Kui raam ja vannased on sirged ning ilma keevitusteta siis omatarbeks ma arvan käib küll kui mõni hektar künda. Ise pole sellise adraga küll kokku puutunud ja ei oska kiita ega laita

Alustuseks küsiks mitu ha sa oma nägemuses päevas künda tahad?

Plaanis endale ka soetada atra ning olen uurinud hinnapakkumisi. sooviks oli 3+1 ning 4ja ketasnoaga. Överum üllatas mind just oma kõrge hinnaga. Kvernelandist isegi 3k euri kallim. Hetkel ongi liistu peale jäänud Kverneland, Kuhn või Lemken. Usun, et valik langeb kvernelandile sest hinnaklass neil praktiliselt sama.

Minu jaoks jääb arusaamatuks miks su valik Kvernelandile langeb kui hind on sama.
Kui sa viitsid siin samas teemas tagasi minna ja seitsme adra testi vaadata, siis seal ei saanud sinu valik mitte esiviisikussegi punktide poolest ja eriti oluline on see, et just künnikvaliteedi punktid olid madalad, muud asjad on nagu veel võimalik ära kannatada.
Kui omale atra valisin, siis olid samad valikud laual ja tõesti Överum üllatas oma hinnaga ja jäi kohe kõrvale, järgmiseks jäid samad mis sinulgi, lisaks testi tulemustele kukkus Kverneland välja oma esimese hõlma reguleerimise pärast, mis teistel kahel on oluliselt paremini lahendatud.
Lisaks veel, et kui muuta töölaiust siis Kevrneladil muutuvad sellest tagumised hõlmad sõltumata esimesest ja esimest pead hakkama eraldi muutma, milleks omakorda tuleb tellida hüdr.esimese hõlma seade, samas kui teised kaks on linkide peal. Ja kui võtta Kverneland analoogsena, siis läks ka juba hinnast välja. Seega jäid kaks, Lemken ja Kuhn - nendel kahel on ühe potensiaalsed eelised teise potensiaalsed puudused ja vastupidi, valik langes odavama kasuks.

kverneland on nagu belarus juppi värki saab igast külapoest

Järelikult läheb neid juppe ka nagu belarusilgi, et peab kodus ja külapoes riiul lookas olema:D

Pean tunnistama, et olen minagi langenud sellisesse arusaama, et Kverneland see õige(mehed poe taga räägivad). Sellist vastu argumenti ootasingi, sest olgem ausad, senine töökogemus on fiskarsi tava kolmesega ja eelmine aasta vogel&noot 5se pööraga. Kuna pole eriti kogemusi, mida peaks just adra ostu juures jälgima, siis äkki jagaksid kogemusi.

Olen oma 5 hõlmalisel Kvernelandi pöördadral 2 korda vannaseid vahetanud, sest need kuulmunaka augud kuluvad lõpuks nii sügavaks, et atra pole võimalik reguleerida.Iga vannas vahib ise suunda, pane neid seibe alla palju tahad.
Suure mudaga läheb muld sinna munakate vahele ja siis teeb seal oma hävitustööd.
Küntakse selle adraga ka 800 ha ringis aastas.

Alustuseks pead selgeks tega milliseid muldi künda plaanid, sellest tuleneb hõlmatüüp ja teinekord ka hõlmade arv. Järgmiseks palju päevas/hooajal künda plaanid ning millega vead, sinu puhul vist Celtis, seega 100hj, mis paneb omad piirid/nõudmised ette, loomulikult võiks arvestada pikendamise varianti. Edasi tuleb juba rohkem detailne osa, kas fiks.töölaius, poltidega muudetav või hüdrauliline, need parameetrid tõmbavad ka juba ringi koomale.
Kivikaitsega on jälle variante, hüdrauliline(paljasäärne või mitte) või vedrudega(leht või spiraal), samas kui juba võrdled siis võiks kõigi olla ühe ja sama mõõduga raam,jne.jne. Lisavarustuse nimekiri on liiga pikk, et seda siin hakata üks haaval lahkama, pead ise vaatama mida vajad.
Viimaks kui oled endale selgeks teinud mida sa tahad, siis saad hakata sõelale jäänud variante üle vaatama, algul netis ja siis juba looduses. Selles vaatluses peaks loogiliselt järele jääma need, mis sulle ühel või teisel viisil muljet avaldavad.
Hinna küsimise võiks tegelikult viimaseks jätta, sest teinekord ehmatab kallim hind kohe eemale ja ei hakkagi süvenema millest see tulenes ja, et äkki on tõesti kasulikum natuke rohkem maksta, et saada parem asi. Ja loomulikult kui hinda juba küsid, siis peaksid ise teadma täpselt pulk haaval mida sa küsid, sest ainult siis saad sa erinevaid atru/hindu võrrelda, kui teatad lihtsalt, et tahad adra pakkumist, siis saad sellise mis antud isik heaks arvab sulle pakkuda.
Ostmisega on sedasi, et osta saab reeglina kahte asja eraldi - kas masinat või hinda, mõlemat korraga tavaliselt ei saa, kuigi on ka erandeid.
Muide kui sa peaks äkki ostma puldiga Lemkeni adra, siis seda ma tuleks kohe vaatama.

