Suvel jäi ühel orusopil hein vähe niiskemaks. Kogur ei tahtnud hästi sisse sööta. Samuti peaks hakkama rihmad libisema.
Täna käisin uuemat saksa heinapressi vaatamas. Ei osanudki seal midagi vaadata. Kuuris seisnud, kardaan puudu, väljanägemine ok. Hetkel polnud traktorit, mille ette seda panna. Sidumisaparaadi tööst ei saa vist muud moodi aru, kui tuleb hein sisse sööta?
Seda külilimineku juttu olen kuulnud külapeal. Samuti on kõigil pressidel, mida siin kandis tean lont küljest võetud. Samas lubas mul üks sugulane, kes enam heina ei tee oma väiksemat sakslast kasutada. Sellel on see hea, et ei pea olema kahte trakorit, vaid saab pakid korraga järelkärusse.
Pakipressid suht tumme ala minu jaoks. Kui finats lubaks võtaks kohe lääne rullipressi.

Aga selle väiksema töökiirus ka oluliselt väiksem.

Meil on suur sakslane olnud mingi 16 aastat.Esimesed 5 aastat sai ta arvatavasti sama vatti mis kolhoosi ajal.Sai kõik kuivad ilmad pressitud mööda ilma.Oma heina jaoks jäid ainult varahommikud ja õhtud See selleks.Kindlasti tahab see press täpset seadistamist.Muidu lihtsalt ei seo.Nii et raamatut on vaja.Ja hein peab ikka korralikult kuivand olema.Niiskeid patakaid ei salli.Me oleme selle aja jooksul vahetanud sidumisaparaadi ja kolvi.Lisaks väiksemat pudi padi.2010 hooajal sai oma vea tõttu üksjagu nõelu läbi hekseldatud.See hooaeg polnud probleeme.Meil on muidu 79 aasta press, nii et suht vana.Ei oskagi midagi rohkem öelda.Kui on küsimusi siis võib küsida. Ma siis küsin isalt kui ise ei tea

Ise sai ka majandis kuus või seitse aastat suure sakslasega heina pressitud.Minumeelest väga töökindel riist kui enne hooaega üle vaadata.

Mina olen teinud vene rihmadega PRP-ga umbes 7 aastat heina. Eespool sai uuritud rihmade kohta, need on mul küllaltki räbalad. Ei ole veel siiani hakanud ära vahetama. Teen hooajal umbes 120 rulli ja saab nendega vast veel mõned aastad välja vedada. Põhiasi, et press seisaks kuuris. Päike murendab kummi ja vesi mädandab riiet.
Metsaääre vaalu, kuhu päike peale ei paista, seda ei taha jah. Kerib heina kõik pöörlevate rullide puki otstesse ja siis annab noaga jupp aega lõikuda. Aga ega selline kokkulastud vaal ei seisa rullis kah, talvel avades seest valge ja tolm tahab ära lämmatada.
Lääne pressidega kursis ei ole, aga vene oma tahab jah, et heedrist heina ühtlaselt sisse lased. Muidu on otsad "treitud". Pigem tulebki ainult heedri äärtega vaalu mööda liikuda, siis tulevad ilusad silindrid.
Rulli alustamisel ja pressimisel tuleb jälgida rihmasid. Nendest näha, milline osa heina puuduses on ja kohe siis suunata heedri see pool sinna vaalu suhtes. Kui mingi pool korralikult kätte ei saa pikemat aega, siis keerab jah selle heinapuuduses oleva rihma teisele vahele risti ja rihmad jäävad seisma.
Mina olen pärast igat rulooni väljutamist kabiinist välja tulnud ja vaatan asja üle. Teinekord kipub kuskil mingi tuust vahel olema. See hakkab aga heina muudkui juurde korjama ja siis pole ka ime, kui kõva hõõrdumisega võib pressile tule ka otsa saada.
Sidumisest. Sellega probleeme pole olnud, aga nöör tuleb lasta pressi koos heinaga. Kui teinekord on vaalu lõpp ja hakkab siduma ilma heinata, siis kipub nöör niisama tagant välja jooksma.
Olen ka Saksa torniga pressiga ennemalt heina teinud. Mingil juhul ei taha seda tagasi. Esiteks ajab heina liiga heksliks ja teiseks jääb hiljem palju käsitööd puntide ladumisega küüni. Aga oleneb kah, milline küün ja tehnika olemas. Kui on mingi laepealine, siis punt ainus lahendus, rulooni sinna ei punni.

