Tere
Arvan et on piisavalt huvitav teema, raha on alati kõike huvitanud.
Teema siis järgmine: mu vanaisa suri 2a tagasi. päranduseks jäi põllumaad mida temalt üks isik rentis. peale surma arvas see isik et ta võib seda maad igavesti kasutada ja külvas ikka ja jälle uue vilja sinna peale. mu vanaisale maksis kenasti renti iga aasta 12000eeki, kuid peale surma hakkas kõikvõimalikke vabandusi tulema, et mitte maksta. nüüd ongi küsimus kuidas temalt see saamata jäänud tasu kätte saada? seda pole küll palju kuid asi on põhimõttes. pole nii et kõik võivad varastada nii nagu süda lustib.
Variant selline: võtta tuttava tuttavad farmerid veidi eemalt Tagadilt ning vili maha võtta, ning saadud toormed nendele farmeritele maha müüa. millal üldse viljakoristus aeg algab? ma pole sellega jõudnud ennast kurssi viia.
PS. mis on mulle oluline, et kõik peab toimuma võimalikult seaduslikult. S.t. et mingit sõda ei soovi, kuid kui vaja, vastan samaga.
Kõik ideed teretulnud!

Andres Harjumaalt

Kui rentis, siis peaks olema mõlemal osapoolel rendi leping kusagil. Samas kui ka oli selline suusõnaline, siis eramaa peal niisama ikka ei toimeta. Tahad, võid sealt sirgelt kasvõi homne päev purustiga üle lasta - sinu maa ju ikkagi, see, et mingi pasteet on sinna omal algatusel midagi rajamas käinud, ei anna talle mingit õigust (muidugi juhul, kui ei ole juba eelnevalt nimetatud maa rendi lepingut).

Muidugi võiksid kasvõi privaat sõnumiga saata mulle selle venna, kes siit meie külast sul seda vilja suudab seal võtta

Aja oma kapid sõbrad kokku ja minge uksetaha ja ähvardage tappa anda kui raha ära ei maksa või kui tahad ennast narriks teha siis võsareporter aitab alati.

Ei tegelt rendileping lõppeb automaatselt ühe osapoole surmaga(antud juhul sinu vanaisa) ja kui te uut lepingut pole sõlminud siis ei pea ta raha maksma ja samas ta ei tohi ka sinu maal teha mis heaks arvab seega kui vili on sinu maa peal siis se on sinu vili ja võid selle kenasti ära koristada lasta ja tulu endale võtta.
Kuigi ma ei ole päris kindel kas se seduslik on ,aga se tundub loogiline.

Kõige kindlam on ikka politsei kaudu kui ise kokkuleppele ei sa.

Muidu palju maad on?
Mis seal kasvab?
Ja mis sa juba proovinud oled, et probleemi lahendada?

Muidu mõni talumees oskab äkki õelda palju selle vilja väärtus on?

sellest viimasest lausest loen ma välja et teil nagu siukesi piirdeid hoitakse,äkki oled isegi siuke , meil võetakse põllud kohe käest kui juba paar aastat keerutatakse ja raha ei maksta.
aga kui suur on põllulapp ja kas tal ka mingid kohustused seljas, keskond vms. kui tal ikka kohustus ja ta neid täita ei suuda siis oleneb taluniku maa suurusest, kui see konkreente põld moodustab talunikul üle 30% maast siis on tal veits hapu kui see keset kohustust ära võtta.

Mina arvan,et rendileping ikka ei muutu tühiseks ühe osapoole surmaga,kui rendilepingus pole näidatud teisiti,vaid kehtib niikaua kuni rendilepingus kokku lepitud ja ka lõpetamine ja tingimuste muutmine toimub siski lepingu järgi.
Rendilepingul vaid üks osapool vahetub pärimisseaduse alusel.Seega oleks pidanud rentnik täitma ikka tingimusi,kaasa arvatud rendi maksmine surnud inimese arvele,kuni uus omanik pole teatanud omanik pole teatanud oma arve numbrit.
Eks uuel omanikul tuleb nüüd saamata jäänud rent sisse nõuda.
Kui aga nüüd põllul omavolitseda,siis võib rentnk ruttu lepingu välja otsida ja kahjutasu hakata nõudma.
Seega alusta tähitud kirjavahetust a-la nõudega maksta võlguolev rent sinule,kui uuele osapoolele(maaomanikule) ja kui rent pole tasutud x tähtajaks,loetakse rendileping ülesöelduks ja koristad saagi ise rendivõla katteks.

