Selline jutt et, enne rapsi künda ja peale rapsi randaalida
| Foorum põllumeestele http://foorum.rodnas.ee/ |
|
| millist atra valida? http://foorum.rodnas.ee/viewtopic.php?f=15&t=191 |
2. leht 4-st |
| Autor: | Vambs [ Reede Aug 29, 2008 11:09 pm ] |
| Teema pealkiri: | |
Selline jutt et, enne rapsi künda ja peale rapsi randaalida
|
|
| Autor: | tafka [ Laupäev Aug 30, 2008 9:12 am ] |
| Teema pealkiri: | |
norin edasi. kust tulevad väited, et peab mulda kündma/segama iga mai tea mitme aasta pärast, mismoodi künd parandab mulla struktuuri, miks ikkagi masinad põllul läbi vajuvad? |
|
| Autor: | Uku [ Laupäev Aug 30, 2008 11:19 am ] |
| Teema pealkiri: | |
Kündmine toob ikka alumistes mulla horisontidest ülesse mulla, kus toimub loomulik kõdunemine. Ülemistes kihtides ei jõua loomulk kõdunemine toimida, va. rohumaade puhul. |
|
| Autor: | tafka [ Laupäev Aug 30, 2008 9:31 pm ] |
| Teema pealkiri: | |
Uku kirjutas: Kündmine toob ikka alumistes mulla horisontidest ülesse mulla, kus toimub loomulik kõdunemine. Ülemistes kihtides ei jõua loomulk kõdunemine toimida, va. rohumaade puhul.
anaeroobne on loomulik ja rohumaad on miskid imeloomad? |
|
| Autor: | Uku [ Laupäev Sept 13, 2008 10:26 pm ] |
| Teema pealkiri: | |
Uku kirjutas: Kündmine toob ikka alumistes mulla horisontidest ülesse mulla, kus toimub loomulik kõdunemine. Ülemistes kihtides ei jõua loomulk kõdunemine toimida, va. rohumaade puhul. Konsulteerisn tuttava agronoomi ja oma hallide ajurakkuega ja jõudsin järeldusele, et eelmise postituse viimane lause on täielik möga. Ülemistes kihtdes just kõdunemine toimubki, sest sel on nii hapnik kui ka materjal mis kõdunema hakkab. Vabandut lolluste eest 
|
|
| Autor: | õpipoiss [ Pühapäev Sept 21, 2008 10:32 pm ] |
| Teema pealkiri: | |
Kas kellelgi on kogemust kergadraga http://www.starfeld.ee/?id=tooted&nr=p5 Kas kaheaastast ristikut oleks võimalik sellega sisse künda? |
|
| Autor: | janek_s [ Neljapäev Okt 09, 2008 7:25 pm ] |
| Teema pealkiri: | |
erxk kirjutas: minu valik ka Kverneland. Sai kunagi esimese lääne asjana ostetud, esimesest partiist, mis eestisse tuli. Oli see siis 3ne tavaader. Sai see aasta 4se pööreka vastu vahetatud. Täitsa tutikas, seisab veel õuepeal, pole veel jõudnud proovima ja katsetama
 Kas proov tehtud,mis mudeli soetasid? |
|
| Autor: | jürto [ Reede Okt 10, 2008 5:57 am ] |
| Teema pealkiri: | |
Siit tekkis küsimus rahvale,kumba kivikaitset eelistate kas lehtvedru(või muud vedru) või hüdraulilist? Miks või on poh? Endal lääne hüdraulilise kivikaitsega adraga töötamise kogemus puudub. |
|
| Autor: | kristjan [ Reede Okt 10, 2008 8:29 pm ] |
| Teema pealkiri: | |
Meil küll uus 5ne pöördkverneland künnab ja väga eduliselt. Erxk, kui jõuline sul see traktor ees on sellel adral. Meil 130 jõuline veab väga vabalt hõlmalaiusega 45cm. Sul mäluklapiga variant? |
|
| Autor: | simok [ Laupäev Okt 11, 2008 8:46 am ] |
| Teema pealkiri: | |
jürto kirjutas: Siit tekkis küsimus rahvale,kumba kivikaitset eelistate kas lehtvedru(või muud vedru) või hüdraulilist? Miks või on poh? Endal lääne hüdraulilise kivikaitsega adraga töötamise kogemus puudub.
