miks ta siis ei võta? mõtle loogiliselt natuke,seda on juba näha kasvõi ees silindritest või ninast. Kui sul on ikka mingi 1,2 tonni taga siis ei "vaju" eest niipalju läbi ja ümbermineku ohtu peaaegu polegi ,kui just ise loll ei ole. Võtame lihtsa näite tavaline belarus 80. seisab tühjalt ,esisillale mõjub mingi koormus, võtad taha haaratsite vahele silorulli kaaluga 1tonn. esisild kerkib maast lahti,koormus esisillale on 0. Mis siin arusaamatut? See vastukaal ei võta osa koormust enda kanda ,vaid ta vähendab koormust esisillale ,laaduri puhul jääb see lihtsalt laaduri kanda, mida ta on nagunii ,aga koormus esisillale väheneb,sest masina esiosa "kergitatakse" vastukaalu tulemsuena ülespoole,kui lihtsalt seletada püüda.

Täpselt nii ongi.Mida rohkem taharippu raskust lisad seda kergem esisillal,lihtne ja loogiline.

Kui nüüd natuke jõuvektoritega mängida siis on olemas punkt, kus taha võetav raskus koormab esisilda! See on punkt enne seda kui tagumine raskus hakkab nina "kergitama"!

äkki seletad maapoisile lahti selle jõuvektori asja?

Taha- rippsüsteemile võetav raskus ei saa esisillale koormust avaldada. Esisillale saab tagaraskus mõjuda negatiivselt sel juhul, kui laaduris on suur raskus ja sõidetaks pinnasel, kus kõikumine suur. Kui enne tagaraskust saab konarusest läbi sõites traktoriperse kerkida, siis tagaraskuse korral perse ei kerki ja kogu surve langeb esisillale. Tagarataste küljes olevad raskused ei tee esisilla elu grammigi kergemaks, küll aga hoiab masina kindlalt maas. Samas selle suure rippsüsteemil oleva tagaraskusega hakkab jälle käimarit väänama- stokkeri mehed ootaksid pikisilmi lugu, kus ilma raamita masin pooleks läheb.
Kõige lihtsama pildi koormustest saab, kui kujutada ette, lihtsat kiiku, kus esirattaks on maas olev pakk.

Kujutan ette kiiku ja kujutan ette et sellel on keskkoht. Kas traktori raskuskeskoht on siis tagasild või?

Teooriat võib jäädagi ette kujutama aga praktikas olen ära proovinud aisade küljes oleva 1,5 tonni raskuse ilma tagarattaraskusteta ja siis tagarattaraskused 640 kg tühjade aisadega. Vektorit ma kuskile ei tõmmanud aga mulle tundus, et rataste küljes töötab asi tunduvalt paremini.

Mis ime moodi saaks ripsüsteemil olev raskus mõjuda esisillale koormavalt? Mis vektorid???
Teiseks 640kg vs 1500kg ja kergem tekitas rohkem raskusjõudu ja haardumist? Mis moodi???
Suudate äkki arusaadavalt ja usutavalt lahti seletada.

Pigem oleks see maas olev kiigu pakk traktori tagasild. Raskused tagarataste küljes ei võta koormust esisillalt vähemaks. Raskus tagumiste aisade küljes võtab esisillalt koormust vähemaks. Lihtne ja loogiline.

Kujuta nüüd ette, et selle kiigu üks ots on traktori laaduri küljes olev kopp ja teine ots on traktori aisad.
Paneme ühe kiigu poole peale(oletame, et sinna, kus on nn laaduripoolne ots) istuma lapse, kiigupool vajub alla.
Paneme teisele poole(aiste pool) ka istuma lapse, kiik läheb tasakaalu(ideaalolukorras). Järelikult tuli koormus teise poole pealt maha.
Rataste külge raskuste riputamine mõjub samamoodi, kui ntks kiigu ühel poolel istuks laps ja teine laps istuks kiigu keskel. Siis ju ei lähe kiik tasakaalu, vaid jääb täpselt samamoodi, üks ots maas, teine õhus, seisma.

Nii rattaraskused kui ka tagaraskus avaldavad koormust tagasillale, see on fakt.

aga kui tagasillale mõjub 60% raskusest ja esisillale 40 % siis ja kui me lisame tagaratastele 640 kg lapsi kas siis esisillale mõjub ikka 40%?

Kes kellega räägib ja kellelt mida küsitakse?
kahju, et hommikul pidin välja minema, tahtsin ka teise variandi kaalujaotusest jätta, esimene on siin:

__________________________________________
...........................O.............................

Pidevjoon on kiik ,(variant, kus tagaraskus puudub ja traktor uhab kord perse püsti , kord maas ringi) O on esisild ja punktid on selleks pandud, et o paigal püsiks ja võib ka maapinna tähisena võtta.
Teine variant on siin:

O siis esi ja ka tagasild.
_______________________________________________
..........................O.......................O.............

Kellel asi segane, asetagu joonlaud niidirullidele ja vajutagu kummale otsale tahes, saab pildi lihtsalt selgeks. Kusjuures vasakul pool vasakpoolsest O-st pikem pidevjoon on frontaallaadur ja paremal pool parempoolsest O-st lühem pidevjoon on tagaripu aisad. Edu katsetamisel.

Mis sulle oluline on kas protsentidega arveldada või esisillalt koormust vähemaks saada?
Võtame sinu näite siis numbritena lahti: traktor 10 000 kg, sellest ees 4000 ja taga 6000, peale raskust ees ikka 4000 ja taga 6640, sest raskused on ei hakka "nö üle kaaluma" esimest otsa. Peale seda mõjub esisillale 37,5%, aga endiselt 4000kg
Oleks 640 aiste otsas siis läheks ka koormust vähemaks.
Kui muidu aru ei saa, siis tee Andrese niidirulli katse digi.kaalu peal ja näed, et niidirulli raskus ei võta eest koormust ära, aga saba hoiab maas paremini kui ilma.

Point on raskusjõu jaotamises kahe silla peale või selle nihutamises esisillalt tagasillale! Lisades raskuseid tagaratastele ei hakka töötama kiige effekt ümber tagatelje (ei kanta raskusjõudu esiratastelt ära - tagumine ots lihtsalt surutakse maha. Tagarippesse võetud vastukaaluga saame hakata raskusjõudu esiteljelt "ära kandma", kuna tühajst kohast ei teki midagi ja tühja koha pealt ei kao ka ära siis paratamatult kantakse sellega lisakoormust tagateljele. See niidirullide ja joonlaua näide on väga hea näide ja lisaks veel 2 digikaalu, üks kummagi "silla" alla annab veel parema efekti.

Q56 on täpselt paras N101 ees. Jama oleks, kui oleks väiksema, ehk Q45 võtnud. Youtubes paar videot kus N101 ees on Q65. http://www.youtube.com/watch?v=wREmmAVUDxk Ei oska kommenteerida, kas see nüüd liig mis liig, või veel kuidagimoodi kõlbab kah

ISME laaduritega on kellelgi kokkupuudet olnud?
ISME 160L

Kõlbab ikka ma arvan..ega ei pea siis ulme raskusi tõstma. Üks seemnekasvataja kasutab ka N seeria valtral Q65 laadurit,sest too pikem ja saab ilusti rekat laadida Big Bag kottidega...