Me läksime Kuhnilt üle Pöttingerile. Väga rahul

Uued asjad teevad enamasti kõik tööd, aga ma kaldun arvama, et see rahulolu läheb varsti üle.

Kas keegi poolrippu ka kasutab?

Tegelikult üks A-motioniga pöttingeri esiniiduk oli meil juba suve algusest peale. Esimesena hakkas silma see, et ta on kuhnist palju kergem ja kopeerib paremini.
Töökäigus sai selgeks, et terade vahetamine on palju lihtsam ja pöttingeri muljuri töökvaliteet on kuhnist oluliselt parem. Meeldib ka ka see, et on võimalik võtta ära muljur või asendada see kummimuljuriga ja see kõik ainult mõne poldi eemaldamisega.

Minu situatsioon on selline, et teen silo ja kuivheina üksi. Silo hakkan 2013 aastast koguriga tegema koos isaga. Isa sõkub, mina niidan ja kogun. Seega minul ei ole aega niita, kaarutada, vaalutada, koguda ja vedada. Selline järelveetav vaalukonveieriga oleks minule ideaalne variant(jääks kaks etappi tööd vahele) ja usun, et sellise meetodil valmistatud silo ei ole kehvema kvaliteediga kui vaalutades, kaarutades.
Küsisin milline nende kolme firma erinevad lahendused on kivikaitsele ning üleüldine head vead.

Tegelikult ma ei taha üldse parastada ja halba õnne soovida, ma tõesti loodan, et kõik on nii nagu sa räägid, kuid siiski...see kergus ja "mõne poldi" lugu ongi laias laastus see, mis mind skeptiliseks teeb selle asja juures.
Üldisemalt on otsustega ikka nii, et peatähtis, et nad on objektiivsetel kaalutlustel tehtud.

Noh mehed. Mul ostsutamis hetk kohe tulemas. Valiksin kolme margi vahel: Krone, Taarup ning pöttinger. Vaatasin ka Fella niidukeid, aga kõik see süsteem tundus nii lahja kuidagi, et kukub koost kohe. Pöti eelis see, et veidike odavam, krone ja taarup samast hinnaklassist. Krone kivikaitse süsteem on tiftiga, tundub üsna mõistlik ning odav lahendus. Kuidas on pötil ning taarupil kaitse lahendus? pole kusagilt välja lugenud?

Kas keegi siinsest rahvast estre niidukiga on tööd teinud? Ise see suvi proovisin, aga korralikult heina niita ei saanud. Kuidas põlluotsas on niiduki asend ja kuidas tagurdamine käib? Kas jagaja kangid peaksid olema ujuvas või lukustatud? Põlluotsas hakkan aisasid tõstma, siis jääb välimine trummel ikkagi vastu maad. Vahetasin hüdrosilindri tihendid ära, ikkagi laseb niipalju vajuda. Ainuke lahendus, mis probleemi võib lahendada on puks/piiraja raami vahele, aga siis võib mägedel probleeme tekkida. Samuti ei saa aisasid lõpmatuseni tõsta, sest kardaan läheb muidu risti. Kui aisad ujuvasse lasen siis kipub rihmaratas vastu maad minema.

Ujuvasse ainult niiduki latt, aisad reguleerid nii et niiduk oleks enamvähem otse.Põllu otsas pole ise kunagi eriti midagi teind, teed lihtsalt tiiru peale, iseasi kui silo jaoks peavad ilusti vaalus olema. Tagurdada kannatab sileda maa peal.See et alla vajub tõenäoliselt jagaja viga. See aasta sai niidetud ca 60 ha.Kahe niidukiga.Juhtus nii mõndagi.Selle niiduki jaoks peavad põllud korras olema, st siledad ja kivivabad. Meil sel aastal läks kõvasti kardaaniriste, peab vist vähe võimsamad panema. Ja Estrel ja Estrel on vahe, see sai sel aastal selgeks.

Kuna oled hea tuttav võin õelda, et ära targuta!
Jama on selles, et kannatab niita russaga VII käigua, samas tagurdamisel oleks viisakas aeglustajad sisse panna põõrete peal sidurdamine missugune.
Heina puhul otsavaalude üleniitmine savi, aga silo puhl päris nii ei tahaks teha. Nüüd kindlasti hoiavad vanad tegijad kahe käega peast kinni, et kes siis 1,8 m trummelniidukiga silo teeb. Point on selles, et niidan ise paar õhtut varem maha ja siis tuleb teenusetegija (naabertalu, kel on vaid 2 traktorit) ja pressib vaalutatud materiali. Tšehhi kaarutaja/vaalutaja on selleks mul olemas. Samuti on järgmine aasta mul külviplaanis I aasta ristikupõllud, millelt saab silo alles augustis - augustis masinaühistu mõnekümne rullipärast välja ei sõida.

Ei saa aru, kas on hunt või on karu.

krone

ja just krone tulebki
aga mitte järelveetav vaalulindiga, sest sama raha eest saan rippes muljurita, kaaruti ning vaaluti.

endal ka plaanis uus krone niiduk,uurisin ka teisi,aga keegi ei viitsi isegi hinnapäringule vastata:S

Tänu toetuse voorule on neil ilmselt tööd nii palju ja ilmselt on ka lihtsalt hinnapakkumise küsijaid nii palju, et nad enam ei suuda eristada kes on tõsine huviline ja kes niisama konkureerivat vajab. Ühest küljest saan nagu aru, me kõik oleme inimesed, teisest küljest, töös tulebki vahel hetki kus on kiiremad ajad.
Minul kadus huvi ühe traktori margi vastu kui ma sealt hinnapakkumist ei saand. Müügimehega iseenesest rääkisin 4-5 korda telefonis pikalt laialt, mis ma tahan jne. Ei läinud päris jutuga, et kuule tahaks trakorit, varustust täpselt ei tea, et pane miskit. Okei see selleks, läheb teemast mööda.