endal on kodus mul 4x4 lehtvedrudega koolis sain künda 4x4 hüdraulilise kivikaitsmega Vogel&Noot adraga ei tea vahet ei märganud ja suht savi ka mis kaitse peaasi et kaitseb 
|
|
| Autor: | erxk [ Laupäev Okt 11, 2008 10:54 am ] |
| Teema pealkiri: | |
Kverneland EM 85, 4 sahaga. Hobuseks, siis Mäku MTX 120. Sai ka proovitud demo JD 6430 ja 6830ga. Enda 6330-le ei ole sappa pannud, kuigi peaks vedama kergemal maal, aga hooldemees ei soovitanud, ytles et ader liiga raske selle masina jaoks 
Alustasime rasketest savimaadest. Kohe sai tellitud vedrupakile 2 lisalehte, aga sellest jäi väheks, niiet 2 veel juurde. JD-ed vedasid mõnusalt, ei tekkinud probleeme. Väiksema JD ripsüsteem veidi nõrk, ei jaksanud hästi atra maast välja tõsta. Umbes sama nagu Mäkul. Aga Mäku ei tahtnud vedada. Traktor ise kerge, rehvid ka kulunud. Võttis papude mustrivahe savi täis ja ei liikunud kuhugi. Esimesed vaod sai aetud, merlo abiga... Mäku oli nagu tampoon... tropiga järgi 
Aga kynniks ei läinud, lõpuks sai üks korpus ära võetud
|
|
| Autor: | anti17 [ Pühapäev Okt 19, 2008 1:34 pm ] |
| Teema pealkiri: | |
Kumba valida, kas lemken europal või siis Kverneland EM 85, 4 sahaga. Mis hinnaga kverneland EM 85 on. 
|
|
| Autor: | janek_s [ Pühapäev Okt 19, 2008 8:46 pm ] |
| Teema pealkiri: | |
anti17 kirjutas: Kumba valida, kas lemken europal või siis Kverneland EM 85, 4 sahaga.
Mis hinnaga kverneland EM 85 on. Minu valik oleks hoopis kverneland ES-100 eelsahkadega,viimasel sahal ketasnuga-teistel teranuga,pakker(olenevalt mullast,pakkeri tüüp),transportratas.Seda muidugi juhul kui traktor kannatab pikka vahet. |
|
| Autor: | herki [ Kolmapäev Okt 22, 2008 12:11 pm ] |
| Teema pealkiri: | |
Keegi plastikhõlmadega ecomati on katsetanud? Endil praegu prooviks ning huvitav oleks teada kas keegi ka seda proovind, kuna ise leidsime ühelt hõlmalt mõrakese. Muidugi sai jõgevalt mitte aint uue, vaid soovitati kohe kõik ära vahetada. 
|
|
| Autor: | janek_s [ Kolmapäev Okt 22, 2008 6:28 pm ] |
| Teema pealkiri: | |
herki kirjutas: Keegi plastikhõlmadega ecomati on katsetanud? Endil praegu prooviks ning huvitav oleks teada kas keegi ka seda proovind, kuna ise leidsime ühelt hõlmalt mõrakese. Muidugi sai jõgevalt mitte aint uue, vaid soovitati kohe kõik ära vahetada.
Ecomadil siin tegelt eraldi teema aga noh... Kas sul see viiene 160-se peaga prooviks või midagi suuremat? Viiest sai eelmisel sügisel ka 1025-ega veetud.Kui see sama siis tal peaks hõlmad päris läbi nüüdseks olema. Üllatus oli et viiene ecomat on kergem kui kolmene ader ja tööjõudlus oluliselt suurem.Aga ei tasu unustada et ta pole ader millega küntakse,temaga tuleb "künda"
|
|
| 2. leht 4-st | Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi |
| Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group http://www.phpbb.com/ |
|