No kui nii ütled, siis on asi ilmselt väga hull. Ei julgegi rohkem selle mudeli kohta küsida....

Minul endal on mõlemad vaalutid olemas, ja laita ei saa ma kumbagi. Leedu kaaruvaaluti ajab vaalu hästi kokku kuid ei tee seda nii hästi kui teised ( põtt kuhn claas vicon jne ) ühesõnaga põldu puhtaks ja mis puutub kaarutamist olen nõus eespool õelduga , et ta ajab rohkem vaalu kokku kui laiali vb ei ole ma ka masinat korralikult seadistanud. Kuid kuhni keskvaaluti kohta võin õelda ainult kiidusõnu, peale paari pii pole rohkem purunemisi kolme hooaja peale kokku olnud ja põllu teeb ka väga korralikult puhtaks.Aga kvaliteetsel masinal on ka vastav hind Leedu kaaruvaaluti maksis kuskil 70- 80 tuh kr kanti ja kuhni vaaluti 180- 200 tuh kr ja töö laiused vastavalt 6m ja 7,5m.Kui maad on vähe siis saab Leedu vaalutiga väga edukalt tööd teha ja kaarutit ei ole vaja soetada.Kuid suuremate pindade puhul on keskvaalutid juba hoopis teist matti.

Jürto, 771A -ga vaalutades on vaalu laius reguleeritav, vastavalt sellele, kui laialt võtad (sain nii aru). Kui teedki laiema töölaiusega, kas siis vaal jääb ka nii lai, et traktorirattad talluvad vaalu serva, või viskab ta massi nii kokku, et vaal mahub ikkagi rataste vahelt läbi?

Ja Sulle ka küsimus- nüüd oled 2 hooaega saanud külgvaalutit kasutada. Kuidas oled rahul- kas Welgerit ummistama ei hakka, kui 2 poolt kokku ajada- vaal ei ole nii ühtlane, kui keskvaalutajaga ja võimalik, et paneb patsi ka? Ja kui sagedasti üldse ajad 2x6,5 kokku? Arvatavasti viimasel niitel võib 3x 6,5 ka kokku lükata. Kas vahel tuleb ette, et mõtled, "pagan, külgvaalutiga oleks vist parem olnud "???

Hetkel ei kahetse küll, et sai just külgvaaluti võetud. Llasen kõik põllud 2x6,5 kokku - isegi suure massiga põllud. Silo ei pressi, aga jf'ga purustades ei saa küll aru, et sitt oleks teha. kinni ei tõmba ka suurte vaaludega, lihtsalt vähendan sõidukiirust(kiirus kõigub 5,5-7,5km/h). Põhku ja kuivaheina pressin welgeriga, pole kordagi ummistanud ega midagi, anna ainult masinale massi kätte. Mis puutub mitte nii ühtlasse vaalu, siis tegelikult sõltub see suuresti vaalutajast - kui hästi oskab eelnevalt vaalutatud vaalu kopeerida(kuna pressil on ju kogur üle 2m, siis peab ikka puhta algaja olema, et ei saa sellist vaalu teha).

Lugesin oma viimast postitust, õnneks said aru, et küsisin, kas oled KESKVAALUTIT taga igatsenud . Igaljuhul head uudised. Kujutan ette, et kehvema saagi korral on 6,5m hea valik. Tänavu ei saanud rohukasvu üle kiita- talu kohal oli vihmavari- 7 meetri kokkupanemiseks sõitsin 3 meetrise vaalutajaga 2 korda. Lõppkokkuvõttes oli vaal, nagu kriips. Paras oleks olnud teist samapalju veel.

http://www.fastline.com/v100/Fransgard-TI-6000FL-EDNEY-DISTRIBUTING-CO,-INC-Lakeville-MN-equipment-detail-18fdaf2a-9315-458f-a666-07491b86ea19.aspx

Oskab keegi sellise aparaadi kohta midagi head või halba kosta?
Fransgard TI 6000FL
Töötab ta laaduri küljes ja hüdromootoritega.

oh vaatasin,et oled novembris midagi küsinud vana pressiga ei saanud jah laiali tiibu ajada sest press ei võtt üles siis,uuega rattad örnalt tallavad vaalu aga press tõmbab ära kõik sest heeder piisvalt laija piisid rohkem jne. oleneb rohust ka lutserniga võib rohkem laiali olla kõrrelisega vähem. vaalutil eelmine aasta ,ehk siis 5.hooajal tekkis ka esimene viga,nimelt vasaku päikese sk hakkas läbi andma. vahetus lihtne ja odav.

http://www.youtube.com/watch?v=A2JVJ5zSVbA&feature=g-user-a&list=PLDB46A31CA70A41BB
Ausalt öeldes poleks uskunud, et keegi sellise vaaluti Eestis kunagi üldse ostab, aga näe Estonia põldudel hakkab sellest suvest tööle.

Paistab aus aparaat olema. Ehk tuleb siis ka infot kuidas massin end õigustab

Mille poolest on selline aparaat parem kui nn "tavavaaluti"? Estonial tänavusest krone big x ka vist w?

Ei lohista massi mööda põldu. Väheneb saastumine ja vaal peaks saama ühtlasem. Teoorias peaks mass ka vähem lööke saama (vähem varisemistkadusid).

Adavere agro kasutab juba paar aastat taolist konveiervaalutit.

Estonial on antud vaalutiga halvad kogemused, oli vist peale esimest päeva kui vaaluti põlema läks. Masinal pole rattaid vaid liidub taldadel ja kipub mättaid ja kive talla alla koguma, lisaks vist oli ka töökiirus väiksem kui varasemalt olnud pottinger vaalutil, ning suurem võimsuse vajadus( varem sai hakkama 120hj see vajab vähemalt 160hj) Eks elu näitab kuidas vastu peab ja end õigustab.

Lisaks on jah veel Krone BIG-X 700 estonia põldudel liikumas näha

Halinga vallas liigub ka selline aparaat ringi, kuid nimega ''ROC'' ja juba kas äkki teist või kolmadat hooaega, korra oli ka probleem kuid selle põhjustas arvatavasti suur kiirus kurvis.