Tere!

Kes teist siin palju liha sööb ja ei karda kolesterooli ega rasvu ? Ise söön peamiselt liha ja vajaduse korral lisan rasva juurde, kui liha peaks olema liialt taine. Kuna söök koosneb enamjaolt lihast ja rasvast, siis tahtsin rohkem ka teada oma söögi kohta:

Nii palju kui ma olen leidnud infot Eestimaise liha kohta, siis tean, et loomad on üsna hästi kasvatatud. Kuid tahtsin küsida, et ega keegi teist ei tea millist liha müüakse poodides ? Kas need loomad on samuti kasvatatud vabas õhus ja söönud oma loomulikku toitu ? Või on see "Mahe liha", mis pakub ainult sellist liha, mida on kasvatatud headel tingimustel nagu eelnevalt kirjeldasin ja selline sööt nagu teraviljad või muud jõusöödad on kõrvale jäetud ?

Lisaks veel küsimus, et ega keegi teist oma head veise rasva Tallinnas müü ?

Aitäh ja loodetavasti oli see sobilik koht, kus linnavurle oma küsimusi sai esitada.

Tahaks teiekäest küsida, et miks on teil jäänud mulje, et maheda liha kasvatamisel ei ole kasutatud söödana vilja ja jahu?? Või sain ma teie mõttest valesti aru. Mahedale loomale tuleb sööta ka mahedalt kasvatatud vilja ja jahu...

Aaa... ja ise (terve pere) söön liha ikka päris palju ja mingeid kolesteroole me ei karda Kui maamees ei söö liha, siis kust saab ta oma vajaliku energiakoguse töö tegemiseks ( ei istu ta ju kontoris arvuti taga vaid peab tegema palju füüsilist tööd )

Tere hiidlane! Aitäh vastuse eest.

Saite mõttest täiesti õigesti aru ja see on väga õige väide, mis te just mainisite. Sain nüüd aru, et mahe liha tähendab seda, et veisele on söödetud mahesööta, mis võib olla kõik mahe kasvatus. Kuigi see Eesti Mahe liha on ikka seda viisi väga kõrge hinnaga..

Ega ei tea kas keegi teist või mõni teine farm oma loomi ainult rohu söödal ka kasvatab ?

Tore teada! Ega sa juhuslikult ketogeenselt ei toitu, et süsivesikud jäävad päevas 20g kanti ? Ca üks õun.

kolesterooli pole olemas

Meil süüakse ikka suts rohelist ja juurikaid ka..päris liha peal ka nüüd pole.... aga nagu meie peres öeldake - liha teeb ikka kurjaks küll...kui teda pole
Aga jah, lambaid on vast võimalik kasvatada ainult sohusöödal ( suvel karjamaarohi ja talvel hein ning silo) kui ikka mahevilja kätte pole käinud. Veistega vist nii ei saa(endal kogemus nende loomadega puudub) Aga kui ikka vilja on, siis igaljuhul anna lammastele seda, sest see maitseb neile väga

Mina nii vana, et minu kooliajal räägiti toiduna ainult süsivesikutest, rasvadest ja valkudes. Kolesterooli toiduks ei pea ja seda ei karda ega tea tahta. Eks ta üks moesõna on, millega muid asju müüa saab. Küll on oma pisuke arvamus nö. mahetoidu kohta. Kas see nüüd liiga ühekülgseks ei jää; st. kui selle mahedaga ei jää mingid olulised (mikro)elemendid saamata, mis muidu tavaviljelusel oleksid kättesaadavamad. Inimene ju vajab igasugu aineid, kuid maaharimises, eriti maheviljeluses, tihti kõiki mulda tagasi ei anta. Järelduseks on ikkagi igasugused allergiad ja toidulisandid. Pluss kõrgem hind. Seega otsin liha turult ja kodumaisemat, kuid mahedat taga ei aja ja maitseb ikka hästi. Rasvu on ka vaja, ehkki liialt vist tõesti ei tasu, kuid mitte pidada iga pekitriipu ja nahakudet lausrasvaks. Tegelikult, toidus pole asi, vaid selles palju ja mida liigu(ta)d.

Maheviljelusega toodetud toidust jäävad mikrod saamata

Kui taimekaitsevahendite jäägid on mikroelemendid mida kellegi organism elutegevuseks vajab, siis muidugi.

Kui jutt käis sellest, et kas ainult liha ja rasva süües vajalikke vitamiine inimene omandab, siis vastus on, et omandab küll. Lihast saab kõik toitained kätte ja rasvast moodustatakse ketogeensed kehad, mida keha siis hästi energiana kasutab. Muidugi liha küpsetamine vähendab teatud mõttes toitaineid võrreldes toore lihaga, kuid see on juba oma ette teema.

