. Tervikuna võttes tähendab see ebaefektiivset majandamist, mis ei ole jätkusuutlik.

Ühiskonna seisukohalt on minu arvates kasulikum kui kõik konkureerivad võrdselt. Vägisi ei saa midagi ümber jagada. Seda tehti eelmise riigikorra ajal.
Sinu viimase lause lõpp väljendab teatud mõttes edasipüüdlikkust, mis minu arvates on hea.

Ühiskonna seisukohalt sõltub toiduainete hind nagunii maailmaturu hinnast, küsimus on ikka selles puhtalt palju kulude ja tulude vahelt pappi põllumehel tasku jääb. Põllumajanduse konsolideerumise tingimustes on maainimeste arvu vähenemine paratamatus.

Väga lihtsalt - suurem ring suudab endal hinge sees hoida, muidu ainult üks elab hästi, siis viis tagasihoidlikult.
Riigi kui terviku vaates ongi elustiili säilitamine võtmeküsimus, mitte üksikute inimeste kõrge elustandard.
Teine teema on selles, et need viis saavad kogusaagis suuremat saaki, kuna tööd teevad peremehed ise, mitte suvalised roolikeerajad ja see omakorda viib omahinna tagasi sinna kus ta sinu arust enne oli.

Just selline mõtlemine viibki viimasegi firma, OÜ riigist välja. Maksustame veel erasektori firmasid. Lükkame takka vääname viimasegi krossi välja. Esmalt tuleks uusi tegijaid pooldada- kas just toetada on õige sõina, kuid ütleme nende elu kergendada. Mitte kaikaid kodaratesse visata.
Swedi puhul
http://www.reporter.ee/2012/01/30/swedb ... joni-euro/
http://majandus.delfi.ee/news/uudised/a ... d=63845038
tsitaat: "Kuna dividendid maksti välja Lätis ja Leedus teenitud kasumilt, mis oli antud riikides juba maksustatud, ei tulnud Swedbank Eestil selle pealt tulumaksu maksta."
Võõra riigi rahakotti tahab vist iga eestlane enda näppe pista. Kuid ei saa....

Sama põhimõttega tuleb enne mõelda kui öelda. Kas tõesti ei saa aru kahest asjast
1. Maksud juba maksti riigile, kus toimus äri.
2. Topelt maksustamist ei toimu üheski riigis.
3. Minu jaoks käis kõik ühe kontsenri all ja seda EUROOPA LIIDUS. oleks raha välja viidud siis jah jänkid ei saa EU siseselt raha välja viia ilma maksude maksmata. Kuid ema- ja tütarfirma vahel loogiline, et seal topelt ei maksta midagi.
Sarnane case oleks juhul kui põllumees kasutab traktorit põllupeal. Aga kui läheb lauta heina lehmale ette tõstma läheb asi topelt maksustamisele. - imelik ja idiootne ju.



Esimene lause millega ma 1000% nõus olen. Minujaoks ainuke lahendus on astmeline tulumaks. Soomes see töötab ilusti eestis ka võiks. Loodame, et sotsid saavad võimule, siis on lootust reformarite näpud sahtli vahele pisata.
Teisalt tuleb aru saada, et maaelu võib ka raha sisse tuua. Minu näide 20ha kohta lisaksin. Teraviljapõldu võib pidada ka 20ha'ga, kuid siis tuleb ka mujal tööl käia lisaks. Eestis tean mitut inimest kes isegi 250ha põllupidamise kõrvalt käivad veel teisel tööl. Eestlaste mõte on aga, et töötame 20ha kallal ja seda koos perega. Ideaalkorras veel 2 vanemat+2 last tahavad ära elatuda 20ha saagist - nonsens ju.
Reaalselt veel mõlemad vanemad sandiks ka registeeritud, et riiki saaks lüpsta ja viletsat nägu teha - et jumala eest tööd ei peaks tegema - kuid raha peale ollakse maijad. Seetõttu pooldan ka ise suuri, kes ajavad toodangu suureks ja inimeste arvu väikseks. Tegemist pole siis muidusööjatega, kes tuulutavad toetuste avaldustega kõikjal uksi. Saavad toetuse, mitte käibemaksu kohustuslasena elavad moosist elu ja siis mingi hetk ütlevad, et enam ei viitsi firmaga mässata ja lähevad pankrotti. Aasta hiljem taotlevad uue firma alt toetust.