No ei või keegi saaki ise ära koristada! Sellest tuleb lihtsalt üks suuremat sorti jama. Kuna rentnik on seni kenasti tasunud, siis katsu maha rahuneda ja asjad selgeks rääkida. Linnameeste häda ongi närvilisus ja KOHE saamine.
Kui eite suksutad, siis Sa ju ka vaatad et eidel hää saaks, mitte ei lase oma lontut pärast paariminutilist nühkimist longu! Vat selle asjaga, nagu paljude teiste maailma asjadega, on sama moodi. Mõlemad pooled peavad rahul olema.

Kõige sigatsevam variant on selline:
Vaata mis kevadel maha külvatakse,deklareeri PRIA-s ise maa ära sinuga tal ju lepingut pole ja sina oled omanik.
Sellel on ainult väike järelkaja-sa pead järgmisel aastal ise seda maad harima hakkama ja kohe näed ka ära palju sellise ettevõtmise juures kannataks ära anda.
Vähemalt kolmandal aastal peaks tõde saabuma.

Jah tõesti ühepoole surmaga leping ei lõppe. Mul oli nii, et Vanaisa surmaga ei teinud uut lepingut, aga kui rentnik ise hukkus siis pidime rendilepingu uuesti tegema.

Seletad äkki lähemalt kuidas surnud inimese leping jõusse jääb, mul nagu pähe ei mahu.
Lepingus on ju fikseeritud ka kellele ja kuhu kui palju makstakse ja altrenatiivi tavaliselt ei ole sisse kirjutatud.
Isegi pria kohustused lõppevad tootja surmaga, miks mitte siis rendileping.

Kui rentnik sureb siis on uus leping ja kui rentija sureb siis läheb leping edasi automaatselt pärijaga.
Kui olen valesti aru saanud siis olen lihtsalt valesti aru saanud

Minu arust peaks jälle mõlemal osapoolel võrdsed õigused olema, et kui ühel juhul lõpeb, siis lõpeb ka teisel juhul.
Aga ega minagi pead vahele ei pane

rent rendiks. aga siin nagu kirjutatakse ,et võtad toetust. õnneks varsti pead selleks tegema ka midagi. minu arust küll peaks toetust saama need kes ikka tööd teevad.näiteks vilja või kartuleid kasvatavad mitte ,et purustad ja võtad pappi

EP liige: Praegune põllumajanduse otsetoetuste süsteem on Balti riikide vastu ebaõiglane

Euroopa parlamendi põllumajanduse ja maaelu edendamise komitee esimees Albert Dess sõnas kohtumisel Läti parlamendi aseesimehe Solvita Aboltinaga, et praegu otsetoetuste süsteem on Balti riikide põllumeeste vastu ebaõiglane, sest siinsed põllumehed saavad kuni viis korda vähem toetust kui nende kolleegid teistes Euroopa riikides.
See ei saa jätkuda ja probleem vajab lahendamist, ütles Dess, kirjutab LETA.
Aboltina rõhutas, et põllumajandus on traditsiooniliselt Läti jaoks oluline sektor ja on väga oluline pöörata maksetele tähelepanu nüüd, kus Euroopa ühine põllumajanduspoliitika on arutluse all.
Euroopa asjade komitee aseesimees Karina Peterson ütles, et Läti lootis Euroopa liiduga liitudes saada teistel olevaid eeliseid, kuid praegu on Läti põllumehed pettunud, sest nad ei saa väiksemate toetuste tõttu konkureerida teiste Euroopa riikidega.
Dess ütles, et põllumajanduspoliitika muutub õiglasemaks peale aastat 2013.
Euroopa parlamendi delegatsioon märkis, et parlamendiliikmed usuvad, et põllumehed peaksid saama rohkem toetust oma töö eest, mitte vaid suurte maatükkide omamise eest.

Tegelikult oleks muidugi mõistlikum maksta töö eest, mitte selle eest, et kellelgi on palju maad, mis aastas korra purustiga üle käiakse.

No aga kui ma kasvatan kartulit aga vahekultuuriks näiteks ristikut.Siis pean ikka purustajaga üle laskma.

No aga kui ma kasvatan kartulit aga vahekultuuriks näiteks ristikut.Siis pean ikka purustajaga üle laskma.

loomulikult siis peab purustma ,aga ega sa siis kogu maal viis aastat vahekultuuri kasvata ja seda purustjaga üle lase. minu arust peaks toetust saama need kes midagi vähemalt toodavad. olgu see siis kas või hein oma loomadele. sellest saab vähemalt liha ja piima. mitte ,et makstakse lampi mingi purustamise eest