meil 5 ribi- hõlmaline kuhni pöördader, 2003a oma . ei ole veel saanud ühtki ribi purunemise pärast vahetada. praegu läheb teine jooks ribisid kuna eelmised kulusid läbi. ja toda kinni mätsimis probleemi pole veel esinenud. alguses kündsime päris palju kuid viimastel aastatel kündmist väga väheks jäänud.

överumi müügimees rääkis,et plastik kulub metallist ikka tunduvalt kiiremini ja paesele pinnale pole mõtet üldse neid panna,kulumine pidavat olema ikka tugev,eriti veel kui mõni terav kivinukk sooned sisse lõikab .

http://www.wnif.co.uk/articles/754/1/-Lemken-New-integrated-FlexPack-furrow-press/Page1.html
Tundub hea asi olema...

Selles testis on pisut selgitatud kvernelandi ebaedu põhjuseid antud testis. Huiznajet, kui tõsiselt seda testi ja hinnangut kvernelandile seetõttu võtta saab Olles rääkinud paari kvernelandi omanikuga- ühel 2 atra- kolmene ja neljane pöörd, aastas künnab 100-200 ha, teisel kolmene pöörd, künnab kuni 80ha. Mõlemad kasutanud neid aastaid, taevani rahul.... võta siis kinni.
Lõiguke artiklist: Kuhn, Lemken, Overum, Pottinger, Rabe and Vogel and Noot all delivered ploughs to meet the specification requested. Kverneland Benelux was unable to get a plough to the test facility and, given this marque's popularity, it was impossible not to have one in the test, so Boerderij hired a similar-spec'd model from a farmer

Kest teab, kuidas kivikaitset oleks kommenteeritud, kui seda oleks testitud: To test how well shearbolt protection worked, we buried a concrete floor panel at a depth of 20cm (8inches) having asked each of the manufacturers beforehand if they would object to this test. Because we borrowed the Kverneland, we didn't carry out this test on that plough
Veel midagi:The ploughing quality of the Vogel and Noot, Kuhn, Lemken, Overum and Rabe were good,. However, Kverneland and Pottinger didn't score quite so highly on soil inversion, with some trash still visible.
An important point to note is that because the test was carried out on medium heavy clay, some ploughs may perform better on lighter clay and sand, which is the case with the Kverneland, resulting in better inversion.
Lõppkokkuvõtteks- ei ole ühegi adratootja ega ka -mudeliusku, kuid antud testi tulemuste alusel tootjat eelistada või välistada, oleks kohatu. Ka testis on see selgelt välja toodud, ja kui midagi üldse võrrelda, siis antud mudelite konstruktsiooni, ehitust, kaalu ja muud , ning eelkõige tööd antud talu mullastikul. Mõne teise talu põldudel oleks tulemused võibolla teised olnud..

Ja peale selle kõige veel, ei tea ma atradest mitte essugi ja kuna 1.4.1 taotlusvoor on kohe ukse ees, on täielik jama majas Kvernelandi puhul meeldib lehtkivikaitse. Põhjus - lihtsalt meeldib, nagu värv auto juures- ehk on veidi töökindlam. Samuti Jürto väljatoodud külapoe juppide teema. Hüdrokivikaitse ei tundu nii sümpaatne

Kui lehtkivikaitse meeldib, siis on Vogel&Noot'il ka selline kivikaitse pakkuda. Hinnapoolest on V&N odavam kui Kverneland (Vähemalt eelmine sügis oli asi nii). Ise sai valitud Kvernelandi neljane pöörd, mis läheb nüüd 1.4.1. vooru.

Liikuvat pilti kah
http://www.youtube.com/watch?v=2JKtoOyE ... re=related
Samuti näha hüdr.kaitset.

Mis pagana elektrohüdrauliline kaitse kvernelandil on?

Kas see Kuhni katkine varras hirmutas hüdraulikast eemale?
Tegelikult on hüdrokaitse ikka oluliselt mugavam lahendus, tahad teed jäigemaks, tahad lased pehmemaks, vastavalt vajadusele.
Enamikel atradel ei ole kivikaitse silindrite juures millelgi ka roostetada, seega ei tee ka õues seismine midagi.
Oled sa muidu välja mõelnud mitme hõlmaga ja mis varustuses su ader olema peaks?

Kvernelandil on samasugune varras kasutusel nagu Kuhnil. Varrast pole suutnud katki tõmmata, küll aga igasuguseid muid vidinaid mis seal kivikaitses on...

Eks leht ole ju lihtsam kui hüdro. pole silindreid ja voolikuid ja muud jama- kinnituskronsad on mõlemil ja muud teemad. Kas kivikaitse survet on vajadus vastavalt põllule reguleeria Ader peab mullas olema ja kui rändrahnu otsa tõmbad, peab vedru või hüdro järgi andma, et pauku ei käi. See surve võib ju sama koguaeg olla, mis tast muuta?
Varustuses hakkab vaikselt osaliselt selgeks saama. Pikk vannasevahe, ketasnoad on kindlad. Kuidas selle hõlmalaiusega lood on, kui rehv on 600-ne? Ja kui laiema hõlmaga tõmbad, suurenes vist ka töölaius. Palju sellisel juhul töölaius jääb, kui laiema rehvi hõlmaga 3sega tõmmata? Ja üldse, kas siis ongi 4 sahal mõtet kui 3sega laiemalt rabab? Pärast läheb töölaius 4 saha korral liiga suureks ja 110 hobusel on hing kinni.

Varustuses hakkab vaikselt osaliselt selgeks saama. Pikk vannasevahe, ketasnoad on kindlad. Kuidas selle hõlmalaiusega lood on, kui rehv on 600-ne? Ja kui laiema hõlmaga tõmbad, suurenes vist ka töölaius. Palju sellisel juhul töölaius jääb, kui laiema rehvi hõlmaga 3sega tõmmata? Ja üldse, kas siis ongi 4 sahal mõtet kui 3sega laiemalt rabab? Pärast läheb töölaius 4 saha korral liiga suureks ja 110 hobusel on hing kinni.[/quote]

Kui rehv on 600-ne sobib näiteks Kvernelandi hõlm nr.28. Jätab laia vao. Ja ma arvan küll,et vali 4x4. Meil 4x4 ader 16" töölaiusega saha kohta ja laiust muuta ei saa. 110 hobust ees ja ükskõik mis ilmaga künnad on kogu aeg tunne,et võiks 5 hõlma taga olla

Vogel noodist väga vähe juttu tehtud. Oskab keegi kommenteerida, mis sellel peale mõistliku hinna (nii on mulje jäänud) veel head on ja muidugi kehvemad pooled ka.

Mis sul seal viga kui 110hj jõuad vabalt neljast vedada.
Mul on kohati 130hj kolmest raske vedada, neljandale ma küll kohta ei näe, selles suhtes on savi ikka hull asi.

Järgmine aasta panen need ECO-SOC-id külge ja lähen veidi sügavamale küll siis hinge pitsitama hakkab