Riigil on tuleviku visioon. Rahvas minema peletada. Stalin küüditaks Eestis 50tuhat inimest. Reform aga ainuüksi 100tuhat töökätt (lastest ei räägi) loovutanud Soomele. Reaalne ülemaailma on aga arv mitmekordne.
Aga meie riigipapad elavad ju hästi
http://majandus.delfi.ee/news/uudised/e ... d=63777186


Minu enda üldine vaade on veidi teine kui riigil. Riik on üles ehitatud nõudmisele. Minu vaade oleks tarbimisele nagu võrreldes Hiinaga. Kui on nõudlus on ka kaup ja kui on kaup on ka õiglane hind. - ära elatav hind.

Minu arvates saab läheneda teisiti. Riik võiks ikka soodustada efektiivsemat tootmist, et kokkuvõttes suurem kasum siia jääks. See omakorda võimaldab elu paranemist riigis. Vägisi ümberjagamine või piiramine ei saa olla lahendus. Põllumajandus peaks ju olema äri nagu iga teinegi. Kui suurem ettevõte võimaldab efektiivsemalt toota, siis on see loogiline suund. Kui nii edasi läheb, ei ole maal enam lihtsalt nii palju inimesi vaja. Need, kes jäävad, on normaalselt tasustatud ning need, kes ei soovi või ei suuda konkureerida, leiavad endale uue väljakutse näiteks linnas.

Jään arvamusele, et suurema ettevõtte kasum per hektar on suurem kui nendel kujutleval viiel, vahet ei ole kui hästi nad masinaga tööd teevad. Kulud on neil lihtsalt tublisti suuremad, saagikust piirab aga kliima.

Pole mõtet arutleda Swedi skeemi üle, mille mõtlesid välja meist targemad selleks, at asi JOKK oleks.
Asi mida ma sellega öelda tahtsin oli see, et ettevõtte tulumaksu on vaja igal juhul.
Ei tasu ka unustada, et tegu oli ainult ühe ettevõtte rahaga, kui ka ülejäänud...
Ja kui sa selles näed kaigast väikeettevõtja kodaras, siis ma ei saa aru kuidas see võiks ettevõtlust häirida. Väikeettevõte on võimeline ära majandaama ka koos sellega ilma suurema vaevata ja kui sul läheb nii hästi, et dividende võtad, siis pead ka praegu maksma.
Teine teema on ju ka selles, et FIE'd peavad lisaks tulule maksma veel sots.maksu kogu tulult ja näe ka elavad, miks siis ei peaks oü/as ainult tulumaksuga hakkama saama?

Ei maksa keskenduda probleemi olemuse lahendamisel paarile lollile ja põhimõtteliselt hakata kirvega pindu välja võtma näpust. On selline termin nagu paratamatu kadu ja see sinu kirjeldatud santlaager ongi sealt klassist, aga nende pärast ei pea terved kogukonnad kannatama.
Samas on ka vargaid, kas siis oleks lahendus kõik inimesed peale politsei vangi panna, et kuritegusid ära hoida.

Sa räägid endale vastu suurem kasum võimaldab paremat elu? Kuidas? Et see nii oleks tulebki ju sinu kasum ümber jagada, muidu ei võimalda see ju kellelgi teisel peale sinu paremat elu, aga see ei saa olla riigi eesmärk.
Võta nüüd vabalat ma ei propageeri millegi ümberjagamist, ma lihtsalt avaldan arvamust mis oleks riigeile kasulikum.

Sinu viimase lausega ei ole ma absoluutselt nõus ja seda tegeliku elu põhjal - teoorias on su jutul põhi, aga praktikas mitte eluseeski.
Teine teema on see omahind millest sa pidevalt räägid, mitu põllumeest üldse oma toodangu omahinda teab ja mitu oskab seda iseseisvalt arvutada?
Ja kõrkoolis käinuna peaks sa ka teadma, et töökohti majanduses loovad väikeettevõtted, mitte suurettevõtted.

Kuna meil on turumajandus, siis riigi eesmärk ei ole kindlasti elatustasemete võrdsustamine, vaid soodsa kliima loomine efektiivseks tootmiseks.



Kui see nii oleks, siis suudaksid väikesed suurtega konkureerida, jäädes väikeseks. Trend on aga selgelt vastupidine - ettevõtted muutuvad suuremaks.



