toetuse vooru kiirem aeg peaks hakkama juba mööda saama,ise ei taotle,nagunii ei saa. Mind ei huvita,et tööd palju,kõigil on palju. Sellisel juhul tuleb teha pikemad tööpäevad kui ei saa muidu asju orgunnitud või panna amet maha. Tegelikkuses teades paari tuttavat müüügimeest(mitte põllutehnika) siis enamjaolt munnutatakse palju ka niisama. Sellest siin palju juttu olnud ei hakka enam.

Juba mingi kolm korda olen seda teemat siin lugenud, aga küsimusi on ikka.
Aastas niidan ainult mingi 40 ha. Looduslikud põllumaad, mõni on tasasem, mõni mitte. Traktoriks Belarus 920.3 tavarippsüsteemiga.
Vene KRN-iga ei taha enam eriti tegemist teha, seega otsin midagi uut.
Keegi Pronar niidukitest ka midagi teab? Müüb neid Alvoro. Keskelt kinnitusega ja 2,50 või 3,30 m lai. Belarus peaks neid suutma ringi ajada küll.
Kuidas vastupidavus ebatasasel maastikul on? Kivikaitse töötab hästi?

Siin vahepeal oli põgusalt juttu ka Samasz-ist. Jürto, kas sinul keegi tuttav tegi Samasz-iga tööd? Kuidas temal põllud on ja kas Samasz on juba ära lagunenud? Kuidas selle kivikaitse töötab?

Muidugi hing ihkab sinna kallimate markide juurde, nagu Krone ja Pöttinger, aga kas sellel on mõtet sellise mahu juures? Aastal 2010 oleks 2,65 m laiune otsast kinnitusega Pöttinger kätte tulnud u 6500 €.
Samas müüb Alvoro 3,30 m keskelt kinnitusega Pronarit 6840 € (Kuldses Börsis)

Jürto, kas ma üldse julgen küsida, mis hinnaga sulle see Krone 320CV kätte tuli? See muidugi muljuriga, mida mul vaja ei ole, aga mingi arusaama saaks ikka hinnast.
Ja üleüldse inimesed võiksid kirjutada, mis hindadega mingi masin kätte tuli. Kas see on siis nii suur saladus?
Tänud!

Mul tegi kunagi üks tuttav samasziga tööd 2 aastat siis sai veel kuidagi leetu maha müüa,sitt oli,siis ostis üks teine tuttav selle 2,5 m samaszi ja remontis ja müüs. Samas ühte inimest tean ,kes kiitis seda ja niitis suht suuri pindu. Ise ma ei julgeks riskida ,pärast ostad ikka mõne pädevama. Igatahes soovitaksin ennem seda pöttingeri 2,65 niidukit russile,sest see 3,3 on tegelt liiga palju russile,eriti tavaripule,jvv lintidele. aga saab hakkama ise niitsin russiga algul Krone 3,2m niidukiga. ripp eriti ei lagunenud v.a. parempoolsed tõmmitsad aegajalt,mida sai siis täiustada. jvv linte läks aga vahel küll,pigem siis vb ka silopressi pärast ,aga niitsin aastas ka 250-300 ha siis,rõve uhtumine oli
Krone 320cv tuli mulle tookord kätte 180000 eeku koos km. ehk sain ta õige pisut kallimalt kui oli tavaline 320 easycut,kuna ma just tahtsin ilma muljurita siis aga oli pakkuda laomasinana cv sai võetud see,kiire oli ka toona,kuna ühega lihtsalt enam ei jõund ja oli teine ka kive kõvasti saanud:D tavaline easycut maksis 2004a. 97000+km praegu vist kuskil alla 10 kilo jääb +km,mai tea ka täpselt,pole uurinud. Ise valisin nüüd uueks niidukiks jälle Krone,seekord liblika , ilma muljurita variandi B970,mis ei ole veel käes. http://landmaschinen.krone.de/english/p ... cut-b-970/