Rihmadega pressi kohta veel üks küsimus. Nimelt on seal peal süsteem, mis rulli täissaamisel annab signaali (kui on signaali peale tehtud) ja hakkab siduma. Siis laseb ise rulli välja ka. Jama on see, et kui rull hakkab täis saama laseb surve maha. Kas kuidagi saaks selle süsteemi üle kavaldada, et saaks edasi pressida, peale seda kui surve maas ja manuaalselt siduma panna? Seal ongi see kala, et rull on keskelt tihedam kui äärest.

See signaali andur on jah nõela küljes. Ise ei ole seda kasutanud. Lasin nõela värviga tulipunaseks, siis on hea näha, kui siduma hakkab.
Sellest ma nüüd küll aru ei saa, et mis surve seal maha läheb? Algrõhk on ette nähtud 7-8 Bar ja see hakkab siis pressimisega kogu aeg tõusma, kuna silindreid pressitakse kokku. Kui rull täissuuruses, siis rõhk kuskil 15 Bar ligi. Niiet pigem, mida väljapoole, seda tihedam rull, kuna rihmade pingutusjõud suurem.
Vähemalt minu pressil on nii ja ei lähe seal mingit survet maha. Alles siis, kui rull tuleb välja ja rihmad vabanevad, siis taastub algrõhk. See aitab ka luugi kinni tõmmata.
Muuseas, mina olen pressinud tigukäiguga. Väntsutab ja rullib heina rohkem ja tuleb tuntavalt tihedam ja raskem rull. Kui lasta tavakäiguga, siis tulevad rullid sellised lötsakad, natuke põllul seistes vajuvad juba ovaalseks.

Mis masinaga pressid? Mina hakkaksin MTZ 82 taga seda vedama. Usun, et põhilised töökäigud on III ja IV.
See võib küll olla, et liiga kiiresti on mulle teenusetegija rullid pressinud. Aga eks seal tuleb leida kompromisse, et kas teha aeglasemalt ja vähem (raskemad) või ruttu ja rohkem (kehvemad).
Pean rääkima nende meestega, kes on mulle ütelnud, et rihmadega press on jama (2 meest on kasutanud seda ja maha põlanud). Hetkel ei leiagi tõsiseid miinuseid sellel pressil. Oluliseks plussiks on hind võrreldes kettidega pressiga.
Üks pluss tuli veel meelde - ei pea tagurdama kui rull saab valmis. Teistel pressidel (kui just pole hoolauda) ei saa kambrit kohe kinni panna, kui rull valmis saab sest rull kukkub otse kambrist välja.

Pressin esimese käiguga kiirendajaga-MTZ 82.
Kui hakkaks mööda põldu 3-4 käiguga kihutama, tuleks neid lötsakaid mune vähemalt kolmandiku võrra rohkem. Hiljem selliseid halb küüni viia ja välja võtta, kuna pealeseotud nöör ei ole korralikult pinges ja kipub tulema üle äärte maha. Siis läheb rull laiali ja hakka kasvõi viglaga ära vedama.
Ja kokkuvõtteks, mida tihedamad rullid, seda vähem ju ruumi vaja on. Teenusepakkujatel enamusel vast rulli pealt hind, seal muidugi, mida rohkem tuleb, seda parem.
Kui pole vaja mitmekümneid hektareid kokku pressida, siis pole sel rihmadega häda mitte midagi. Saab omale asjad aetud küll. Positiivne veel see, et rihmadega on erinevalt ketist muutuva kambriga ja rullid peaks vast südamikust alates tihedamad tulema.
Huvitav, palju kettidega pressi remont läheb? Kas need labad koos rullikutega käivad keti küljest eraldi ära või ongi kohe spetsiaalne kett selle pressi jaoks olemas? Ei ole kunagi lähemalt uurinud, kui olen neid presse töötamas näinud.