Omahinda ei peagi oskama täpselt arvutada, et aru saada, et näiteks kaks väikest traktorit või kombaini on kallim kui üks suur nii ostu, ülalpidamise kui ka tööjõukulu mõttes. Samuti kipub reaalses elus olema nii, et suurel ettevõttel on ka rohkem knowhow-d või siis oskus seda hankida.[/quote]



See ei ole asi, mida kõrgkoolis saaks õppida (p.s. kas me oleme kohtunud või on keegi mu CV kuhugi üles riputanud?).
Esitad seda faktina, aga minu arust ei saa nii üldistada. Meie eelnevas näites lõid 5 põllumeest endale tõesti töökohad (mida oli rohkem kui ühes suures ettevõttes). Aga see toimus efektiivsuse languse arvelt.
Palun selgita, kuidas saavad üldiselt väikeettevõtted rohkem töökohti luua kui suured, samas kasvatades ka loodavat väärtust?

Sellega läks nüüd natuke puusse.
Mille pärast need pisikesed siis suureks üritavad saada? Selleks, et vähem saaki saada? Kus maale peaks ettevõtte maad müüma, et need suured saagid tulema hakkaks ja omahind alla läheks?

Vahe on see töö kvaliteedil kui seda teeb peremees ja kui sulane, need kes kasvada üritavad neil on see tee veel käimata ja see tõde omandamata ja kui nad juba on ettevõtte suureks kasvatanud, siis vabatahtlikult ei olda seda enam nõus vähendama, sest ta siiski toimib.
Lisaks on veel vahe ka masinate vastupidvusel jne jne. Kui oma raha on mängus mõtleb inimene paar käiku ette, kui võõras, siis seda ei tehta.
Spekuleerida võib lõputult, aga vaata näiteks riigi keskmist saagikust ja näed isegi, et potensiaali meil on, sest Soomes-Rootsis on keskmine saagikus kõrgem ja meil keskmine PM-ettevõte suurem kui neil. See ei ole loomulikult ainus põhjus, aga üks nendest.
Eestlane ei saa vist kunagi lahti mõisaköie mentaliteedist.

Inimesele on antud nägemine ja kuulmine, koos sellega aga kahjuks ei ole antud mõistmist ja arusaamist nähtust-kuuldust.
Tulge oma ettevõtja rollist korraks välja ja mõelge kui hästi teil on võimalik elada oma efektiivse tootmisega, kui ümberringi inimesed elavad abirahadest sotsiaalkorterites?
Juba täna on olukord, kus "länkar" käib lihtinimestele närvidele, sest nad ise ei küündi selleni kunagi, see ei ole jätkusuutlik lahendus. Selline efektiivsuse tagaajamine viib kuritegevuse kasvuni ja mis siis sellest tootmisefektiivsusest, kui sa oled sajal poolnäljas matsil pinnuks silmas.
Täna on olukord juba üle tagasipöördumatuse punkti läinud ja päästa seda enam ei saa, midagi ei ole võimalik ümber jagada ja väiksemaks lammutada.
Seega asi läheb hulluks siis, kui harjukeskmine inimene saab aru, et tal ei olegi siin ilmas mingit tulevikku ja tal tuleb ainult oodata kuni ta 10X efektiivsema masina või IT-lahenduse vastu välja vahetatakse ning siis näljapajukile minna.
Mida selle massiga siis peale hakata, kel pole enam midagi kaotada?
Need on need mured millega riik peaks tegelema, aga seda ei tehta...
Kõik muu on päevaprobleem ja laheneb ise jooksvalt.

Kui keegi enam paremuse poole ei püüdle, siis läheb ju asi veelgi hullemaks?

Võiks vähemalt, eriti kui sellest nii häälekalt pidavalt rääkida.
1000ha kohta on üks ligi 400hj kombain hind ca 250 000€ ja ega tal just aega üle jää selle pinna juures, pigem jääb aega puudu. See teeb ca 111ha heedri ühe meetri kohta
5x200ha kohta näiteks viis uut nivat á 45 000€ tk x5 = 225 000€ siin 50ha heedri ühe meetri kohta.
Sama tehte võid teha traktoritega ja viie niiva ülalpidamine on oluliselt odavam.
Küsimus ei ole selles, kas on võimalik või mitte ja kas tasub või mitte, kõik on kinni tahtmises.
Knowhow on juba inimeses kinni, mitte omatavates hektarites, internet on ja raamatuid jõuab ka osta, koolitusi toimub samuti ja endast targematega on ka alati võimalik nõu pidada.

Selle paremuse poole püüdlemisega on nii nagu keegi kreeka kohta ütles - kui oled juba jalgrattaga teelt välja sõitnud, siis ei pea enam kiiremini väntama, selleks, et kõvem pauk panna.