Kurat kirjutasin pikka juttu ja ühendus katkes.Tahan üelda,et toetus on maa harijatele mitte omanikele.Ja kui omanik arvab,et mina saan sellest rikkaks las ta siis harib ise ja näeb kuidas tulu tuleb.Küsimus neile kes ostavad hirmsa raha eest maad,mittu aastat läheb enne kui see maa ennast ära tasub.meil lõunaeestis pole maa just kõige parem ja kui käija palju pappi välja siis maksavad ka lapselapsed seda.Kas sellel on mõttet.

Kaido ütle mis lõuna eesti põldudel häda? Kas Muhu saarel oleks paremad ja suuremad ning vähemate kividega w?

Targemad väidavad,et mulla viljakus on palju kehvem ja minul näiteks pole ültse põldu kus ei ole mäge sees.

Mul on kasutada põld (kusjuures piirneb minu kinnistuga, kui ka naabri karjamaadega) mille omanik on Keskkonnaministeerium. Kasutame seda 1/2 ja 1/2 naabrimehega praegu illegaalselt. On kellelgi ideid mis moodi saaks kasutust legaliseerida. Kõrval toodab üks ärimees „euroheina“ 840 per ha.

Lõuna-Eestis on ka see miinus et põllumees ei saa täit toetust tehtud töö eest. Pria jagab toetusi ju massiivipindade järgi, mis on plaanimaterjali alusel määratud kuid mägedes on ju tegelik haritav pind palju suurem.

Sel kevadel Maaameti poolt korraldatud enampakkumise Saaremaal asuvale põllule on väidetavalt võitnud Võrumaal registreeritud osaühing.

Krt.Tahtsin üelda,et need kes on kesk eestis on ju paremas seisus.Neil enamus suured põllumasiivid ja tasased ka.

Tööd tuleb igal pool teha. Kahjuks ei anta Kesk Eestis ääremaade toetust (Türi vald vist siiski saab). Nii et ei maksa neid, kes keset Eestit toimetavad, vist ikka kadestada- neil toetused mõnisada krooni väiksemad.

Krt.See ääremaade toetus on ikka suur küll.Ei saa maa kasvatada ei õlle otra ega muud paremat teravilja kuna valmimine ei ole ühtlane. Vot selles ongi meie eripära.

Kulla mees, see on kogu Eesti eripära.

ühesõnaga,ei ole meil kerge kellelgi ei sul ei mul ei vellelgi. kivistel maadel on ka siiski üks pluss, nimelt kuival ajal hoiab niiskust paremini natuke;)

Teeks juttu, kuidas teist keegi ka maaomanikeks, -rentnikeks saanud on?
a.) Kolhoosiesimehe, -osakonnajuhataja, partorgina lõid kolhoosilõpus oma osaühingu. Esimesed osanikud on ka suurimad rentijad.
b.) Niitsid puhtaks võsastunud põllud, mis said algul kasutada imeodavalt (ka kasutusvaldusesse).
c.) Käisid konkurendile parimaid maid rentivate pool jutuga. „Mina maksan Teile õiglast hinda! Tavaliselt ma küll niipalju ei maksa, aga Sa hakkasid mulle meeldima. Pane tähele, see pole veel kõik! Lisaks joome ka selle suure „Laua Viina“ sinuga siin ära. Siis on sul aega rahulikult mõelda. Oi, kuidas sa mulle meeldid!“
d.) Tegelesid tõrvapõletamisega. Ostsid kokku raiesmikke, juurisid nad puhtaks. Lagedatele väljadele tegid aga omale põllud.
e.) Pidasid kõigepealt külas poodi, kus müüsid ka salaviina. Kõikidele maaomanikele andsid hullult võlgu. Täna kasutad inimeste maid võlgade ja võlgadeintresside katteks.
f.) …………..(mõni muu)

ostsime riigilt vabu maid ,mingi aeg kui sai,hiljem osa ajutisse kasutusse vms mis värk see on. rendimaad on nii saadud ,et ole mees ja tee ära ,a viisakusest saab maamaks neil makstud.

minu kandis maadega nigel lugu....üks soomest tulnud viljakasvataja on ikke kõigile käpa peale pannud...nüüd vahetame maid ja rendime ühelt kinnisvara jorsilt....iga aastaga tõstab renti jama aga ple midagi teha...
mõned maa lapikesed on jäänud mis lastud jummala võssa... aga usun et nendesse peab kõvasti raha laduma et midagi sinna kunagi maha saaks panna

Räägi mis saakidele sa taimekaitse- ja väetusplaanidel järgmiseks aastaks rõhku paned, et sind ikka tootjaks mitte lihtsalt toetustest elatuvaks peetaks.

Mutikesed autolahvka juures rääkisid, et Kemirad ja Keskod ei taha järgmine aasta seemet ja väetist enam võla peale anda. Kõik tuleb kohe pesiga välja plekkida! Igatahes pikka sügist ennustades panid mutikesed täppi.