Midagi lisaks omalt poolt kah.Rulli tihedus sõltub klapivedru pingsusest ehk silindritest voolav õli läheb läbi klapi õlipaaki(õlipaak on ühtlasi ka pressil sillaks).Õli taset paagis mõõdetakse vardaga mis asub parempoolse ratta siseküljel seal kust saab survet juurde pumbata.Mõõtevardal on min ja max kriipsud peal.Kehv on tiisli kinnitus,tahab mingi aja jooksul ära vajuda nii et see lukusti lülitab jamalt või üldse mitte.Kunagi sai tehtud diisli pööramine silindri peale,töötas väga hästi ning oli abiks ka manööverdamisel.
Värskel pressil tasuks panna tugevdus reduktori kohalt silla alt,kipub lääpa vajuma.Muidugi kui jutt käib tigusammul töötamisest siis suht pohh.
Kui panna ülesse lisa rullik siis muutub press rulli täissuuruseks saades "muutumatu"kambriga pressiks.Ainult peab jälgima et ei lähe liiga lolliks,hakkab tagumise luugi peale.
Ette kogurile sai pandud selle kaitsesiduriga hammaka asemele E niiduki heedri mingi rihmaratas mis üht pidi veab,teist pidi mitte.See selleks kui oli tarvis pressi tagurpidi käima lasta siis kogur seisis paigal ning ei lõhkunud piisid(õiget pidi pööreldes on piidel suunajad et nad ei läheks valesse soonde,tagurpidi mitte).
Mingid täissuurte rullide kaalud meenuvad ka:põhk 250 ja hein 430
Huvipärast sai kunagi ühele lehmakasvatajale tehtud silo ka,mõned rullid ainult.Tulemus oli et südamikud olevat olnud hallitanud.
Omal ajal oli päris kõva rahamasin kui sai käidud ümberkaudsetele teenust tegemas,nüüd viimased aastad täidab sellist eesmärki et kõik tühjad väetisekotid peale külvi üheks suureks rulliks

Meil ühistus oli ka kunagi selline press kuid käiguks oli 8 kiire mtz 82 kuid rullid olid väga kõvad ja nöörid ei tulnud kuskilt maha kanatasid mittu korda tõsta ja vedada ilma et laguneksid. Talvel sai ka virna(5rida) alumisi rulle normaalselt lahti veeretada.
Rulle tehti ikka tuhande ligi ja normaalne päev u200 tk.

Siis pidid küll väga kõhnad vaalud olema.
Mina olen ajanud kahelt poolt kaarutajaga kokku ikka tõsise vaalu. Just seetõttu, et press saaks võrdselt kätte. Vaal on ka heedri laiune, siis ei ole ühest äärest teise pendeldamist.
Sellise vaalu puhul üle aeglustajaga kolmanda mitte mingil juhul sõita ei kannata, kuna ei jõua niipalju sisse õgida ja eedri ette tekib tropp.
Suurte vaalude mõte on minuarust selles, et esiteks hakkab rulooni alguses paremini moodustama. Ei oska kirjeldada, aga hein peab nagu rihmad rullide vahelt kambrisse pressima, kus hakkab see ruloon moodustuma. Kui heina tuleb vähe peale, siis jookseb tagant hein lihtsalt välja.
Teiseks, kui on korralik heedrilaiune vaal, siis moodustamisel saavad kõik viis rihma korraga heina kätte, mida hakata rullima. Kui kõhna vaal, siis kipub selline asi tekkima teinekord, et näiteks need kolm rihma, mis heina kätte saavad, hakkavad moodustama rulli, aga ilma heinata rihmad jäävad nagu teisele poole rulooni ja siis kiilub rihmad jälle kinni.
Üldiselt, selle pressiga töötamine tahab ikka väga palju nõkse. Mäletan, et algul sai ikka sellega jännatud. Küll jooksis hein lindina tagant välja, küll väljutas sidumata rulli, küll keris pukkide ümber ja ka kallaku peal tuleb pressimist alustada mäest alla või üles. Muidu rihmad jooksevad üksteise otsa. Hiljem, kui on rulli moodustanud, seda probleemi pole.

Selle aasta kevadel ostsin siitsamast foorumist kasutajalt Altp2rtli vene PRF ruloonpressi. Nemad olid ise sellele teinud nö hoolaua, kaks metalltoru kinnitatud telje külge ja alt vedrudega toestatud. See hoolaud töötab 90% juhtumitest. Väga harva tuli ette, kui rull ei jõudnud ära veereda.