Kusjuures ei lähe juppe,aga asi just selles,et miks peaks ma kuskilt karupe..sest neid tellima?? Endal oli ka kunagi valikus överum ja kverneland,valisin teise just hinna pärast,oli soodsam. Võibolla sai alateadvuses määravaks ka see ,et meil siin paljudel kverneland ja kivise maa peal minu arvates parim valik, üks seltsimees vahetas nt lemkeni kvernelandi vastu... . Ma arvan,et osta see mis meeldib ja millel ka hind ok,võid ka ju kasutatuid vaadata ,kui palju künda pole.

Kuhni kohta tõesti ei oska midagi öelda, aga Vogel on väga ebaõnnestunud aparaat. Juba see asi, et kui on rohkem põhku või muud jama vaja maasse ajada, siis vogel ummistub tunduvalt kiiremini kui näitkes kverneland. Mõlemal küljes kettad. Lemkenil olen näinud sirgeks tõmmatud vannaseid. Tõenäoliselt ei ole mõeldud meie oludesse.
Sama kahtlus tekib ka kui Kuhnile peale vaadata... Aga see on kõigest minu arvamus.

Kas on juhtumisi meeles, millise mudeli vannased need olid? Meilmüüdavatel peaks kõigil olema lisaks keerdvedrudele ka lõikepolt, mis vähemalt teoorias peaks rakenduma enne, kui vannas sirgu venib... Kui see aga vahetada tugevama vastu (et ei puruneks), siis võib küll targem järele anda.
Koostatava säärega vannastel (Lemken, Pöttinger, neid on veel) on oluline jälgida, et poldid oleks kogu aeg kinni. Kui pääseb loksuma, on kogu vannas rikutud! Ning kuigi mulda selline "sahk" veel pöörab, ilusat ja kvaliteetset kündi enam ei tule.

Kas kellegi on kogemust Agroluxi vannase pöördetappide kulumise kohta? Osadel mudelitel on kasutusel Kvernelandile sarnanev toetavate tappide süsteem, kus munaku asemel on silindriline pesa ja võll.

Universaal: kui palju selle "ummistuva" V&N sahavahe piki raami väiksem on, kui "mitteummistuval" Kvernelandil? Kuigi lühema sahavahega adrad on altimad saasta kogumisele, on siin pigem küsimus seadmises - lühemaga peab rohkem katsetama sobiva häälestuse leidmiseks. Ning paarikümnesentimeetrise lisanditekihi massekünniks tõepoolest on vaja väga avarat ehitust.
Kuigi tekib küsimus, miks peaks sellist paksu kihti üleüldse mulda ajama ja kas seda ei saaks kuidagi enne õhemaks siluda...

Mulle tundub, et sa ei ole ligidalt teisi atru näinud - räägi need kahtulused nüüd lahti ka, et milles siiis puudused seisnevad.
Kas teistel on rauda vähe küljes.
Seda ühte Lemkeni vannast ei ole siin mõtet esile tõsta, kui sa kogu lugu ära rääkida ei oska - täpne adra mark, tingimused, kui suur kivi, mis vedas jne. ning samas esitada seda selliselt nagu Kvernelandiga seda ei saaks kuidagi juhtuda.
Teisalt jälle see Voogeli asi, on väga ennatlik väita, et see on üldiselt ebaõnnestunud - enne sellise väite siin esitamist peaksid ära nimetama ka hõlmade vahekaugused ja raami kõrgused ja hõlmatüübi ja ka eelsahad/nurgalõikajad, kui need on võrreldavad alles siis saad sellise üldistuse teha.

Vaada sellel margil ei õnnestu jah vannast sirgu tõmmata, kui korpus kivi taha totaalselt kinni jääb. Vannase kaitseks puruneb varras, mis kogu kremplit raami küljes hoiab (lehtvedru kivikaitsega mudelitel). Omaette teema on Ecomatiga. Vaat sellel on küll rauda vähem ja detailid kergemini kõverad. Kuigi peamine põhjus, miks nii juhtub, on adra vale reguleering.

Selleta mulle kui lollile, mis on puldiga Lemkeni ader.