Kolesterool ei ole kindlasti toit aga lihtsalt sissejuhatuseks tõin sellise küsimuse. Endiselt käib madala rasva propaganda ja pidevalt seostatakse kõrget (halba) kolesterooli tulemust loomsete rasvadega, mis tegelikult on suhkrust ja taimsetest rasvadest. Hea kolesterool kasvab loomsete rasvadega.

Hiidlane, ma tean, et veiseid saab kindlasti rohusöödal kasvatada. Kas need mitte suviti päevad läbi karjamaal ei pesitse ? Seda viisi kasvatatud veiste liha ma just taga ajangi. Arusaadav, et rohusööt pole taliläbi võimalik pakkuda

[quote="jarnapal"
Hiidlane, ma tean, et veiseid saab kindlasti rohusöödal kasvatada. Kas need mitte suviti päevad läbi karjamaal ei pesitse ? Seda viisi kasvatatud veiste liha ma just taga ajangi. Arusaadav, et rohusööt pole taliläbi võimalik pakkuda [/quote]
Aga looma kasvatamine käibki ju aastaringi talvel laudas, kus ta saab heina, silo ja teravilju-jahu, suvel ei anna minagi terasid rohusöödale lisaks. Aga tean ka et osadele lihaveistele antakse suvel ka vilja-jahu, et muidu ei pidavat vasikas hästi kasvama ...lihaveisekasvatajad võivad paremini kommenteerida. Põhimõtteliselt mõni kuu saavad loomad ikka terasid.
Aga ma ei saa praegu hästi aru, et miks sa otsid ainult rohusööda peal kasvatatud looma?? Mis see vili neile(lihale) halba teeb?

Mulle ei anna ikka rahu kjaanuse arusaam taimede kasvust. Et taim kasvaks mingi ühiku, ütleme et ühe ühiku, siis ta vajab selleks mingi koguse toiteelemente. Ütleme, et ta vajab selleks koguse N. Et kasvada kaks ühikut, vajab taim kasvuks 2N ühikut toiteelemente. Taimes on kõik asjad tasakaalus, et kasutada kogust N vajab ta igast toiteelemendist mingi x koguse ja kui nüüd mingit toiteelementi on vähem kui vaja, siis selle kohapeal taime kasv takerdub. Sa võid talle anda lämmastikku ja kaaliumit v fosforit v mida iganes, kuid kui taimel on näiteks hetkel boori puudus, siis on see kõik maha visatud, sest ta ei kasuta seda ära.
Taimedes on ALATI vajalik kogus mineraale olemas. Maheda ja tavaviljeluse vahe on taimekaitsevahendite ja mineraalväetiste kasutamises. See, et mahedana vähem saaki saab, ei tähenda, et see saak koostise poolest kuidagi erineks. Välja arvatud muidugi taimekaitsevahendite jäägid, mis tavaviljelusel taimedesse jäävad. Ja need põhjustavad küll kõikvõimalikke moodsaid haigusi.

Esmalt toon esile selle, et rohtu söönud veistel on lihas ja rasvas parem omega tasakaal. Ehk siis omega 3 on rohkem kui omega 6-t.
Teiseks maitseb rohtu söönud veise liha paremini. Ta on kergelt magusama maitsega kusjuures teraviljal kasvatatud veis on rohkem maitsetum.
Rohtu söönud veiste rasvas on kuskil 400% rohkem vitamin A-d ja E-d
Hoiab ära hullu lehma tõve ja palju muudki

Rohu peal kasvatatud veiste välisrasv peaks olema kollakam. Oled sa juhtunud nägema ? Kollane rasv tähendab seda, et sisaldab vitamin A-d nagu või. Kui see Rimi välisliha teema Eesti Ekspressis oli, juhtusin nägema pilte sellest veise lihast ja need tükid, kus oli rohkem rasva olid ka kollasemad Rimi väitis ise ka, et nende sisse toodud liha on kvaliteetsem. Minu teada mainisid, et seda liha kasvatatakse šotimaal.

Too näha mulle veis, kes on ainult teraviljal üles kasvatatud!!!!!!!!!!!!

See ei ole arusaam, vaid arvamus. Kui mullas rauda ei ole, siis kustkohast saab taimes see ALATI olemas olla? (raud näitena sellepärast, et olen kuulnud selle vaegusest, seda süstitavat). Tegelikult ma ei tea, kustmaalt läheb piir tava- ja maheviljeluse vahel. Kuid kõige loomulikumaks pean järjepidevat väetamist, kus loomade poolt välja viidud elemendid mulda tagasi tuuakse (eelkõige sõnnik, läga, aga ka mikroväetised, jms). Samas olen kuulnud ka kõlakaid, kes räägivad maheviljelusest kui üleüldse väetamata jätmisest. Igatahes luban endale jätta vabaduse mitte tormata ostma sõna: "mahe" peale. Küll aga torman, kui kuulen sõna "kohalik". Kasvõi patriotismist.

Lapsena, kui kodus olid omad sead, järasin kilode kaupa toorest liha, eriti külmununa - parim.

Söön ka ise palju toorest liha ja muna kollast.