Njaa, 300 ha saaksin ma kokku alles 7-8 aastaga Aga Samaszi võib siis vast välja visata nimekirjast?
Miks ma laiema poole vaatan on ikka see lühike hea ilm heinaajal, saab rutem põllu maha.
Pronaril on ka 2,90 m laiune. See selline kuldne kesktee siis vb. Aga Pronari kohta oskab äkki keegi veel sõna võtta?
Millegi pärast ajan taga keskelt kinnitust, kuna ebatasastel põldudel on see minu silmis vastupidavam kui otsast kinnitus.

1025.3 ja 3m muljuriga rippes samasz. 6-7 aastat sai niita (umbes 100 ha aastas) ja nüüd on tallad kulunud. Samuti pidid olema lati hammasratastel suured lõtkud. Muidu toimib kenasti.

kronel ja pöttingeril 2,8. olemas

Pöttingeri ja Pronari latid pidid samad olema. Mõlemad tellivad Itaaliast samast kohast.

Samaszi kohta uurisin niipalju, et Samaszil see KDL variant on jama, mingi light versioon. See vb ongi see mis kahe aastaga laiali jookseb.
Aga KDT on juba vähe vängema latiga. Keskelt kandev 3,0 m Samaszi hind 7 300 € koos KM, samas otsast kandev Kverneland Taarup 2,8 m tuleks kätte 7 900 € koos KM. Samasz kannab keskelt ja on suts laiem ka.
Taarupi kasuks räägib ümmargune ketas.

Hakkan siin vaikselt kalduma poolaka poole. Arvestades seda ka, et ma niidan aastas max 40 ha.

Mis moodi ümmargune ketas positiivne näitaja on?

No eks see Taarupi müügimees mulle ikka seda ümmarguse ketta asja määris ka kõvasti, võibolla selle pärast ma nii arvan
Kui ovaalne ketas keerleb ja saab kivi, siis ju ketas annab kivile löögi, kuna ta on ovaalne.
Ümmargune ketas kivile litakat ei anna, kuna keerlemise ajal ei teki seda tühja kohta, kuhu kivi saab minna.

Lõpuks küsisin, et miks siis kõigil teistel on ovaalsed kettad. Ütles, et ovaalsel on parem ülekate.

Kiire arvutusega tuleb välja, et 15km/h niites liigub traktor 4,1m/s ja ketas teeb selle ajaga 50 pööret, kivil on ikka väga raske sinna "taskusse" pääseda, kus juures talda mis ketast kaitseb ei ole siin arvestatud.
Ovaalne niidab ikka oluliselt paremini samal kiirusel võrrelduna ümmargusega.

No ma mõtlen ka, et ega sellest ketta kujust sa nüüd küll midagi enam aru ei saa kui sul niidukil pöörded peal on.
Samas ma olen korra lähemalt näinud kui Samaziga niideti. No see pilt jäi ikka no nii karvane kui karvane et jube. Terad olid teravad aga ei võtnud, ma ei tea, mis seal viga oli. Igastahes selle ühe korra pealt mulle Samaz küll mingit head muljet ei jätnud. Ei pretendeeri sellega mingisugusele tõele.

Ilmselt on kas ketta kuju, pöörlemissagedus vms veidi vale ja kettad tekitavad tuult, mis niidetava massi eest ära lükkab

Kui muljuriga vikat, siis võib aidata kui muljuri seina allapoole lasta (ei puhu tuult peale). Samuti võib jääda kakutud põld kui tallad on keevitatud ja erineva kõrgusega.

Ei olnud muljuriga ja väljanägemiselt suht uus.

Aga mina ei suutnud ka mingit loogilist seletus leida sellele. Niitsin oma Pöttingeriga kõrval ja asi hoopis teine. Ei tea, ehk midagi uuematel ringi tehtud juba vms, see kogemus pärineb aastat 3-4 tagasi.