Liblikate kohta ei oska väga midagi öelda aga just mõned nädalapäevad saabus meie ettevõttesse Rakvere lähedale pöttingeri novacat 305 ED masin tundub viisakas probleeme pole veel olnud kui välja arvata meeste teadmatus masina osas kes teda kokku käisid panemas ise ma kohale ei olnud aga kui küsiti kuidas kõrgust reguleerida või muud sellist siis ei teatud midagi vastata tundub et Eesti tehnika müügis on küll nii et kui maha müüdud siis omanikust savi lugegu raamatut samuti kohati olid mõned masina osad valesti reguleeritud naabertalus niidetakse kuhni liblika kombinatsiooniga mille ees on case'i 250hp masin niiduk ise pole eriti lagunenud aga ära lõhutud on teda küll sõidetud kivide otsa jne aga siiamaani niidab praegu 3-ndat hooaega. Muljuri kohta veel niipalju et kui kasutad muljurit siis ta jätab kohevama vaalu mis tähendab seda et õhk saab vaalust läbi käia mis tähendab et vaal kuivab kiiremini kuigi kui õhtul niidad maha siis on hommikuks vaalu mahalöönud 305ED kohta veel et niidukil on hea see et saab ta taha keerata ja ülesse tõsta mitte lihtsalt küljelt ülesse kuna kui küljelt ülesse tõsta siis saab ripukas palju rohkem vatti ühelt küljelt

Meil siin niidab üks 120 võimas deere. Ees ja taga niidukid, laiuseks kokku umbes 6m, tabeli järgi tuleb küll hj puudu, aga too masin niidab nüütseks juba kolmas hooaeg ja kõik toimib.

Kopeerib täitsa normaalselt, ise niitsin Lely esiniidukiga ligi kolm aastat ja kopeerimise muresid seal küll polnud. Pigem ikka need mured, et võõral põllul pole saab esiniiduk paratamatult rohkem haiget kui tagumised. Olen ühe mutikese põllul jupi kiviaeda niidukiga leidnud, oli teine ilus rohelise samblaga kaetud. Mutike vandus veel enne niitmist jumalakeeli, et põllul pole midagi muud peale heina, krrt skleroos - terve kiviaia jupp läks meelest

Mis veel kopeeriisse puutub, siis seda saab täitsa edukalt esiripuga timmida kui tugevalt maas istub. Olen ise kasutanud suht lihtsat reeglit selleks, et kontrollida kui raskelt niiduk maha istub. Esiteks timmid niiduki suht õrnalt vastu maad jooksma, seda siis ripu, vedru reguleerimisega või hüdroga kopeermise puhul surve muutmisega. Siis kontrollid niitmise ajal kuidas niiduk käitub, kui niiduk nagu ujuks põllul ja niidetud pind jääb lainesse, tuleb niiduk raskemalt vastu maad reguleerida. Kõige parem jääb siis kui niiduk jääb peale seda vagaseks ja kopeerib maad ilma üleliikse rabelemiseta.
Sellise reguleerimise puhul jääb niiduk täpselt nii tugevalt vastu maad, et niidukvaliteet on hea ja kivi puhul jookseb niiduk ilma jamata temast üle. See kõik toimib kuskil kiiruste vahemikus 8 - 15 km/h, aeglasema kiiruse puhul ei jõua niiduk tavaliselt väga hästi reageerida ja kiirema puhul rikub asja ära Newtoni teine seadus - jõud mis mõjuvad niidukile kiviga kohtumisel on lihtsalt nii suured et midagi annab järgi.